Poisid kaklevad ja Saa tahab kedagi kirvega maha lüüa. Naabrid kutsusid politsei. Politsei leiab Johannese taskust Marko tabletti, mis Jansa talle andis. Ta peab koos ema ja isaga uuesti Tõrva politseisse härra Kanguri juurde minema. Johannese ema ja isa saavad kokku ja tänu sellele emal on parem ja isa kolib Tallinnasse tagasi. Tõrvas läheb kõik hästi. Saa kohtab haiglas plaadifirma juhti ja annab talle Johannese tehtud sõnad, mida Ragnar Leho võttis oma nimele ja müüs Saksamaale maha. Riina peab Jansaga välismaale tööle minema. Johannes ja Riina lähevad sele tulemusena lahku. Hakkab jälle uus kooliaasta ja hakkab osade klassikaaslastega läbi saama. Biankaga hakkab isegi väljaspool kooli läbi käima. Ta saab tuttavaks Bianka rootsi sõpradega. Bianka kutsus ta ka Eeva sünnipäevale ja Johannes hakkas Biankaga klubis käima. Paari päeva pärast oli ajalehes, kuidas Leho Johannest petti. Tänu sellele sai ta
austuslikkus ületab selle kindlasti. Teda jäädakse mäletama kui väikese venna Rasmuse sõpra ja krossikameest. Nikolai on väga laisk, magab alatihti. Meeldib omapärane muusika, tema suust tuleb alati normaalset juttu. Nikolaid jäädakse mäletama kui kutti, kes on 24/7 facebookis ja, et ta mõistab piire ja oskab lõbutseda. Nikolai pidavat tihti käsi väänama. Leho on kõigil meeles kui parima sõbra ja lummava häälega. Pikkus on samuti kõigile muljet avaldanud. Leho jäädakse mäletama kui muusikut, kellel on mustad juuksed ja prillid. Aga mõned väitsid kaa, et kutt ei arvesta teistega, vaid ainult iseendaga.
Hetkel töötab Järvi ka tsellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis. Mari Järvi, kes õppis klaverit ja heliloomingut TMKK-s ja lõpetas Tallinna konservatooriumi klaveri erialal. On töödanud TMKK-s pedagoogi ja kontsertmeistrina, hetkel töötab Lahti konservatooriumis kontsertmeistrina ja klaveripedagoogina. Theodor Sink, kes hetkel musitseerib ka ERSO koosseisus. Tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui orkestrandina. Tema tselloõpetajateks on olnud Laine Leichter, Leho Karin ja Henry-David Varema, Sibeliuse Akadeemias Marko Ylönen. Alates hooajast 2017/18 on ta tsellorühma kontsertmeister. Kontserdi sisukirjeldus: Kontsert algas Erkki-Sven Tüüri loominguga. Esitamisele tuli teos mis jääb Erkki-Sven Tüüri koolipõlve ja selleks oli Arhitektoonika, I ja kirjutatud on see puhkpilli kvintettile. Teose on Tüür kirjutanud aastal 1984 ja samal aastal lõpetas ta ka konservatooriumi. See teos oli väga mõnusa meloodiaga ja kõlas veidi romantiliselt.
Eesti Vabariigi erakonnad Eesti poliitikas tegutsevad erakonnad: Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23
Johannes nullpunkti. Ta ei tahtnud enam elada, kuid enesetapule leidis ta ka lõpuks lahenduse, ta loob oma elu selliseks, nagu ta ise tahab. Ta töötas välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ning aksepteeritus, ning hakkas seda rakendama. Ajapikku sai ta heidikustaatusest välja, ning nüüd oli tema see, keda mõned kadestasid. Oma huumorisoone pärast sai ta ka endale sõpru. Ta kirjutas ka ühe laulu, mille oli küll varastanud Ragnar Leho, ning andnud selle mõnele teisele bändile, kuid just seepärast läks see teema meediasse, ning Johannes sai populaarsemaks. Johannes ehk peategelane on tugeva iseloomuga kümnenda klassi poiss, kellel oli väga tugev akne. Johannes oli pärit Tallinnast, lasnamäelt, kus möödus ka tema lapsepõlv. Johannese probleemid said alguse tema skisofreenilisest emast. Johannes mõtles ka kõige halvematel hetkedel, mis on tema elus head, ta loetles need üles, ja tuju läks jälle veidi paremaks.
· Pikkust 60 cm · Kõige heledama häälega Eesti tuntimad viiuli mängijad: Manno Männi, Arvo Leibur ja Urmas Vulp Altviuul e vioola · Veidi suurem kui viiul ja madalam Eesti tuntimad vioola mängijad: Arvo Haasmaa ja Rain Vilu Tsello · Pikkus 155 cm · Seda mängitakse istudes pill põlvede vahel. Metallist tugivarras põrandal Eesti tuntimad tsello mängijad: Teet järvi, Leho Karin ja Pärt Tarvas Kontrabass · Kogu pikkus ligi 2 m ja üks suurimaid muusikainnstrumente · Kõige madalama kõlaga poogenpill · Mängitakse seistes või kõrgel toolil Eesti tuntimad kontrabassi mängijad: Mati Lukk, Kaupo Olt ja Taavo Remmel Harf · 47 keelt mis on värvitud oma astmetele vastavalt · 7 pedaali millega saab muuta helikõrgusi pool- või terve tooni võrra · Mängitakse istudes
AKTSIASELTS WINGA KIIRE Hr. Leho Pärn Peadirektor Keeleinspektsioon Kuuse 7 10896 Tallinn Meie 05.10.2011 16-8/11 nr.136 Kiire kaebekiri keeleinspektsiooni Väga austatud härra Pärn AS Winga nimel ostis sekretär-asjaajaja pr. Metsis elektroonikakauplusest ,, Elektron" käesoleva aasta 28. septembril printer-skänner-koopiamasina, mis oli mõeldud firmasiseseks kasutamiseks. Toote komplekteeritus aga ei vastanud meie ootustele. Kui olime karbi kontoris avanud, siis selgus, et selle seest puudub eestikeelne kasutusjuhend. Meie firmas pole keegi veel sellise tehnikaga tööd teinud ning hetkel on ta täiesti kasutu, kuna kellelgi pole vähimatki aimu, kuidas seda toimima panna. Sekretär helistas kohe kauplusesse, aga sai sealt venekeelse umbmäärase vastuse, millest meil abi polnud. Poodi asja uurima minnes selgus, et klienditeenindajad ning ka osakonnajuhataja ei valda eesti kee...
oktoobril 1962 ning selle esimesel plee-numil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas, aseesimeheks Aleks Kaskneem. EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: Anto Raukas (1962-1964), Uno Semper (1964-1969), Vello Rootsi (1969-1971), Heino Kask (1971-1984), Kalju Vaikjärv (1984-1993) ja Leho Haldna (alates 1993). Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused o-jooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel, individuaalsed Eesti meistrimedalid võitsid Riola Koppel ja Ülle Rooba (Kerem-Mõistlik), võistkonnavõidud said Tartu orienteerujad
communication. Main products are mobile phones, laptops, internet and some other electronical machines (photo and video cameras, MP3- players and so on) EMT's mission is to create for its customers' opportunities to be successful in a global information society relating to their individual personal needs. The sole owner of EMT is AS Eesti Telekom. In board are 6 members: Valdo Kalm- Enterprise CEO Leho Tamm- CFO Tõnu Grünberg- President of development and technology Indrek Randveer- President of customer care and sales Piret Dubout- President in charge of Marketing Tiit Tammiste- President in charge of IT Major competitors are other enterprises who also develops and markets telecommunication and information technology related services. As an example Elion Ettevõtted AS, Tele2 Eesti AS, WiFi OÜ and so on.
EG, TA Traktorid ja autod Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2
Minu kodutänav 2007 aasta 8a klass Minu kodutänav Minu kodutänavaks on Rännaku puiestee. Mis on piirkonna üks elanikele olulisematest tänavatest. Rännaku puiestee algab Pääsküla raudteejaamaga, mis asutati 1916. aastal ning kandis enne nime Petrovka raudteepeatus. Raudteejaam, praegusel ajal on seal pensionäridel võimalus teha käsitööd, maalida, teha pisikestel kangastelgedel pilte jms. Selline nimi nagu Rännaku puiestee tekitab küsimuse, et miks on tänava nimeks valitud just "rännaku". Võib nimel olla seos raudteejaamaga? Inimesed läksid rongi peale ja seda seostati rändamisega mille tõttu pandi ka tänavale selline nimi. See kõik võis tõesti nii olla, kuid me ei pruugi kunagi teada saada, kust sai Rännaku puiestee omale nimetuse... 2 Pildil on näha raudteejaama, mis asub otse ees ning paremal pool puude taga on no...
Arhiivist tellisin erinevate talude toimikuid. Kokku tellisin 12 arhivaali, millest pooled sobisid minu teemaga. Lähemalt uurima hakates avastasin, et ainult kahest arhivaalist on mul materjali millest kirjutada. Teistes olid üldised arvud ja nimed ning need ei andnud tervikliku pilti. Kuid mis toimus Jälgimäel, sellest sain aimu lugedes raamatut " Jälgimäe- Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale", mis on koostanud Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka Enn Tarvel, Leho Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne. Lepatänava talu Arhivaalide seast valisin, Lepatänava talu, kuna see asub mu kodule lähedal ja tean milline see kinnistu hetkel välja näeb. Lepatänava talu omanikuks oli kuni 1937. aastani Hans Mäeberg. Arhivaalist tuli välja, ta soovis oma kinnisvara müüa Karl Tambergile. Talu müümise põhjuseks oli vanadus. Talu ostja oli omanikule võõras ning varasema kogemuse oli saanud Võhmuta mõisa pidajana. Uueks omanikuks sai 47 aastane K
Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel pleenumil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas. EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: 1962-1964 Anto Raukas 1964-1969 Uno Semper 1969-1971 Vello Rootsi 1971-1984 Heino Kask 1984-1993 Kalju Vaikjärv 1993-2007 Leho Haldna alates 2007 Urmas Klaas Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 orienteerumisklubi.
et kui programmeeritud aja lõpus autot mitte käivitada, siis soojendi jääbki tööle ning hiljem ootab ees tühi aku. Süsteem jääb sisselülitatuks ainult nõutud ajaks mida kõrgem on välistemperatuur, seda lühemat aega see toimib. Tavaliselt piisab, kui soojendi töötab 25-30 minutit. Ei tohiks siiski unustada, et just aku on see, mida autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem vajab. Autoeksperdi töötaja Leho Mägismaa sõnul on kuldne reegel see, et kui näiteks Webasto töötab 15 minutit, siis tuleks sel lasta töötada veel teised 15 minutit sõitmise ajal, et aku jõuaks end taas täis laadida. Eelsoojendit tasub kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi. Eelsoojendus säästab autot ja juhti
Igatahes on ta esimene meie laulja, kes osalenud kuninganna Elisabethi konkursil (2004) Belgias ja saavutanud seal laureaadi nimetuse. Põnev kava oli esitatud samavõrd energeetilise laenguga kõigi esitajate poolt ka siis, kui solistile anti hingetõmbeaega. Avateosena kõlas Heitor Villa-Lobosi ,,Bachianas brasileiras" nr 1 (1930) kaheksale tsellole. Ansambel Vivacello koosneb noortest ja mõnest vähem noorest suurepärasest tsellistist: Marius Järvi, Andreas Lend, Leho Karin, Theodor Sink, Johannes Teppo, Johannes Sarapuu, Aare Tammesalu ja Villu Vihermäe. Ühendab neid aga hea väljakujunenud maitse ja tehniline valmisolek esitada ülikeerukat muusikat. Sellisesse kategooriasse liigitub avateos kindlasti, esitus oli ansambliliselt laitmatu ja kõlaliselt hästi mahutatud Pärnu kontserdimaja vägagi kammerliku akustikaga väikesesse saali. Aile Asszonyi astus lavale Arvo Pärdi teosega ,,L'abbé Agathon" sopranile ja kaheksale tsellole
Ta ei tahtnud enam elada, kuid enesetapule leidis ta ka lõpuks lahenduse- ta loob oma elu selliseks, nagu ta ise tahab. Ta töötas välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ning aksepteeritus, ning hakkas seda rakendama olenematta mustast minevikust. Ajapikku sai ta heidikustaatusest välja, ning nüüd oli tema see, keda mõned kadestasid. Oma huumorisoone pärast sai ta ka endale sõpru. Ta kirjutas ka ühe laulu, mille oli küll varastanud Ragnar Leho, ning andnud selle mõnele teisele bändile- kuid just seepärast läks see teema meediasse, ning Johannes sai populaarsemaks. 3 Tegelaste iseloomustus Johannes ehk peategelane on tugeva iseloomuga kümnenda klassi poiss, kellel oli väga tugev akne. Johannes oli pärit Tallinnast, lasnamäelt, kus mõõdus ka tema lapsepõlv. Ta oli kuni
Valga Põhikooli võimlas toimusid VII Alfred Neualandi mälestusvõistlused tõstmises. Paremust selgitasid 38 noorte ja juunioride vanuseklassi võistlejat, seitsmest tõstespordiga tegelevast klubist. Võitjate selgitamisel oli mõlemas vanuseklassis aluseks võ Noorte arvestus: Kehakaal Spordiklubi Summa Punktisumma Sinclairi järgi I Leho Pent /76kg/ SK Vargamäe 245 kg 308,7 7 (R 110kg; T 135kg) II Martin Metsma /73kg/ SK Vargamäe 221kg 285,3 (R 98kg; T 123kg) III Ain Pent /60kg/ SK Vargamäe 183 kg 270,2
Ta mõttemaailm muutus kui ta ühel õhtul mere äärest tuli. Ta külastas oma lapsepõlvekodu. Juliuse arvates oli see palju muutunud. Koik saatis ta rongi peale. Julius lahkus maalt mõttega, et ta alles hakkab elama. Kuues peatükk Julius läks kommertsgümnaasiumi ajaloo-, psühholoogia- ja loogikaõpetajaks. Tema hoolde anti ka kolmas klass. Teine uus õpetaja oli Eha Raud, kes õpetas inglise keelt. Eha teadis Juliuse poega, sest nad olid koolikaaslased. Kolmanda klassi vanemaks valiti Leho Tammneem. Koos kolmanda klassi poistega käidi ekskursioonil Padise kloostri varemetes. Seitsmes peatükk Kalju Järv oli klassi noorim õpilane, kes viiulit õppis. Tema vanemad nõudsid temalt liiga palju. Julius külastas oma klassi õpilaste kodusid. Ta alustas Leho Tammneeme koduga (Endel Tammneeme poeg-endine Genaadi Treifelt). Jõulupeo ajal oli Kalju Järv purjus, kuid Kilimit ei saanud sellest aru. Uue aasta vastuvõtu puhul kutsus Julius Sagritsa, Liina, Endel Tammneeme
.. nagu päris pere moodi. Selline, mida olen näinud filmides või sõpradel". +7 Ühel varahommikul helistab Sasa, kes on haiglas välja saanud. Ta vabandab, J-e ees et teda sellesse politsei jamasse tõmbas ja ta mõlema vanemaga pidi asju selgitama sõitma. J ütleb, et kõik on hästi- hoopis vanemad pidid selle politsei jama pärast jälle suhtlema hakkama, Sasa teatab, et see pole ainus hea asi tema peksa saamise juures, haiglas tutvus ta kõrvavoodis lamanud mehega, kes on Ragnar Leho, kes proovib noori eesti lauljaid välismaale maha müüa ja et ta vajab laulukirjutajat. Et J peaks tegema talle proovitöö. Riina sõidab ära Rootsi tööle ja elama- sees oli tal juba varasemalt kokku lepitud, enne kui nad suve algul J kohtusid. Lahkuminek on valus. Kuigi J on pakkumisest tõsiselt üllatunud ja algul et tea millest kirjutada valmid inglise keelne laul. Homme algab kool. Sasa ja J on välja mõelnud palaani, kuidas koolis
programmeeritud aja lõpus autot mitte käivitada, siis soojendi jääbki tööle ning hiljem ootab ees tühi aku. Süsteem jääb sisselülitatuks ainult nõutud ajaks mida kõrgem on välistemperatuur, seda lühemat aega see toimib. Tavaliselt piisab, kui soojendi töötab 25- 30 minutit. Ei tohiks siiski unustada, et just aku on see, mida autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem vajab. Autoeksperdi töötaja Leho Mägismaa sõnul on kuldne reegel see, et kui näiteks Webasto töötab 15 minutit, siis tuleks sel lasta töötada veel teised 15 minutit sõitmise ajal, et aku jõuaks end taas täis laadida. Eelsoojendit tasub kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi.
Levinud liikideks on näiteks angerpist, lubikas, mägiristik. Kasutatud kirjandus: · ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees · http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf 10 Kitsa ökoamplituudiga liigi näide ( selgitus, mille suhtes, graafik) Lepavahelik Lepad valivad oma mükoriisakaaslasi väga hoolega, selle asjaoludest ja põhjustest on lähemalt kirjutanud Leho Tedersoo [17]. Tema andmeil on kogu maailmas leppadega ektomükoriisselt seotud vaid umbes viiskümmend seeneliiki. Eesti lehikseente hulgas on sääraseid senistel andmetel teada kümmekond. Lepavahelik (Paxillus filamentosus s.l., foto 2) on ühe Eesti tavalisema seene tavavaheliku (P. involutus) lähisugulane ning sarnaneb sellega ka väliselt. Kui tavavahelik on mükoriisselt seotud ilmselt kõigi meie puuliikidega ja seetõttu väga laia ökoloogilise
Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-194...
levinumaid teisendeid lisas). Laene esineb ka perenimede seas. (Ibid) 2.1.3.Väljamõeldud nimed Väljamõeldud nimed hakkasid aktiivsemalt levima seoses ajakirjanduse tekke ja ärkamisajaga. Esimesena hakkas omaloomingulisi nimesid välja pakkuma Vändra kooliõpetaja Mats Tõnisson aastal 1884. Nii said alguse nimed Õie, Leida, Pilvi, samuti Mesike, Sula, Vahur, Taidus (Oskar Kallas); Ülla, Maane, Tenda, Allasto, Terasto (Pearo Ansomardi); Merike ja Leho (Julius Mägiste). Osa tol ajal pakutud nimedest on tänaseks omandanud nimeks sobimatu tähenduse, näiteks Asutus, Näide, Nimetus. 10 Mitmed muistsest vabadusvõitlusest kirjutanud autorid on pannud oma tegelastele enda välja mõeldud nimed ja need on rahva hulgas kiiresti populaarseks saanud. A. Kitzbergilt on pärit Maimu, Andres Saalilt Leili, Aita, Vaike ja Vambola
1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI Alates 1918. aastast 24. veebruar ringlesid Eesti Vabariigis tsaariaegsed Vene rublad, Saksa okupatsiooni idamargad, Soome margad, duuma rublad ja Kerenski rahad. Samas mainib ajaloodoktor Jüri Ant, et nende kõrvale tulid veel Judenitsi rahad ja Nõukogude Vene sovznakid. 1918. aasta 30. novembril deklareeris Ajutine Valitsus, et Eesti rahaühikuks on mark, mis võrdub Soome margaga. Sellest kirjutab Leho Lõhmus (ajakiri Mees, 1996, nr 8, lk 20): ,,Samas määrati kindlaks kursid teiste rahaühikutega , millega eelmised võimud olid riigi üle ujutanud. Nii oli Eesti mark korraga seotud mite kiiresti väärtust kaotava rahaga, kuna tal endal tegelikult sisuline väärtus definitsioonid puudus". Hakati valmistama esimesi rahakavandeid. Kõigest, mis puudutas rahareformi hakati mõtlema ja kirjutama ajalehtedes toimus 20-ndatel. Rahasüsteemi muutmiseni jõuti alles 1928. aastal.
suhete (võrdlus) kommunikatsiooni. Lause mõistmist mõjutab · suuline või kirjalik esitlus · kontstruktsioonide keerukus · lause pikkus (kas lause jääb meelde)- olilisem simultaanse analüüsi puhul). Lause järelekordamise võte (kui suudab järele korrata, siis jääb meelde · f F f' · vabade laiendite olemasolu. Keerulised konstruktsioonid: · võrdlus- Mart on pikem kui Mattias, aga lühem kui Leho. · ruumi-ja ajasuhte- krambude asub mandlikäru taga, peppersackist paremal. · atributiivsed konstruktsioonid Nora tuttava isa prillid. · ebaharilik sõnajärg- kassi ees jooksis koer · põimlaused, hõlmavad konstruktsioonid · lause ja sõnatähenduse konflikt Kuidas aidata? ........ Pertseptiivne tasand III: Teksti mõistmine ! Tekstibaas: tekstis otseselt väljendatud info põhjal tekst kujutlus episoodimälus ehk esmane kujutlus sellest, millest tekst räägib.
138 87 Kulago Sergejs Läti 03:05:40 M35 1394 1476 Kull Agur Harju 04:14:32 M35 852 972 Kull Andres Tallinn 03:48:51 M35 473 417 Kull Erki Tartu 03:29:00 M35 178 322 Kurg Rauno Valga 03:09:08 M35 1160 1398 Kurim Andres Harju 04:03:52 M35 1891 1595 Kuum Urmas Tartu 04:44:41 M35 399 1200 Kuusik Leho Pärnu 03:24:10 M35 1625 1621 Kuusk Leho Tallinn 04:27:11 M35 1068 1397 Kõks Kalmer Tartu 03:59:24 M35 212 230 Käit Tiit Tallinn 03:12:19 M35 327 804 Käsik Rene Harju 03:19:50 M35 702 834 Kütt Alvar Tartu 03:40:46 M35 1077 1033 Kütt Meelis Harju 04:00:02 M35 1389 910 Küttis Radek Rapla 04:14:21 M35
Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis. Ehala, Martin 1998. Eesti keele arenguteid: korporatiivsus vs. avatus. Keel ja Kirjandus 11, 733739. Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. Keel ja Kirjandus 7, 483489. ENE 1989. Kirjakeel. ENE 4. Tallinn: Valgus. 544. Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutis. Grigorjev, Piret, Leelo Keevallik, Ellen Niit, Leho Paldre, Kristi Sak, Ann Veismann 1997. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. Tartu. 2644. Hennoste, Tiit (toim) 1999. International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Issue editor Tiit Hennoste. Hennoste, Tiit (toim) 2000. Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. Tiit Hennoste
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Markko Krause, Karel Kravik, Toomas Krips, Ivo Krustok, Mari-Liis Kruup, Ivo Kruu- samägi, Kaie Kubjas, Andres Kukk, Külli Kukk, Meelis Kull, Ivo Kund, Külli Kund, Mirjam Kundla, Tiia Kurel, Hanno Kuus, Anni Kuusik, Elis Kõivumägi, Sulev Kõks, Elvis Kõll, Mirko Känd, Oskar Kärmas, Lauri Kärner, Emilia Käsper, Rainer Küngas, Kadri Kütt, Eve Laasi, Alvar Laigna, Anu Lajal, Rivo Laks, Margus Lamp, Johann Langemets, Taavi Larionov, Rene Lasseron, Leho Laul, Henri Laupmaa, Teele Lem- ber, Lennart Lennuk, Anna Leontjeva, Hillar Leoste, Delia Lepik, Kersti Leping, 13 Tiit Lepp, Erik Liim, Aliis Liin, Oliver Liiv, Indrek Lillemägi, Martin Lillepuu, Peeter Lind, Gerd Lindmaa, Mattias Linnap, Taivo Lints, Piret Liv, Edvard Ljulko, Madis
Kilvar (tr) Kulm, Herbert (cl, s) King, Jüri (tr) Kulmann, E., vt Kulmar, E Kirikal, Aleksander “Aali” (s) Kulmar, Ermo (kl) Kirikal, Boris (tr, dr) Kureniit, Ilmar (s) Kirillov, Peeter (kb) Kursk, Kaido (ak, bž) Kirkmann, Endel (s) Kursk, Raivo (kl) Kitsemets, Erich (tr) Kurt, Eduard (v, s) Kivi (k) Kuulmann, Jaan (v) Kivi Rudolf (trb, ak) Kuulme, Leho (sph) Klas-Glas, A. (v) Kuuse, Aksel (dr) Klas-Glas, E. (cel) Kuusik, G. (dr) Klein, vt Kilvar Kuusik, M. (v) Kodrau, Erika (kl) Kuusmaa, Tõnis (cel) Koik, Albert (kb) Kõlar, Erich (dr) Kolbak, L., vt Kuulme, L. Kõlar, Harry (ts) Kolga, Hans (kl) Kõrver, Boris (kl) Kompe, V., vt Compe, V. Känd, Harald (kb) Kont, Karl (s) Köll, Hans (dr) Kornel, Jaan (s)
2 It is quite different to the previous symphony and a much milder tone makes itself felt. In the Preludes, gentle summer moods are dominant with shining impressionistic colours. The nature-inspired composer renders his emotions and feelings, the second prelude: Example 115. 1 The work was recorded by ERSO and conductor Neeme Järvi for the archives of the Estonian Radio in 1969 but has never been publicly performed. 2 The Sixth Symphony was recorded by ERSO and conductor Leho Muldre for the archives of the Estonian Radio in 1970 but has not been publicly performed. The preludes and intermezzos of the first movement resemble short contrasting pictures. There are four of both. In the theme of the Fugue, the thematic influence of the main theme of Tubin's Fifth Symphony is evident, but Rosenvald's theme is of a different weight: Example 116. The Eighth Symphony (1974) has a series of sound pictures: the composer calls
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
