Hegel “Kes mõtleb abstraktselt”, Kanti metafüüsika (0)

Hegel “Kes mõtleb abstraktselt ”, Kanti metafüüsika
Kes mõtleb abstraktselt?. Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja. Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured, et need, kellel hea nina, siin juba ette satiiri või irooniat haistavad. Hegel ütleb et abstraktset mõtlemist esineb kahel viisil : kas määratlemisega või siis üldistamisega.Oma põhiideede kaitseks on Hegel välja toonud mitu näidet. Esimene näide seisneb mõrtsuka hukkamispaigale viimisega, ehk siis määratlemine. Lihtrahva jaoks pole ta muud kui mõrtsukas. Inimesetundja taastab aga sündmuste käigu, mis on kurjategijat vorminud ja avastab, et kerge üleastumise eest on seda inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi.See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus .Teise näitena oma põhiidee kaitseks toob Hegel välja turunaise olukorraga(ehk üldistamine) kus ostja läheb turunaise juurde ja ütleb,et tema munad on mädad.Turunaine hakkab siis ostjat sõimama,sest ta julges tema munade kohta nii väita. Ta ei leia teises mitte kübetki head. Ta mõtleb abstraktselt,hakkab ostjat sõimama ja ühendab selles kõik,alustades ostja välimusest ning lõpetades kogu ülejäänud suguvõsaga.kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi.Minu arust on Hegel oma põhiidee väga hästi ära kaitsnud ja need näited põhiidee kaitseks on arusaadavalt ja põhjalikult ära seletatud. Olen Hegeli seisukohaga täielikult nõus.Olen ka ise arvamusel, et kõik inimesed mõtlevad mingil määral abstraktselt, kuigi seda ise tunnistada ei taha. Ka endal on olnud olukordi kus olen abstraktselt mõelnud ja ei ole julgenud seda teistele välja öelda. Abstraktsest mõtlemisest arvan nii et inimesed ei tohiks teisi üldistada,sest see ei ole hea ja nagu turunaise olukorras sai loetud ,ka solvab teisi. Kõigepealt tuleks kindlaks teha milles probleem on ja alles siis hakata rääkima ja arutlema probleemi üle. Samas leian et määratletud abstraktses mõtlemises ei ole midagi halba,nagu sai leotud mõrvari näitest. Inimesetundja ei mõistnud mõrvarit hukka vaid hakkas mõtlema miks see mõrvar on sellise teoga hakkama saanud. Ta ei näinud mõrvais ainult seda et ta oli kuriteo toime pannud vaid hakkas analüüsima miks ta sellise teoga hakkama sai, ja leidis sellele ka hea põhjuse.Kanti metafüüsika räägib tunnetustest, mida ainsana võib nimetada metafüüsiliseks.Kui tahetakse esitada mingit tunnetust teadusena , peab kõigepealt olema võimalik määratleda täpselt ära see iseloomulik, mis teda kõigist teistest eristab ja on niisiis temale ainuomane , vastasel juhul segunevad kõikide teaduste piirid ja ühtki neist ei saa käsitleda põhjalikult, tema enda loomusest lähtudes.See eripära võib seisneda kas objekti, tunnetusallikate või tunnetusviisi – kas siis kõigi kolme või mõnede neist – erinevuses, alles sellele saab tugineda mõte võimalikust teadusest ja tema ulatusest. Kant väidab,et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Aprioorsne tunnetus jaguneb analüütiliseks ja sünteetiliseks. Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi , kui seda on vasturääkivuse seadus. On olemas sünteetilised otsustused a posteriori, millel on empiiriline päritolu, kuid on ka selliseid, mis on tõsikindlad a priori ning puhtast arust ja mõistusest pärinevad. A priori anal on paratamatu, ei ole üldkehtiv. Aposteriori sünteet on üldkehtiv, ei ole paratamatu.Kogemu-sotsustused on alati sünteetilised. Matemaati-lised otsustused on kõik sünteetilised.Kanti põhiideeks on see,et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk.Metafüüsika peamise sisu moodustab aga aprioorse tunnetuse loomine, olgu siis kaemuse või mõistete abil, lõpuks ka aprioorsete sünteetiliste lausete loomine, ja nimelt filosoofilises tunnetuses.Kant toob oma põhiidee kaitseks näite võrduse „a“ vahel. a=a , tervik on võrdne iseendaga , või a+b>a , s. t tervik on suurem oma osast. Ja ka neid lauseid , kuigi nad tuginevad puhastele mõistetele, lubatakse matemaatikas vaid seetõttu, et neid saab esitada kaemuses. Mina arvan et Kanti filosoofia on väga raskesti mõistetav. Kuid olen sellega nõus et iga inimese tunnetus võib erinev olla,kuna maailma nähakse erinevalt. Kui inimesel on juba oma arvamused ja uskumused olemas ja talle midagi peale suruda, siis sellest ei oleks kasu, sest inimene jääb ikkagi uskuma seda, mida ta õigeks peab ja seda ei saa keegi muuta.