Lähte
Ühisgümnaasium
Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvatesUurimistöö
Koostaja:
Vaiko Vaher 11H
Juhendaja :
Viivi Rohtla
LÄHTE
2010SisukordSissejuhatus 3
1. Kaitseliidu ajalugu 4
1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas 4
1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940 5
1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940 7
1.4. Kaitseliidu laialisaatmine 1940.aastal 9
1.5. Kaitseliidu taasasutamine 9
2. Kaitseliit tänapäeval 10
2.1. Ülesehitus ja liikmeskond 10
2.2. Kaitseliidu rahuaegne tegevus tänapäeval 11
2.3. Kaitseliidu koostöö teiste organisatsioonidega 13
2.4. Kaitseliidu
varustus tänapäeval 14
3. Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates 21
4. Kokkuvõte küsitlusest 24
Kokkuvõte 25
Kasutatud allikad 26
Sissejuhatus
Kaitseliit on eestlaste elus olnud juba üle 90 aasta, aga jäänud pigem tahaplaanile. Enamik inimesi kahjuks pole
Kaitseliidust kuulnudki või kui ongi, siis ainult nime. Minu töö eesmärk oligi uurida Kaitseliidu ajalugu ja teada saada, mida arvavad Kaitseliidust Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased.
Uurimuse teostamiseks vajalikud kirjanduslikud allikad sain põhiliselt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogust,
kasutasin ka internetiallikaid ja viisin läbi küsitluse gümnaasiumiõpilaste seas.
Uurimistöö koosneb järgnevatest osadest:
Kaitseliidu ajalugu
Kaitseliit tänapäeval
Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates.
Uurimuse illustreerimiseks on kasutatud
fotosid , mis on pärit nii ajakirjandusest kui ka erinevatest raamatutest.
Kaitseliidu ajalugu
Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas
Sakslaste valitsemine Eestis lõppes, sakslaste lüüsaamisega Esimese maailmasõja läänerindel. Peale seda toimunud rahuläbirääkimiste tulemusena pidid sakslased Eestist lahkuma . 11.novembril 1918.aastal, asus sama aasta veebruaris loodud Eesti Ajutine Valitsus jälle tööle. 11.novembri õhtul kutsus Johan Pitka Tallinnasse kokku Omakaitse(Kaitseliidu eellane) juhid. Tallinnas toimunud koosolekul otsustati asutada Eesti Kaitse Liit, mida määrati juhtima kindralmajor Ernst Põdder. Otsustati laiendada Kaitseliit üle-eestiliseks ja liikmeteks võtta ainult eestlasi. Kindralmajor Ernst Põdder allus otseselt Sõjavägede Ülemjuhatajale. (A.Kivirähk 1937, 39)
1918.aastal alanud Vabadussõjas, saadeti esimesena rindele Kaitseliit. Kaitseliidu esimesena rindele saatmise põhjus oli see, et Kaitseliit oli sellel ajal ainukene sõjaline organisatsioon , mis oli võimeline rindele minema. Teatavasti kukkus esimene mobilisatsioon Vabadussõjas läbi.
10.detsembril. 1918. aastal väljastati paljudes maakonnavalitsustes päevakäsk:“Kohustada kõiki meeselanikke, kes 18-50 a. vanad ja rahvaväkke võtmisest vabaks jäänud otsekohe astuma Eesti Kaitseliitu, kellel on ülesandeks korra ja julgeoleku kaitsmine ning valitsusasutuste toeatamine nende sääduslikkude nõudmiste täismisel. Kaitseliitu vastuvõtmine sünnib kaitseliidu staabis, mis esialgu maakonna-valitsuste ruumides asub, igapäev kella 10-12 ja 3-5 päeval. Üle 50 a. vanade Kaitseliitu astumine on vabatahtlik.“ (Kivirähk 1937, 43)
1920.aasta 1 veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125000 liiget. Kaitseliitlaste ülesanded olid sõja-ajal erinevad. Kaitseliitlased pidid täitma nii politseinike, vanglaametnike ja piirivalvurite kohustusi, lisaks pidid nad ka võtma enda kanda erinevate riigiasutuste töö. Näiteks Kaitseliit viis ellu nii sundmobilisatsiooni, tegeles tagalas kohtupidamisega, rekvireeris rindele toitu ja sunnivilja. Tänu ülal nimetatud tegevustele ei olnud Kaitseliit peale Vabadussõda nii populaarne ja paljud inimesed lootsid organisatsiooni laialisaatmist.( http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=47 )
Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940
2. veebruaril 1920.aastal sõlmiti Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Peale seda asuti nii demobiliseerima nii sõjaväge kui ka Kaitseliitu. Peapõhjus Kaitseliidu demobiliseerimises oli see, et Kaitseliit oli oma Vabadussõjas tegutsemisega rahvas ebasümpaatiat äratanud. Kaitseliit, aga samas päris ära ei kadunud, organisatsioon muudeti peamiselt spordi- ja jahiklubiks. (Lõhmus 2009, 15)
1924.aastal oli olukord Eestis väga keerukas, nimelt avastas politsei arvukalt kommunistilike salkade tegevusi. Sama aasta novembris toimus Eesti ajaloo suurim kohtuprotsess, nimelt mõisteti süüdi 149 kommunisti. 1924.aasta sündmuste haripunkt saabus 1. detsembril, kui toimus kommunistide riigipöörde katse. Vabariigi juhtkond sai peale riigipöörde katset aru, et Kaitseliidu põhimõtteline laialisaatmine, oli olnud viga ja alustas kiiresti Kaitseliidu reorganiseerimist. Juba 17.detsembril 1924, kinnitas Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner Eesti Kaitseliidu ajutise põhikirja. Selle põhikirjaga taastati Kaitseliidu kuju sellisena nagu ta oli olnud Vabadussõja ajal. Kaitseliidu ülemaks sai ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema abi kolonel Aleksander Seiman. Tema asemele määrati 16.veebruaril 1925. aastal kolonel Johannes Orasmaa, kes juhtis Kaitseliitu kuni selle likvideerimiseni 1940.aastal.(A.Kivirähk 1937 87-89)
Pildil kaitseliitlase vorm 1935. aastast.(Kaitse Kodu! 1935 Lisa:Kaitseliidu vorm“)
1931 . aastal võttis valitsus vastu uue Kaitseliidu põhikirja, see oli eelmistest tunduvalt täpsem. Kaitseliit oli organiseeritud 15 malevaks, mis sellel ajal võrdustati jalaväerügementidega, malevad asusid 11 maakonnas ja lisaks veel Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linnas. Malevad jagunesid omakorda territoriaalse jaotuse alusel malevkondadeks, mis oma korda jagunesid kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. Kaitseliidul oli ka oma suurtüki-, ratsa- ja tagalaüksused. Kaitseliitu kuulusid ka erinevad mereväe üksused. Kaitseliitu võisid kuuluda kõik mehed, alates 17.eluaastast, vanuse ülemmäär ei olnud piiratud. Kohustuslik õppustest osavõtt, oli 10-12 päeva aastas. Varustuse koha pealt oli seis üpris nukker , nimelt oli riigi poolt võimaldatud ainult relvastus, milleks olid peamiselt Vabadussõjast üle jäänud Jaapani vintpüssid Arisaka. Vormiriietus tuli kaitseliitlastel, aga ise muretseda, aga see kestis ainult 1. aprillini 1935, kui kehtestati vabariigi valitsuse poolt ühtne vormiriietus.1934.aastal võeti veel vastu ka Kaitseliidu kodukord, mille eesmärk oli koguda kõik juhendid ja määrused üheks dokumendiks. (M.Laanemets, R.Viljat, 2008, 8)
1934.aasta 12.märtsil kutsus riigivanem Konstantin Päts taas sõjavägede ülemjuhataja ametisse Johan Laidoneri. Laidoner kehtestas samal päeval terves Eestis 6-kuulise kaitseseisukorra. Kaitseseisukord kehtestati tänu sellele, et kohalikel valimistel oli võitnud Vabadussõjalaste Liit ja oli arvata, et nad võidavad ka Riigikogu ja riigivanema valimised. Päts ja Laidoner ei tahtnud lasta sellel juhtuda ja kehtestasidki kaitseseisukorra. Kaitseseisukord ei jätnud puudutamata ka Kaitseliitu, nimelt tuli 1.juuniks 1934.aastal puhastada kogu Kaitseliit vapsidest (Vabadussõjalaste Liidu liikmed). Kokku arvati 1934.aastal Kaitseliidust välja 1031 liiget.(Silla, 2002, 15) Peale Laidoneri ja Pätsi riigipööret möödus Kaitseliidu tegevus ilma vahejuhtumiteta kuni aastani 1940.
Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940
Kaitseliidu tegevused tol ajal olid mitmekesised , neid jagati väljaõppeks ja seltskondlikuks tegevusteks. Väljaõpe koosnes põhiliselt õppustest, seltskondlikud tegevused, aga erinevatest pidudest, ballidest ja nii edasi. Põhiline mure seoses väljaõppega oli see, et kaitseliitlased võtsid õppustest ebaühtlaselt osa.(P.Silla, 2002, 44) „Edasi pandi kehtima maleva juhatuse ja malevkondade päälike otsusel 1.juunist 1934.a alates uus kord, mille järele iga malevlane kohustati aasta jooksul osa võtma vähemalt ühest laagrist, ühest taktikalisest õppusest, karikavõistlusest, paraadist vabariigi aastapäeval, kolmest laskeharjutusest ja kontrollkatsest, igast häirest ja kontrollkogunemisest. Neist üritusist pidi osa võtma vähemalt 90% tegevliikme koosseisust ja juhul, kui seda ei suudetud saavutada, pidi üksus nimetatama alamaastmeliseks“(A.Kivirähk 1937 111-112)
Kaitseliidu rahuaegne tegevus jagunes järgmiselt:
- Pealike väljaõpe-Kaitseliit otsustas hakata täiendama nii jao-, eriala- kui ka rühmapealike teadmisi, kuna tehnika oli pidevalt arenemas. Teadmiste parandamiseks korraldati erinevaid kursuseid, kus õpetasid ka Kaitseliidu Peastaabi ohvitserid . Aastatel 1926-1936 korraldati kokku 108 kursust , milles keskmisel osales 28 meest. Kursustel osalenutel ohvitseridel ja allohvitseridel oli ka võimalus teenide välja kõrgem auaste..
- Jao ettevalmistus-“1937.a võeti väljaõppe raskuspunktiks jao ettevalmistus kallaletungi ja rünnaku teostamiseks. Selle ala esiletõstmine on tingitud kaasaegse lahingu ja iseloomustavast nõudest, et lahinguväli oleks tühi. Relvade võimas tuli ei luba enam tihedate jala- ja ratsameeste ridade väljale toomist. Jagu on pillatud laiali ja ta peab oskama selles olukorras end varjata, tulistada, liikuda edasi ja rünnata vaenlase positsioone. Seega on tõusnud määratumalt jaopealike tähtsus, aga vajatakse ka igalt mehelt oskust, hääd otsustusvõimet ja külma verd. Jao väljaõppe alustamiseks teostub väljaõpe võistluse korras [...] Võistlusile valmistuvad ette kõik laskurjaod oma alalise jaopääliku otsesel juhtimisel. Nii saavad kõik laskurjoad hää taktikalise ettevalmistuse ja oskavad tegutseda igasugusel maastikul. Malevkonna võistlusel esikohale tulnud jaod pääsevad maleva võistlusele ja parim jagu malevas läheb Tallinna kaitseliidu üleriiklikele jaovõistlusile“(A.Kivirähk 1937, 117)
- Manöövrid ehk taktikalised õppused-Taktikalised õppused kujutasin endast lahingolukorra matkimist. Nii omasid kui ka vaenlasi mängisid sama maleva allüksused. Selline jaotamine võimaldas arendada eriüksuste ja eri relvaliikide koostööd. Manöövrid olid kaitseliitlaste seas väga populaarsed ja keskmine osavõtt oli ligi 80%. Sakala malevas näiteks peeti 1926-1936 aastani 82 taktikalist õppust ja nendest võttis osa 8734 kaitseliitlast. Üks suurimatest manöövritest oli 1936.aasta oktoobris peetud Sakala sügismanööver. Manöövri juht oli kolonel Jaan Maide. Õppustest võtsid osa nii Harju, Järva, Tallinna ja Pärnumaa malevad, kes moodustasid Harju rügemendi ning Sakala, Tartu, Lääne ja Pärnu malevad, kes moodustasid Sakala rügemendi. Manöövrid hõlmasid kõiki relvaliike ja ka erialased, näiteks esmaabi, gaasikaitse, transport, tagala , toitlustus ja propaganda . Esimest korda oli kasutusel raadioside. Õppusel matkiti päris sõda, milles tegutsesid koos nii jalavägi, ratsavägi kui ka masinad . Manöövreid oli jälgimas Kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner, Kaitseliidu ülem Johannes Orasmaa, erinevad kõrgemad ohvitserid, ministrid ja ka ajakirjanikud nii Eestist, kui välismaalt.
- Seltskondlikud tegevused-Seltskondike tegevuste korraldamisega tegeles põhiliselt propagandaosakond, mis loodi enamikes malevates 1926.aastal. Nende ülesandeks oli lähendada Kaitseliitu tavakodanikule ja seletada ka riigikaitse vajadust. Propagandaoskonna üheks tegevuseks oli ka malevate tavade kujundamine. Näiteks: Langenute austamine, tähtpäevade pühitsemine, koorid , orkestrid, näiteringid, maleva ajaloo säilitamine ja muu selline. Ka hoolitses propagandaosakond selle eest, et meestel oleks moraal kõrge ja vastas ka Kaitseliitu halvustavatele kirjutistele.
Väljaõpe oli ka üksuste kaupa erinev, nii oli suurtükiväedivisjoni väljaõppes omad eripärad, sama käis ka sideüksuste, ratsaväe, suusk -ratturjagude, purilendurite, autodivisjoni kohta.(P.Silla 2002 44-51)
Kaitseliidu laialisaatmine 1940.aastal
16.juunil 1940.aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise, täiendavata vägede sissetoomiseks. 17.juunil sõlmiti Narvas kindral Laidoneri ja armeekindral Kirill Meretskovi vahel protokoll , mis andis Punaarmeele baasideks maad. Protokoll sisaldas ka punkti, kus oli kästud tsiviilelanikkonnalt relvade ära korjamine 48 tunni jooksul peale protokollile alla kirjutamist. Kuna ka kaitseliitlased läksid tsiviilelanikonna alla, pidid nad 18. ja 19.juunil oma relvad kogunemispunktidesse tooma .(L.Lõhmus 2009, 54)
Relva äraandmise käsku, eirati mõnel pool, selleks kasutati erinevaid võimalusi. Näiteks anti arveloleva relva asemel ära mõni vanem kasutuskõlbmatu relv või teatati relva varastamisest või hävimisest. Püüti relvi ka ära rikkuda, kuna kardeti, et neid samu ära antud relvi hakatakse hiljem kasutama eestlaste vastu. 27.juunil likvideeriti kogu Kaitseliit, päev hiljem Noored Kotkad, Kodutütred ja Naiskodukaitse . (P.Silla 2002 99)
„Kaitseliit oli formeeritud ja treenitud totaalkaitseks ammu enne, kui see termin kasutusele võeti. See oligi põhjus, miks Stalin Eesti anastamise käigus nõudis eelkõige kaitseliidu laialisaatmist.“(J.Toomepuu, „Kultuur ja Elu“ nr 3/2006) Nõukogude Liidu hirmu Kaitseliidu vastu näitas selgelt kas see, et esimesed Nõukogude Liidu poolt represeeritud olidki just Kaitseliidu ohvitserid ja allohvitserid( http://www.kaitseliit.ee/index.php?cat_id=47&op=body )
Kaitseliidu taasasutamine
Eestis algas Kaitseliidu üksuste taastamine juba 1980.aastate lõpus. 1988.aasta augustis said aktiivsemad mehed kokku Jõgevamaal Tabiveres, kus taastatakse ka Kaitseliidu üksus. (M.Jürjo, 2008, 13)
17.veebruaril 1990.aastal, toimus Järvakandis Raplamaal Eesti Kaitseliidu taastamiskoosolek, milles osales 125 üle-eesti. Koosolekul valiti Kaitseliidu Vanematekogu , kuhu kuulusid 8 liiget ja Ajutine Juhatus, kuhu kuulusid 3 liiget. Taasasutatud kaitseliidu esimeseks ülemaks sai Kalle-Istvan Eller . (A.Laaneots 2000, 27)
Kaitseliitlasi nägi aga avalikkus esimest korda 11-12 märtsil 1990.aastal, Tallinnas toimunud Eesti Kongressi I istungjärku turvamas. 15.mail toimunud Toompea lossi ründamisest Interrinde poolt, said kaitseliitlased teada alles raadiost ja esimene 200-liikmeline Kaitseliidu üksus jõudis kohale alles tund-poolteist peale häire andmist. (M.Jürjo, 2008 13-14)
19.augustil 1991 toimus riigipöörde katse Moskvas, see tõi kaasa ka vene dessantväelaste ilmumise Tallinnasse. Järjekordselt reageeris Kaitseliit kõige kiiremini. Otsustati võtta valve alla Toompea loss, teletorn , tele- ja raadiomaja . Valve oli jaotatud nii, et Kaitseliit valvas hoonet väljast ja siseruume valvas Kodukaitse(Kaitseliiduga sarnane organisatsioon, hiljem liitus Kaitseliiduga). Kokku kogunes umbes 500-700 meest, üle Eesti, põhiliselt Tartust, Tallinnas ja Raplast. Mehi juhtisid Kaitseliidu tolleaegne ülem Manivald Kasepõld, Tallinna maleva staabiülem Leo Kunnas ja Margus Rebane . Varustatus oli ebaühtlane, peamiselt kanti tsiviilriideid, mõned mehed kandsid ka laigulist Nõukogude välivormi. Üksteist tunti ära
Kaitseliidu käiselintide järgi, mida kanti vasaku käe peal. (I. Assad „Kaitse Kodu!“ nr 5/2006)
Tallinna maleva kaitseliitlased 1991. aasta augustiputši päevil telemaja ees ülesandeid jamas.( http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:52694 )
Kaitseliit tänapäeval
Ülesehitus ja liikmeskond
28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude kooseisu. Kaitseliidu esmane struktuur pandi paika 1992 aasta 1.mail. Esialgses struktuuris oli ette nähtud 16 malevat, aga seoses Tartu ja Tartumaa malevate ühendamisega 1993.aastal vähenes malevate arv 15-le, mis on säilinud tänapäevani. 1999.aastal võttis Riigikogu vastu uue Kaitseliidu seaduse, mis korraldab kogu organisatsiooni tegevust. 2003. aastal otsustati ressurside paremaks kasutamiseks üles ehitada neli juhtmalevat, milleks olid Harju, Tartu, Pärnumaa ja Alutaguse malevad. Samal aastal korrastati ka malevate struktuure, nimelt viidi allüksuste nimetused vastavausse nende tegeliku suurusega. 90-ndatel kõikus kaitseliitlaste arv 7000-9000 vahel, esmakordselt ületas Kaitseliit 10000 liikme piiri 2005.aastal. 2008. aasta algul oli Kaitseliidus 10152 tegevliiget, 119 noorliiget ja 258 toetajaliiget.(M.Jürjo 2008, 20-21)
2009.aastal võeti vastu uus Kaitseliidu kodukord, mis selgitab paremini Kaitseliidu rahuaegseid ülesandeid ja tegevusi. Kaitseliit on ka erakonnaväline organisatsioon, mis tähendab, et kaitseliitlane võib küll mõnda erakonda kuuluda, aga Kaitseliidu üritustel ei tohi ta oma vaateid või erakonda propageerida.
Septembris 2009 Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud Kaitseliidu usaldusväärsuse uuring, näitab, et Kaitseliitu usaldab 67% elanikkonnast. ( http://www.kaitseliit.ee/static/body/2009-10-13_2009_09_Kaitseliit.pdf )
Kaitseliidu rahuaegne tegevus tänapäeval
„Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab talle Kaitseliidu seadusega ja seaduse alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.“ (Kaitseliidu seadus. Riigi teataja I 2000, 4, 31)
Kaitseliidu taasloomisest saati on lähtutud põhimõttest, et iga kaitseliitlane kaitseb oma kodu ja oma küla. Väljaõpe on alati keskendunud territoriaalkaitsele. „Territoriaalkaitse eesmärk ei seisne agressiivsetes sõjalistes väljaastumistes teiste riikide vastu, vaid selles, et oma territooriumi ja rahva vallutamine tehakse kallaletungijale võimalikult raskeks“( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=7&menyy_id=751&alam=34&leht=3 )
Kaitseliidu tugevdamisele andis suure panus Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots, kes 9.detsembril 1991.a andis käskkirja ohvitseride kursuste käivitamiseks. Nendel kursustel osales kokku 76 kaitseliitlast.
Tänapäeval on iga kaitseliitlase kõige esimene tegevus läbida TSOBkl(Tegevliikme Sõdurioskuste Baaskursus Kaitseliidus), mis kestab 72 tundi ja selle sisuks on: laskeasjandus, sõdurioskused, esmaabi, kaitseväe ja Kaitseliidu õpetus, pioneeri -, side-, tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva õpe, vastase tehnika ja tegevuse õpe. Lisaks baaskursusele korraldavad malevad ka erinevaid erialakursusi nagu näiteks talvesõja-, objektikaitse-, pioneeri-, jalaväerühma taktika , politseifunktsiooni-, õhuvaatlus-, kuulipilduri-, formeerimis-, ja teisi kursuseid. Pidevalt tõhustatakse ka väljaõpet dessandiohtike alade blokeerimisel ja mobilisatsiooni korraldamise alal..(M.Jürjo 2008, 22-23)
Kaitseliidu arenguteesid:
- Kaitseliit on alaline , kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis
- Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada.
- Kaitseliit kujundab end laiapõhjaliseks kodanikuühenduseks, mis pakub oma liikmeskonnale mitmekülgseid osalusvorme.
- Kaitseliidu eriorganisatsioonid arendavad vabatahtlike kaudu elanikkonna riigikaitselist kasvatustööd ning isamaalisuse ja kaitsetahte propageerimist.
- Kaitseliidul peab olema realistlik , täidetav ja mõõdetav ning territoriaalset eripära arvestav sõjaline ülesandepüstitus.
- Kaitseliit peab omama rahuajal kiirreageerimisvõimet.
- Kaitseliit arendab oma organisatsiooni kaasaegsete juhtimispõhimõtete alusel administreeritava avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
- Kaitseliidule tuleb tagada ülesannetepõhine finantseerimine Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest vastavalt arengukavale, sh investeeringud ja hanked püstitatud ülesannete täitmiseks.( http://www.pohjakompanii.ee/index.php/6278/ )
Kaitseliidu koostöö teiste organisatsioonidega
Kaitseliit teeb koostööd paljude erinevate organisatsioonidega. Eestis tehakse tihedat koostööd Pääste- ja Politseiametiga, kellega on ka koostööleping sõlmitud.
Päästeametiga toimub koostöö põhiliselt seoses suurpõlengute ja looduskatastroofide ajal. Näiteks olid paljud kaitseliitlased üle Eesti abis 2005.aastal Pärnus, kui seal oli suur üleujutus. Kaitseliitlased on ka abistanud mitmetel raba- ja metsapõlengutel. 2007.aastal sõlmitud koostööleping reguleeribki täpsemalt Kaitseliidu ja Päästeameti suhte. Lepingus on kindlalt määratletud koostöö hädaolukorra puhul, teabevahetus , ennetustöö, koostööpõhimõtted ja ka ühised õppused ning koolitused .( http://www.kaitseliit.ee/static/files/2007-10-09_KL-PA.pdf )
Politseiametiga on Kaitseliidul samuti pikk koostöö seljataga. Nimelt on paljud kaitseliitlased aktiivsed abipolitseinikud. Nimelt oli 2007 aprillis toimunud rahutuste ajal paljud kaitseliitlastest abipolitseinikud valmis sekkuma, juhul kui neid oleks vaja olnud. Mõnel pool neid läkski vaja, näiteks Jõhvis kus Alutaguse maleva kaitseliitlased ajasid laiali ühe meeleavalduse. Ka palus Politsei Kaitseliidult abi mujal Eestis, nii Valgas , Saaremaal, Võrus, Tartus. (T.Kuuse „Kaitse Kodu!“ nr 3 2007)
Kaitseliitlased ja politseinikud ühisõppusel „Linn lukku“( http://pildid.kaitseliit.ee/gallery2/main.php?g2_itemId=36063 )
Kaitseliit teeb aktiivselt koostööd ka teiste sarnaste organisatsioonidega Balti riikides . Tartus 19.septembril 1995. aastal sõlmiti koostöökokkulepe Kaitseliidu, Läti Maakaitse(Zemessardze) ja Leedu KASP-iga(Krašto Apsaugos Savarniu Pajegos) Koostöökokkulepe hõlmab põhiliselt üksteise õppuste vaatlemist ja ühiste staabi- ja väliõppuste korraldamist. Samuti on ka Läti Maakaitse esindusüksused korduvalt osalenud võidupüha paraadidel. Kaitseliit teeb koostööd ka muude riikide sarnaste organisatsioonidega, näiteks Briti Territoriaalarmeega (Territorial Army ), kus eestlastest laskeinstruktorid ja täpsuslaskurid käivad koolitust saamas. Samuti teeb Kaitseliit koostööd ka Norra Kodukaitsega (Heimevernet), kus kaitseliitlastest ohvitserid käivad koolitustel ja eestlased on käinud Norras ka õppusi vaatlemas. Kaitseliit on teinud koostööd veel Rootsi Kodukaitsega (Hemvärnet), USA sõjaväega (USMLT). (M.Jürjo 2008, 25-26)
Kaitseliidu varustus tänapäeval
„Jätkame tuleval aastakümnel Kaitseliidu rahastamise ja varustamise kasvatamist ,millega peab kaasas käima Kaitseliidu liikmeskonna suurenemine. Kui Eesti iseseisvumise taastamisele järgnenud 15 aastal oli Kaitseliit relvastuse ja varustuse osas olnud pigem vaeslapseks, siis nüüd anname kaitseliitlastele tehnikat ja varustust, mis oleks samal tasemel kaitseväe varustusega.“(„Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018“ 9)
Kaitseliidul on relvastuses hetkel järgnevad relvad:
Heckler ja Koch USP
Kaliiber: 9 millimeetrit
Padrun : 9 x 19 millimeetrit Parabellum
Kuuli algkiirus : 355 meetrit/sekundis
Efektiivne laskekaugus : 50 meetrit
Mass ilma salveta: 0,72 kilogrammi
Relva kõrgus: 136 millimeetrit
Relva üldpikkus: 194 millimeetrit
Vintraua pikkus: 108 millimeetrit
Salve mahtuvus 15 padrunit
Automaat Galil AR
Kaliiber: 5,56 millimeetrit
Padrun 5,56 x 45 millimeetrit
Efektiivne laskekaugus: 500 meetrit
Tehniline laskekiirus: 650 lasku / minutis
Kuuli algkiirus: 980 meetrit%sekundis
Mass koos salve / hargiga: 3,90 / 4,35 kilogrammi
Laetud salve mass (35/50): 710/1000 grammi
Relva üldpikkus:979 millimeetrit
Pikkus kokkupandud kabaga:742 millimeetrit
Vintraua pikkus: 460 millimeetrit
Vintide arv rauas : 6/parempoolset
Salve mahtuvus: 35/50 padrunit
Padruni mass: 11,7 grammi
Kuuli mass: 3,56 grammi
Kuulipilduja KSP-58
Kaliiber: 7,62 x 51 millimeetrit
Mass:11,6 kilogrammi
Pikkus 1275 millimeetrit
Laskekiirus:600-850 lasku minutis
Efektiivne laskekaugus:600 meetrit
Kuuli algkiirus:850 meetrit/sekundis
Granaadiheitja B-300
Laskeseade
Kaliiber: 82 mm
Pikkus: 775 mm
Kaal: 3,65 kg
Sihikuline laskekaugus: 700 m
Lasukomplekt MK-1 (HEAT)
Granaadikonteineri pikkus: 725 mm
Kaal: 4,5 kg
Algkiirus: 270 m/s
Efektiivne laskekaugus: 250 m (liikuv sihtmärk)
Soomustläbistavus: 400 mm
Ühekordne tankitõrjegranaadiheitja 86(AT-4)
Laskeseade
Kaliiber: 84 mm
Pikkus: 1016 mm
Granaadi algkiirus: 285 m/s
Sihikuline laskekaugus: 400 m
Efektiivne laskekaugus: 150 m (liikuv sihtmärk)
Kaal: 6,7 kg
Soomustläbistavus: 350 mm
Granaadiheitja Carl-Gustav
Kaliiber:84 millimeetrit.
Mass:14,2 kilogrammi
Pikkus : 1130 millimeetrit
Laskekiirus:2-4 lasku minutis
Efektiivne laskekaugus:700 meetrit
Tuleulatus: 1000 meetrit
Meeskond : 2
Automaat AK-4
Kaliiber: 7,62 millimeetrit
Padrun 7,62 x 51 millimeetrit
Kuuli algkiirus: 790 meetrit/sekundis
Tehniline laskekiirus:600 lasku/minutis
Sihikuline laskekaugus: 500 meetrit
Efektiivne tuli: 400 meetrit
Kaal tühjalt: 4,4 kilogrammi
Vintraua pikkus: 450 millimeetrit
Relva pikkus: 1025 millimeetrit
Padrunite arv salves:20 tükki
Tehnikast on Kaitseliidul aga kasutusel:
Mercedes- Benz UNIMOG 416
Valmistajamaa: Saksamaa
Mootor: 5675 cm³, 110 hj
Kütusekulu:20 l/ 100 km
Kiirus: 75km/h
Registrimass : 6500 kg
Kandejõud: 2000 kg
Taktikaline veoauto Volvo Tgb 20
Valmistajamaa: Rootsi
Mootor: 2980 cm3, bensiini, 6 sil, 150 hj
Kütusekulu: 30 ltr /100 km
Kiirus: 70 km/h
Registrimass: 5700 kg
Kandejõud: 2310 kg (19 + 1 istekohta)
Taktikaline veoauto DAF YA 4440
Valmistajamaa: Holland
Mootor: 6170 cm3, turbo -diisel, 6 sil, 153 hj
Kütusekulu: 30 ltr / 100 km
Kiirus: 80 km/h
Registrimass:10900 kg
Kandejõud: 4000 kg
( http://www.sodur.com/index.php?option=com_content&view=article&id=75&Itemid=25 )
Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates
Küsitlesin kokku 72 inimest
Neist mehi 32 ja naisi 40
Kõige noorem küsitletu oli 15-aastane ja kõige vanem 20-aastane.
Küsimusele, et kas oled ise kaitseliidu liige vastasid jaatavalt 8 õpilast ja eitavalt 64
Küsimusel, kas sooviksid liituda Kaitseliidu vastasid jaatavalt 27 õpilast ja eitavalt 45 õpilast.
Jaatavalt vastanud õpilaste peamised liitumisoovi põhjendavad argumendid olid, et Kaitseliidus saab vajalikke oskusi. Oli ka põhjendusi, et Kaitseliidus olles, saab kaasa aidata oma riigi kaitsmisele ja mõned õpilased olid ka juba liikmed olnud ja sooviksid uuesti liituda.
Eitavalt vastanud õpilaste peamised põhjendused olid: Aja- ja huvipuudus ja ka see, et nad ei tea sellest organisatsioonist piisavalt.
Järgmine küsimus puudutas Kaitseliidu vajalikust ja vastused jagunesid järgnevalt.
Kaitseliitu pidas vajalikuks 71 vastanuist ja ainult 1 õpilane vastas, et ta ei oska vastata, kuna ei tea millega Kaitseliit üldse tegeleb. Ehk siis 98,6 protsenti küsitletud õpilastest peab Kaitseliitu vajalikuks.
Põhjendused olid peamiselt, et Kaitseliitu on vaja riigi kaitsemiseks ja ka selleks, et noored mehed omandaksid erinevaid oskuseid.
Neljas ehk viimane küsimus uuris seda, et millised peaksid olema Kaitseliidu ülesanded. Ette oli antud vastusevariandid.
A) Suurendada rahva valmisolekut Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsmiseks.
B) Olla lihtsalt organisatsioon, kus head tuttavad koos käivad.
C)Tegeleda rahuajal erinevate kriiside reguleerimisega. (Metsapõlengud, veeuputused jne.)
Küsitletutel oli ka võimalus välja pakkuda oma variante .
Vastused jagunesid järgnevalt:
Küsitletutel oli ka võimalus välja pakkuda oma variante.
Kokkuvõte küsitlusest
Kokkuvõtteks võib öelda, et vastused kujunesid välja ootuspärased. 72 küsitletust arvasid 71 inimest, et Kaitseliitu on vaja. Küsitlusest tuleb ka selgelt välja, et Kaitseliit on jätnud suure töö tegemata, kuna suur osa inimesi ei teadnud, mida Kaitseliit endast kujutab ja paljud vastanud tunneksid asja vastu rohkem huvi, kui info Kaitseliidu kohta oleks kättesaadavam. Vastustest tulid välja ka mitmed väärarusaamad, näiteks, mõned vastajad arvasid, et Kaitseliit ongi Kaitsevägi ehk siis pidasid kaitseliitlaseks olemist võrdväärseks kaitseväelaseks olemisega. Huvipakkuv asi on veel see, et enamik vastanutest peab küll Kaitseliitu vajalikuks, aga ise sellega liituda ei soovi.
Oma küsitluses valisin vastajateks gümnaasiumiõpilased erinevates klassidest. Vastajaid oli 72. Valisin gümnaasiumiõpilased sellepärast, et nad on minu jaoks kõige kergemini kättesaadavamad ja mind huvitas selle uurimuse juures just noorte arvamus Kaitseliidust.
Kokkuvõte
Töö eesmärgiks oli uurida Kaitseliidu ajalugu ja välja uurida, kuidas üldse tänapäeva noored suhtuvad Kaitseliitu. Vastuse sain gümnaasiumiklassides viidud küsitlustest. Sain palju teada Kaitseliidu ajaloost ja töö käigus selgus ka palju huvitavaid fakte, mida tasuks kindlasti edasi uurida. Uurimistöö käigus valmistasid kõige rohkem raskust kirjalike allikate leidmine, kuna enamik Kaitseliiduga seotud arhiivimaterjalidest hävitati seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga
Kasutatud allikad
Kirjandus:
Merike Jürjo „Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988-2008“ Tallinn, Kuma 2008, LK 13-14;20-21;22-23;25-26;
Eesti Vabariigi Kaitseministeerium „Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele“ Tallinn, Kaitseministeerium, 2003
Alfred Kivirähk „Kaitseliidu Sakalamaa malev 1917-1937“ Viljandi, Sakalamaa maleva staabi kirjastus; 1937 LK 39, 43, 87-89, 111-112, 117
Meelis Laanemets, Rene Viljat „Kaitseliidu Järva Malev 1925-1940“ Paide, Kuma, 2009
LK 8
Leho Lõhmus „Nõmme Kaitseliit“ Tallinn, Koolibri, 2009
LK 15, 54
Priit Silla „Kaitseliit Sakala malev 1937-2002“ Viljandi, 2002
LK 15, 44-51, 99
Lauri Almann „Eesti riigikaitse juhtimine“ Tallinn, Kaitseministeerium, 2002
LK 41
Perioodika:
Iris Assad „Augustiputši päevil telemaja kaitsel“ Kaitse Kodu! Nr 5/2006 LK 14-16
Taive Kuuse „Kaitseliit oli valmis ja tundis toetust“ Kaitse Kodu! Nr 3/2007 LK 7-8
Ivar Jõesaar „Kaitseliitlase varustusest uuel aastal“ Kaitse Kodu! Nr 8/2007 LK 30-33
Kindralmajor Ants Laaneots Uurimistöö „Eesti Kaitsejõud 2000.aastate algul( konseptsioon , organisatsioon, relvastus ja võimalikud rakendusviisid) „ Riigikaitsekõrgkool 2000
LK 27
Interneti materjalid:
Vaike Vanu, Kaitseliidu usaldusväärsus 2009. aasta III kvartal (25.jaanuar 2010)
http://www.kaitseliit.ee/static/body/2009-10-13_2009_09_Kaitseliit.pdf
http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=47 (25.jaanuar 2010)
http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=7&menyy_id=751&alam=34&leht=3 (25.jaanuar 2010)
http://www.pohjakompanii.ee/index.php/6278/ (25.jaanuar 2010)
Päästeameti ja Kaitseliidu koostööleping 2007 http://www.kaitseliit.ee/static/files/2007-10-09_KL-PA.pdf (25.jaanuar 2010)
http://www.sodur.com/index.php?option=com_content&view=article&id=75&Itemid=25 (25.jaanuar)
25
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Priit Tamm
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid