Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. ...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahel...
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. ...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik regule...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. ...
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu ...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on o...
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õigl...
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. ...
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitled...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: ra...
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohustused. ...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate j...
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline ...
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
SISUKORD 1. Valdus...............................................................................................................................................3 1.1. Valduse ja valdaja mõiste......................................................................................................3 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine........................................................................................3 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus.................................................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
annaabi.ee 
