Hegel „Kes mõtleb abstraktselt“ (0)

Kodutöö
Hegel  „Kes mõtleb  abstraktselt “
Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, 
mis on  abstraktne  mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne 
mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes 
siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist 
näidetega esile  toonud . Esimeses näites võib lugeda, kui erinevalt on võimalik pealtnäha tavalist 
mõrvarit käsitleda. Enamuste jaoks on ta lihtlabane mõrvar, kes ongi oma tegudega oma karistuse 
välja  teeninud . Abstraktselt mõtlevat inimest on ta kirjeldanud väga mõtlevana, sest tema jaoks 
abstraktne   inimene   hakkab   enda   jaoks   looma   erinevaid    seoseid    selles   osas,   mis   on   õhutanud 
mõrvarit oma  tegusid  tegema ning üritavad selgeks teha, kas nn mõrvar siiski on nii  koletu  inimene 
nagu enamus  arvavad . Inimesed kes aga abstraktselt mõtlemist peavad paheks arvavad, et inimesed 
kes  selliselt  mõtlevad püüavad lihtsalt mõrtsukat kaitsta. Abstraktse mõtlemise ülimuslikkust toob ta 
esile inimestega, kes mõrvarit tema  tegude  eest pärgadega kiidaksid. Teises näites on ta toonud 
näitena tavalise turul juhtunud stseeni. Turunaise juurde kes müüs munasid, läks üks naine, kes 
ütles, et need munad on mädad ja ei kõlba müüa. Turumüüa seepeale kasutas abstraktse mõtlemise 
äärmusi   ning   paljalt   selle   öeldud   lause   pealt   hakkas   ta   ette   lugema,   mis   kõik   on   tolle   naise 
välimuses viga ning millised koletud inimesed tema eelkäijad olid ja millega nad kõik hakkama 
said. Lõpetuseks sõimab ta naist veel ka häbiplekiks. 
Teksti  lugedes  võib minu arvates aru saada sellest, et Hegelile ei meeldi see, kui lihtsakäeliselt 
kasutatakse abstraktselt  mõtlemist  selle  tegelikku   tähendust  teadmatta. Põhiideeks loeksin mina 
seda, et abstraktsel mõtlemisel on nii palju erinevaid mooduseid, et raske on tuua esile mingeid 
kindlaid  tunnuseid. Abstraktselt mõtlevad inimesed on lihtsalt intelligentsemad. 
Kant „Kostmine küsimusele: Mis on  valgustus ?“
Oma   artiklis   käsitleb   Kant   tolleaegse   ühiskonna   erinevaid   probleeme,   mis   on   seotud   inimeste 
otsustusvõimetusega ning  julguse  puudumisega, et avaldada oma arvamust, mis on erinev teiste 
omast. Siiani on  elatud  põlvest põlve  samade  väljavaadete järgi ning kõik otsused ja tegevused 
tehakse sarnased. Eelmine põlvkond on sisuliselt juba ära otsustanud, milline on nendele järgneva 
põlvkonna saatus ning millised on nende otsused. Ka klassidesse  kuulumine  on põlvkondade viisi 
päritav. Kandi arvates peaks see  muutuma . Iga inimene peab saama otsustada ise oma elu  saatuse  
üle. Enamjaolt jääb see kõik julguse puudumise taha. Kardetakse teistest erineda. Leidub siiski ka 
neid, kes julgevad oma arvamust levitada ning seeläbi hakatakse järjest rohkem tegema otsuseid ise 
oma tahtest sõltuvalt. Just seda peabki Kant silmas valgustatuse all. Kant küll ütleb, et tolleaegne 
ühiskond   pole   päris   kindlasti   veel   valgustatud,   kui   on   tegemas   jõudsaid    edusamme    selleks 
saamiseks. „tehke ise otsuseid, kuulake vaid sõna“. See lause näitab selgelt seda, et inimestest 
oodatakse  enamat  kui ainult põllulapi harimist. Oma artiklis toob Kant esile veel selle, et inimeste 
valikuvabadust   tuleks   innustada,   mitte   tahuda.   Üha   rohkem   tuleks   panustada   inimeste 
pealehakkamisele ja vabameelsusele. 
Kandi artikli põhiideeks pakuksin välja inimeste julgustamist ise otsuseid tegema ning oma saatust 
ise kujundada. Selline peaks olema tulevik Valgustatuks saab vaid läbi enda pealehakkamise, mitte 
kuuletudes eelnevatele põlvkondadele. 
Teet  Järv
123795IATB
Tallinna Tehnikaülikool