SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990
Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit
KUTSEKESKKOOL SÕJALINE HARIDUS EESTIS LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest
......................................................................................3 Organisatsiooni tekkimine Eestis................................................................................................4 Organisatsiooni sümboolika.......................................................................................................4 Organisatsiooni eesmärgid..........................................................................................................4 3. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOON JÄRVAMAAL......................................................5 Organisatsiooni tekkimine Järvamaal.........................................................................................5 Organisatsioon tänapäeval..........................................................................................................6 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS.......................................................................................................7 5. INTERVJUUDE ANALÜÜS....................
Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega.
Eesti kaitsevägi .............................................................................................. 43 Maavägi ...........................................................................................................48 Merevägi .........................................................................................................52 Õhuvägi ...........................................................................................................54 Kaitseliit ...........................................................................................................56 5. Kaitseväeteenistus ja kaitseväedistsipliin ........................................ 66 Kutsealusena arvelevõtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse määramine ......................................................................................................66 Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine .....................67 Ajateenistus .......
3 1.1 FAKTID EESTI LASKESPORDI AJALOOST Eesti laskesporti võib kasitleda kolmes osas vastavalt Eesti riikluse muutumisele: · Eesti Laskurliidu loomine ja laskesport sojaeelsel ajal kuni 1940. aastani; · laskesport NSV Liidu poolt okupeeritud Eestis 19451990; · laskesport taasiseseisvunud Eestis alates 1991. aastast. 1926.a Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused ning alguse sai organiseeritud laskesport Eestis. Lisaks rajati sõjakooli lasketiir Tondil. Esimene Eesti Laskurliidu peakoosolek toimus Tallinnas 26. aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valiti 71 delegaadi poolt kaitseliidu Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbeck. 1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest
Riik on sellega akumuleerinud poliitilist kapitali, mis annab meie sõnadele oluliselt rohkem kaalu. Eesti pole pelgalt julgeoleku tarbija, vaid koos liitlastega meie ühisesse julgeolekusse panustaja."(Elling, 2011) 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist Viisin läbi intervjuu nelja missioonil osalenud mehega. 36-aastane nooremveebel Riho Kurisoo, sai oma esimese konflikti kaitseliiduga 1991. aastal, kui oli üks kaitseliidu taasasutaja. Oma kaitseväe karjääri alustas ta Üksik-vahipataljonis 1994.aastal. Oma Afganistani mineku põhjuseks ütles ta, et kuna oli enne Afganistani minemist käinud Iraagi välismissioonil, siis soovis ta veel rohkem kogemust ja ,,püssirohu" lõhna tunda. Kindlaks teiseks põhjuseks oli raha, mis oli enamike mu intervjueeritavate üheks suureks kindlaks põhjuseks. Küsimusele, et milline oli
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng
Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal. Nagu juhtus enamiku Vabadussõja mälestusmärkidega, lõhuti ka Ardu lahingu sammas pärast Teist maailmasõda. Mälestusmärgi kolmas avamine toimus taasiseseisvunud Eestis võisupühal 1990.aasta. Ausamba
Linn kohustus Kalevile kõik tehtud väljaminekud hüvitama ja aitama kaasa uue staadioni jaoks sobiliku maatüki leidmisel, ent see polnud sugugi lihtne./.../ Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300 meetrit Vabadusplatsist lääne pool, teisel pool rajatavat Poska puiesteed asuvale endisele kiriku heinamaale./../ Heinamaa anti kasutamiseks 6. novembril 1928 moodustatud Rakvere linna spordikomisjonile, kus osalesid Kalev, spordiklubi ja kohalik kaitseliit. Spordikomisjoni etteotsa valiti Kalevi esimees Sirotkin. /.../ 1930. aasta kevadel valmisid ka jooksurajad ja hüppe- ning heitepaigad. Nii võidigi Virumaa staadion ristipäeval, 29. mail 1930 pidulikult esimeste võistlustega avada. Staadion ei kukkunud välja kõige suurejoonelisem, ent rahuldas siiski nii Rakvere kui ka Virumaa vajadusi.22 Kunagise Abi-tiigi uisuplatsi asemel on praegu parkimisplats, kus veekogu läänekallast meenutab vaid üksik vana mitmeharuline remmelgas
1912 oli üks Vastastikuse Merekindlustuse Seltsi "Mereabi" asutajaid, 1917 kevadest organiseeris eesti sõdurite toomist Venemaalt kodumaale, mõisteti selle eest enamlaste poolt tagaselja surma. 1917 septembrist alates organiseeris Pitka Omakaitset, aasta hiljem kujunes sellest Kaitseliit. 1918 novembrist alates organiseeris soomusrongide ja autode ehitamist ning Eesti sõjaväe varustamist. Oli Eesti Kaitse Liidu (Kaitseliidu) asutaja ja organiseerija koos kindral Ernst Põdder'iga peale EKL ametlikku asutamist Ajutise Valitsuse esimesel istungil 11. novembril 1918. 17. detsembril 1918 määrati ta merejõudude juhatajaks, 22. aprillil 1919 ülendati mereväekapteniks ja 21. septembril 1919 aseadmiraliks (kontradmiraliks). Aastatel 1920-1922 oli Pitka Valve Liidu asutaja ja juht. 1923 Asutas Rahvuslik- Vabameelse partei.1924 asus ta koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St
Sõjalaevad 13 189 1:14 Punaarmeel oli võimalik vägesid piiramatult täiendada. Kokku koondati Eesti ja Läti vastu üle 437 000 mehe, 3052 tanki, 3656 suurtükki. Koostöö võimalused Läti ja Leeduga?Ei küsitudki- pea liiva alla peitmine. Mobilisatsiooniplaanide kohaselt võinuks Balti riigid välja panna 370 000 meest. Sõjalist koostööd ei õnnestunud luua. 1939 polnud Eesti kaitsevägi sõjaks valmis: Sõjaväe organisatsioon ei vastanud moodsa sõja vajadustele, ümberkorraldused olid algusjärgus. Isikkoosseisu puudjääk takistas efektiivset väljaõpet ja vähendas lahinguvalmidust. Piirikatteväeosades idapiiril oli liiga vähe mehi (ette nähtud 6274, nimekirjas 5015 ja kohal 4416 meest). Piirkindlustuste rajamine idapiirile oli algusjärgus. Relvastus ja laskemoon polnud piirikatteks ja mobilisatsiooniks vajalikult ladustatud.
Tungiti sisse mõisa kõrtsidesse, tööstusesse, väga hea viis unustada, mida edaspidi tehti. Toimusid mõisamoonakate salkade ja mõisnike relvastatud salkade kokkupõrkumised. Mässuliste vangistusse sattus palju baltisaksa noormehi, naisi ja lapsi. 1905. a 23. detsembris läksid kõik kolm Baltikubermangu sõjaseaduse alla. Sollogub'i kästusse anti 19 000 relvastatud meest, kes pidid mahasuruma rahutused. 19 000 moodustati 8 erikaristus salka/ekspeditsiooni. Eesti pinnal tegutsesid 2, Kindral Bezobrazovi ja Kindral A. Orlovi ekspeditsioon (Lõuna-Eesti, Valga linn). Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
näiteks Tallinnas rajatud „Estonia", mis tegeles kohaliku kultuuri uurimise ja elavdamisega, see oli laulu ja mänguselts. Seltsi eestvedamisel rajati 1906. aastal Estonia teater ja 1913. aastal teatri- ja kontserdihoone Eesti Kirjanduse Selts Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi
) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et
eraldiseisvaks keeleks. Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad. 2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28 protsenti, kuuludes selle näitaja poolest ELi paremate hulka.[10] [redigeeri] Riigikaitse Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Kaitsevägi, Eesti Merevägi, Eesti Õhuvägi ja Kaitseliit Eesti Õhuväe lennuk Aero L-39 Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliidul. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib Kaitseväe Peastaap. Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
a. oli liikmete arv juba 342 ja 1905. a. üle 500. Seltsi liikmeskonda kuulus ka naisi. (Kasesalu 2006a) Selts kogus populaarsust ning sellele aitas kaasa ka jahindusteemaliste kirjutiste ilmumahakkamine ajalehtedes ja ajakirjades. Eesti Vabariigi algaastail oli jahipidamine Eestis võrdlemisi vaba. Kohalikult maakonnavalitsuselt oli vajalik võtta aastane jahiluba ja metsaülemalt jahipilet 1-2 päevaks. Peatselt hakati Eestis moodustama ka kütisalkasid, mis esialgu toimus peamiselt Kaitseliidu aktivistide eestvõtmisel. Seepärast nimetati neid kaitseliidu kütisalkadeks. Kütisalgad asusid nii linnades kui ka maal valdades ja olid mõnikord liikmete arvult üsna väikesed. Kütisalkade tegevuses püstitati kaks peamist eesmärki jahiasjanduse korraldamine ja oma liikmetest tublide küttide kasvatamine. (Kasesalu 2006b) Kütisalgad rentisid endale jahipiirkondi riigimetsadest, kusjuures rendi suuruseks oli ligikaudu 15 eesti marka ühe tiinu eest aastas (1 tiin = 1,09 ha)
Rongkäik algas uuelt turult, mindi Rahumäe kalmistule, 57 inimest maeti ühishauda, kirste kanti kätel, lauldi revolutsioonilisi laule, kalmistul peeti sütitavaid revolutsioonilisi kõnesid, kuid lõpuks mingisuguse kättemaksuni ei jõutud, sest süüdlasi ei suudetud leida. Kuberner süüdistas kohalikku Tlna karnsioni, Tlna karnison süüdistas sõdurite kaptenit. Üks enamlevinud kuulujutte oli see, et 16.10 hommikul oli rahvas kogunenenud Toompeale, et võtta kubermangu valitsus üle, kindral Voronovile oli antud selle takistamiseks käsk ja tema talitas seda käsku täites oma parema äranägemise järgi. Mujal Eestis ühineti samuti üldstreigiga, kuid selliste vägivaldsete sündmusteni ei jõutud, küll aga hukkus Tartus demonstratsiooni ajal valvur Adamson, ka tema matustele tulid tuhanded inimesed. 10 17
Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980. aastal. 23 9.9. Iseseisvuse taastamine 1987. aasta kevadel elavnes Eestis vastupanuliikumine, algasid fosforiidisõda ja laulev revolutsioon. 23. augustil 1989 moodustati "Balti kett". 1990. aasta alguses taastati Eesti Kaitseliit. 20. augustil 1991 tunnistas ka Ülemnõukogu oma otsusega Eesti riiklikku iseseisvust. 17. septembril 1991 võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks. Juunis 1992 läbi viidud rahareformiga tunnistati rubla Eestis kehtetuks ja uuesti võeti kasutusele Eesti kroon. Samal aastal võeti vastu uus põhiseadus. 1994. aastal viis Venemaa enamiku okupatsioonivägesid Eestist välja, jättes need siiski Petserimaale ja Viru Ingerisse. Samuti ei viidud välja tsiviilkoloniste. 9.10
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
+ Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad + Sõjaline organisatsioon, ülesanne vallutada, Albert alustas + Theodorich Meinhardi abiline, hilisem Eesti Päevalehe piiskop, Mõõgavendade ordu initsiaator Võitlus 1208 Esimene retk Näitab, et vabadusvõitluse alul olid eestlaste väed + eestlaste vasturetk enam-vähem võrdsed
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
31. juuli miilitsa vastu. Sakslased jõudsid Kunda ja Võsu vahel Soome laheni, lõigates Eestis võitleva 7. august punaväe kahte ossa. 8. august – 4. Punaväelaste pommitusretked Saaremaalt Berliini kohale. september 28. august Sakslased vallutasid Tallinna. 8. september – 3. Sõjategevus Lääne-Eesti saartel. detsember 15. Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada september Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe. Hitleri käsu kohaselt läks Eesti armeegrupi Nord tagalaülema haldusest 5. detsember riigikomissariaati Ostland; Eesti kindralkomissariks määrati SA Obergruppenführer Karl-Siegmund Litzmann. 1942 Algas õppetöö gümnaasiumides, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Riiklikus jaanuar
poolsaapad/talvekummikud sõrmkindad/labakindad 7 1.2 RELVASTUS Valik Eesti kaitseväes kasutusel olevast relvastusest. Andmed on võetud relvade õpikutest. PÜSTOL Püstol USP Pilt 1.6 Relv on lihtsa konstruktsiooniga, kuid kogenematul laskjal tuleb jälgida, et käsi ei jääks pärast lasku tagasiliikuva kelgu ette. · kaliiber 9 mm · padrun 9 x 19 mm, salves 15 padrunit · sihikuline laskekaugus 50 m · relva kaal koos laetud salvega 960 g · relva pikkus 194 mm · relva kõrgus 136 mm · kuuli algkiirus 350 m/s 8 AUTOMAADID Automaat Galil AR Pilt 1.7 Automaat AK-4 (G3) Pilt 1.8 Galil AR AK-4 kaliiber 5,56 mm 7,62 mm padrun 5,56x45 mm 7,62 X 51 mm salve maht 35 padrunit 20 padrunit
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Juhtivaks ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NL-i seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL-i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. juuni 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse. 3. 1) Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigil on kolm põhitunnust: 1) maa-ala, 2) rahvas ja elanikkond, 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. Riigivõimu tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist, 3) ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks,
nõukogude võimule. 6 7. Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920 Sõdivad pooled: · Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased. 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5.juuni 1919 eesmärk kehtestada nõukogude võim · Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus (Loodearmee) Judenits · Sakslased: baltisaksa Landeswehr ja riigisaksa Rauddiviis eesmärk taastada baltisakslaste võim. Tähtsamad sündmused: · 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu · Jaan. 1919 murrang algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner -
Laev on osaks meie mereväe lähiminevikust, ent ühtlasi ka osake tänapäevast, sest sama klassi laevu on veel nii meil kui ka teistes riikides aktiivses kasutuses. Patrullkaater Grif Sarnaseid patrullkaatreid (vahilaevu) kasutati N Liidus laialdaselt merepiiride valvamisel ning loomulikult ka Soome lahel ja Väinameres. 1992.a. rekvireeris toonane Kaitsealgatuskeskus Grif'i ja tema sõsarlaeva Leopard (lammutati 2001.a). Kuni 1994.aastani olid laevad Kaitseliidu valduses, N Liidu vägede väljaviimisel anti aga üle taasloodud Eesti Mereväele. Patrullkaatrit Grif taotles Meremuuseum oma eksponaadiks 2000.a. mais, kuna laev oli esimene taastatud Eesti Mereväe alus ning seoses saneerimiskavaga oli aktiivsest ekspluatatsioonist välja arvatud. Kultuuriministeeriumi haldusalasse anti laev Kaitseministeeriumi poolt üle 27.04.2001. aastal ning edasi Meremuuseumile juba 11.06.2001. aastal. 2001.a
kasutuses. Patrullkaater Grif Sarnaseid patrullkaatreid (vahilaevu) kasutati N Liidus laialdaselt merepiiride valvamisel ning loomulikult ka Soome lahel ja Väinameres. 1992.a. rekvireeris toonane Kaitsealgatuskeskus Grif'i ja tema sõsarlaeva Leopard (lammutati 2001.a). Kuni 1994.aastani olid laevad Kaitseliidu valduses, N Liidu vägede väljaviimisel anti aga üle taasloodud Eesti Mereväele. Patrullkaatrit Grif taotles Meremuuseum oma eksponaadiks 2000.a. mais, kuna laev oli esimene taastatud Eesti Mereväe alus ning seoses saneerimiskavaga oli aktiivsest ekspluatatsioonist välja arvatud. Kultuuriministeeriumi haldusalasse anti laev Kaitseministeeriumi poolt üle 27.04.2001. aastal ning edasi Meremuuseumile juba 11.06.2001. aastal. 2001.a
10 000-11 000 tonnini aastas [12]. Eestis on suurimaks kasutatud rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega tegelevaks organisatsiooniks mittetulundusühing Eesti Rehviliit (edaspidi Rehviliit), mis on loodud suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt. 2006. aastast on MTÜ Eesti Rehviliit ETRMA (European Tyre & Manufacturers` Association) liige. See on suurim vanarehvide utiliseerimisega tegelev organisatsioon. ETRMA on koondanud enda alla Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevad vanade rehvide ümbertöötlejad ning taaskasutusorganisatsioonid [5]. Kuna rehve liigitatakse kui probleemtooteid, siis nõuab vanade rehvide käitlemine ka eraldi käitluslahendust. Seega kehtestati rehvide maaletoojatele tootjavastutuskohustus, mis tähendab seda, et rehvide maaletooja, Jäätmeseaduse järgi Tootja, peab hakkama organiseerima vanade rehvide kokku kogumist ning nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
