Abstraktne mõtlemine (Hegel) ja Valgustus (Kant)

Saps, Sips

Abstraktne mõtlemine (Hegel) ja Valgustus (Kant) (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on Valgustus?

Lõik failist

„Kes mõtleb abstraktselt ?“ – Hegel
Vastused küsimustele

Esimene näide tekstis abstraktse mõtlemise kohta on lugu sellest, kuidas mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahvas ei näe muid omadusi selles mehes peale selle, et too on mõrtsukas. Teine konkreetne näide on teksti lõpus turunaise kohta, kes vihastab ostja peale, kui too ütleb, et naise munad on mädad. Vihane naine näeb ostjas ainult halba ja ütleb tema kohta nii palju negatiivseid asju, kui enda arvates leiab.

Mõlemad abstraksed mõtlemisviisid erinevad teineteisest suuresti, sest kui üks võtab terve isiksus kokku vaid ühe sõnaga, siis teine loob oma mõtetes segase pildi sellest, milline see inimene nende arvates on. Esimeses näites näevad inimesed ainult ühte omadust mõrtsukas. Nad seostavad terve tema isiksuse ühe teoga ja ei mõista, et tegu on mitmekülgse ja omapärase inimesega, kelle muud omadused neile välja ei paista.
Teises näites aga turunaine vastupidiselt ei tea inimese kohta palju, aga üritab leida võimalikult palju halbu omadusi tema kohta tehes suuri järeldusi ja luues uusi seoseid oma mõttes.

Inimese jaoks näib seletamine igav, sest see eeldab, et nad ei oska ise teha loogilisi järeldusi ja teemast aru saada. Seletamine viib väga pinnapealse arusaamani, mis tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni.

Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi.

Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda.

Lihtrahvas näeb mehes ainult mõrvari külge ja seetõttu ignoreerib kõike muud selle mehe suhtes (hävitavad tema ülejäänud inimloomuse). Samalajal inimesetundja hindab olukorda tervikuna ja üritab aru saada, mis on viinud selle inimesi kuriteo toimepanekuni.

Turueit näeb ostjas ainult halba ja üritab luua oma mõtetes seoseid selle inimese kohta ja, et leida võimalikult palju negatiivseid asju, mida nimetada. Ohvitserid oleksid aga märganud selle inimese muid omadusi (sealhulgas ka häid, nagu näiteks võib-olla ta ilu).

Mina arvan, et see on osa meist kõigist ja täielikult lahti saada sellest võimalik ei ole. Samas olles sellest pidevalt teadlik ja enda mõtteviisi jälgides saab seda kontrollida ja mitte laskuda tühistesse järeldustesse.
Hinne: +
Õppejõu poolt leitud probleemid:
1 küsimuse teine pool ei kehti
6 küsimus ebaselge (allajoonitud „millest ei räägita“, „enda reputatsiooni ära rikkuda“)
„ Kostmine küsimusele: Mis on Valgustus ?“ – Kant
Vastused küsimustele

Esimene tegur, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis, on see, et tal puudub aru. Ise mõtlemine ei vii teda valgustuseni. Teine tegur, miks inimesed on valgustamatuse seisundis on see, et neil on olemas aru, aga nad ei kasuta seda. Selle põhjustajad on laiskus ja argus . Olla laisk on olla mugav ja inimestele meeldib olla mugav, mida vähem nad enda eest mõtlema peavad, seda parem. Nad ei pea vaevama end keeruliste probleemidega vaid saavad need kõik jätta kellegi teise hooleks. Argus tuleb sellest, et inimesed ei julge olla iseseisvad ja hoiavad pigem teistega kokku ja sealhulgas hoiavad ka ühtset arvamust (mis ühtib eestkostja omaga ). Omaette mõtlemine ja olemine tekitab neis hirmu. Erinevus nende kahe teguri vahel on see, et esimese teguri puhul ei ole inimene süüdi enda valgustamatuses, aga teisel puhul on.

Mõtlemist on mugav jätta teiste hooleks, sest tihti ei ole otsused, mida me teeme, mustvalged. Valikute tegemine on raske ja me peame ise nende eest seisma ja tagajärgede eest vastutama. Ise mõeldes ja üritades välja rabeleda eestkostja võimu alt võime leida ennast mingi hetk täiesti üksikuna (kui teeme vale otsuse ja meid üritatakse ühiskonnast eemale tõrjuda). Inimesed, kes arvavad teisti, mõistavad meie üle kohut ja suurele massile vastu seismine nõuab enesekindlust ning julgust . Valgustamatud inimesed võivad pidada valgustatud inimesi ohuks (näiteks riigijuhid, kes arvavad, et valgustatud rahvas võib viia tema langemisele võimult).

Kõige rohkem takistavadki inimesi iseseisvumise eest eestkostjad, kes hirmutavad inimesi teisitimõtlemise eest. Valgustamise jaoks ongi kõige tähtsam vabadus, vabadus lasta inimestel mõelda iseenda eest, seda aga takistatakse erinevate määruste ja valemitaga. Kuna alaealisus muutub inimestele mugavaks ja harjumuspäraseks, siis ongi sellest järjest raskem välja saada.

Valgustuse tingimuseks on vabadus. Ei tohi keelata arutlemist inimeste seas, vaid seda tuleb julgustada. Inimese omaenese mõistuse avalik tarvitus peab olema vaba, aga samas võib tema mõistuse eratarvitust piirata. Valgustust ei saavutata revolutsiooniga, sest see võib muuta ühiskondlikku korraldust, aga mitte mõtteviisi, milles saavutatakse muudatusi vaid tasapisi .

Kant mõistab omaenese mõistuse avaliku tarvituse all seda, mida inimene selle abil teeb õpetlasena kogu publiku kui lugejaskonna ees (inimesed käivad välja heasoovlikke ideid erinevate situatsioonide parandamiseks). Eratarvituseks nimetab ta seda, mida üksikisik võib oma mõistusega teatud temale usaldatud tsiviilametis või teenistuskohas teha (teadmisi jagatakse piiratud erialalisele kuulajaskonnale). Erinevus sõltub sellest, missugustel teemadel ja millisele kuulajaskonnale nendest teemadest räägitakse. Erakasutuse korral peab inimene arvestama oma ameti positsiooniga ja seetõttu peab piirama oma mõtete väljaütlemist.

Riigivalitsejatel on lubamatu seada valgustamisele piiranguid, sest nad peavad teenima rahva huve ja valgustamise piiramine on otseselt rahva huvi vastane ja ühiskonna arengu takistamine.

Kanti arvates on kõige tähtsam valdkond valgustuse soodustamiseks religioon . Inimestele tuleb religiooniasjus täielik vabadus jätta, sest valgustus religioonis levib kiiresti kõikidele inimestele. Lisaks on tähtis valdkond ka seadusandlus . Riigipea , kes soosib religiooniasjus valgustust, mõistab ka valgustuse tähtsust seadusandluses ja sedasi saavutatakse eeldused parema seadusandluse loomiseks.
Hinne: (+)
Õppejõu poolt leitud probleemid:
5. küsimuse lõpp ebapiisav
6. küsimuse vastus poolik ja üldine
7. küsimuse vastus puudulik, üldine

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Abstraktne mõtlemine-Hegel-ja Valgustus-Kant #1

Abstraktne mõtlemine-Hegel-ja Valgustus-Kant #2

Abstraktne mõtlemine-Hegel-ja Valgustus-Kant #3

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sips Saps Õppematerjali autor

Vastused Filosoofia kursuse esimese töö küsimustele. Teemadeks on Kes mõtleb abstraktselt? (Hegel) ja Kostmine küsimusele: Mis on Valgustus(Kant).

Esimese töö hinne on pluss.
Teise töö hinne on (pluss).

Olen ära märkinud küsimused, mille vastustest jäi puudu.

kes mõtleb abstraktselt abstraktne mõtlemine hegel kostmine küsimusele valgustus kant

Sarnased õppematerjalid

doc

Hegel ja Kant: Kes mõtleb abstraktselt?

leiab, et lihtsam on sellest hoiduda või isikule tundub, et teema on nii iseenesest mõistetav ning ei näe selle seletamiseks mingit põhjust. 5)Mispärast näib inimesele, kellele õpetatakse abstraktset mõtlemist, see abstraktse õpetusena, mis toimub vastu tema enda tahtmist (häbi ja edevus tühjavad õppetunni)? Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada. 6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja abstraktne, eraldub tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui kandes kas näruseid hilpe või vastupidi liiga kalleid riideid)? Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)? Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta kardab tavalise seltskonna ees targutajana näida või siis vastupidi liiga teadmatuna näida

Filosoofia

odt

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud

Filosoofia

doc

Kant - Valgustus

Valeria Kondratjeva 123313 TABB22 14.02.2013 Neljapäev 14:45 KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus Need tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende kahe teguri oluline erinevus koosneb sellest, et laisksuse puhul inimesel on mugal olla alaealine ja anda võimalust mõelda enda eest teistele ning arguse puhul samm täisealisuse poole ja eestkostja järelvalve välja rebelemine

Ajalugu

docx

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

Teisipäev 08.00, aega kulus umbes 2 tundi, raskusaste 4 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et laiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. See on laiskadele tüütu kohustus midagi ise teha.Ise mõtlemisel mingit ohtu aga ei ole. Mõni asi võib küll mõni valesti minna, aga seda juhtub kõigiga, seega pole vaja karta eestkostjate ähvardusi, mis üldjuhul on liialdused. 3.Enamikku takistab see, et alaealisus on juba harjumuspäraseks saanud, mis on juba üks loomulik osa neist endist.Määrused ja valemid takistavad omaenese aru kasutamist.Neile on

Filosoofia

doc

Filosoofia 1.teema: Kant ja Hegel

põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse neid, mis viisid halva käitumiseni. Seetõttu teise abstraktse mõtlemise korral lepitakse ja ollakse valmis ka andeks andma, sest nähakse põhjuseid ja inimest ennast, mitte ainult pealispinda. 3) Selgitage miks isikule, kes taipab kõike isegi, paistab seletamine (selle kohta mis on abstraktne mõtlemine) ise abstraktse mõtlemisena (talumatu ja õudsena), mille eest peab põgenema? Sest abstraktselt mõtleb vaid harimatu inimene, mitte haritud. Ning inimene, kes mõistab, et mis on abstraktne mõtlemine peab tühiseks ja mõttetuks rääkida ja arutada teemal, et mida abstraktne mõtlemine tähendab. Kui aga hakatakse haritud inimesele selgitama, mis on abstraktne mõtlemine, siis talle võib tunduda, et teda alaväärtustatakse

Filosoofia

docx

Kant „Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?“

Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?"(sisukokkuvõte) 1) Inimene viibib valgustamatuse seisundis kuna ta on laisk ja/või arg. Esimese puhul on eluviis muutunud niivõrd mugavaks, et inimesel pole vajadustki oma peaga mõtelda, kuid tal on siiski säilinud selleks vabadus. Arguse puhul esineb vastupidine olukord, alaealine võib ju soovida oma peaga mõelda, kuid liigne argus ei lase tal eestkostjale vastu astuda. 2) Laisk olla on mugav kuna mõtlemine võib olla vaevarikas tegevus, elu on lihtsam, kui käia ette tallatud rada. Arguse puhul on inimene harjunud sellega, et eestkostja mõtleb tema eest, hoiab teda ohjes ning ühteaegu hoiatab omapäi mõtlemise eest. Ajapikku jääb see arg inimene omaenese mõistuse vangiks ning kui tal ka õnnestuks iseseisvalt oma aru kasutada, ei julge ta seda teha kuna pole selleks varem võimalust saanud. 3) Suurimaks takistuseks on kogemuse puudus, inimene pole harjunud iseseisvalt mõtlema.

Filosoofia

docx

Mis on valgustus?

Mis on valgustus? Immanuel Kant Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Kandi arvates enamik inimesi ei loobu alaealisusest kuna nii on mugav ja vastasel korral peaksid nad ise otsuseid lengetama. Laiskus ja argus on põhjused, miks nii suur osa inimestest, jäävad siiski meelsasti eluks ajaks alaealiseks ning miks teistel on nii kerge nende eestkostjaks hakata. Raske on igal üksikul inimesel eraldi välja

Filosoofia

docx

HEGEL ja KANT kodutöö

mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad mõelda vaid vähesed. 2. Kui üks abstraktne mõtlemisviis võtab kokku inimese olemuse ühe sõnaga, siis teine mõtlemisviis loob probleemi põhjustajast oma versiooni inimesest kui isikust. Rahvas võttis kokku ühe mehe teo ühe sõnga, nimetades teda mõrtsukaks. Turunaine lõi vastavalt esmamuljele oma vaatepildi teda rünnanud isikust mitmete sõnade ja segaste

Filosoofia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Abstraktne mõtlemine (Hegel) ja Valgustus (Kant) (0)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Hegel ja Kant: Kes mõtleb abstraktselt?

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

Kant - Valgustus

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

Filosoofia 1.teema: Kant ja Hegel

Kant „Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?“

Mis on valgustus?

HEGEL ja KANT kodutöö

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti