Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815 (3)

• I ja II seisuse (3%) privileegid .
  
• III seisuse (97%) maksukoormus.
  

• Absolutism
  
• Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi.
  

• Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond)
  
• Maksude tõstmisega rahva elu halvenes.
  
• Ikaldusaastad (1787-1788)
  

• GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789)
  
• RK – kogu rahva esindusorgan
  
• AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale.
  

• Vaimulikud
  
• 2. Aadlikud
  
• Kolmas seisus
  

• Rahvuskaart – kodanikukaitse
  
• Trikoloor – revolutsiooni tipp
  

• Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus.
  
• Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus.
  
• Sõnavabadus
  
• Eraomandi puutumatus
  

• Seadusandlik-kogu – esinduskogu, mis annab seadusi.
  
• Kuningas – täidesaatva võimu pea.
  

• Žirondiinid – parempoolsed revolutsionäärid (Gironde’i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat , toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut)
  
• Jakobiinid – vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad . Toetajateks lihtrahvas (136 saadikut)
  
• Soo – saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut)
  

• Kaotas kuningavõimu.
  
• Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792)
  
• Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga – mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793.
  

• Žirondiinid pooldasid nüüd vabariiki ja lugesid revolutsiooni lõppenuks (160 saadikut)
  
• Jakobiinid soovisid revolutsiooni jätkata – Robespierre , Danton , Marat (200 saadikut)
  
• Soo (400 saadikut)
  

• Siseriigis mässasid rojalistid – kuningavõimu pooldajad.
  
• Välisvaenlaste sissetung monarhia taastamiseks ( Preisimaa , Austria).
  
• Populaarsust kogunud jakobiinid kukutasid rahvaülestõusuga žirondiinid võimult (31 mai – 2. juuni 1793). Vangistati žirondiinidest saadikud.
  

• Ettekäändeks J.P. Marat tapmine ja revolutsiooni päästmine.
  
• Rahvapäästekomitee – jakobiinide revolutsiooniline valitsus (juhiks kõigi vastu sallimatu M. Robespierre).
  
• Terror – sihikindel vastaste hävitamine (Hukati üle 40 000 inimese, valdavalt lihtrahvast).
  
• Vastuolud jakobiinide leeris – Robenspierre lasi hukata temaga mittenõustunud kaaslased – Danton jt.
  

• Rahvas soovis terrori lõppu.
  
• Opositsiooni riigipööre – Konvendi dekreet , millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga .
  

• Seadusandlik Korpus – uus rahvaesindus.
  
• Direktoorium – uusrikaste valitsus (5 liiget)
  

• Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu)
  
• Napoleon Bonaparte esiletõus – võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks)
  
• Riigipööre 9. nov 1799 – Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi.
  
• Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon.
  

• Abielusõlmimine (muutus ilmalikuks)
  
• Sündide ja surmade registreerimine
  

• Hävitati ususümboleid
  
• Vaimulikud pidid abielluma
  
• Vaimulikud pidid ülal pidama mõnda vaeslast või vanurit.
  

• Pühakujude asemel austati filosoofide, revolutsiooni märtrite kujusid .
  
• Patriootilised kõned, isamaalised laulud.
  
• Pariisis suleti teiseusulised kirikud.
  
• Avatseremoonia Pariisi jumalaema (Nortre Dame kirikus), kus valgesse riietatud naine kehastas mõistuse jumalannat – kirik nimetati ümber mõistuse templiks.
  

• 1793 anti välja dekreet usukultuste vabaduste kohta. Uueks religiooniks sai kõrgema olendi kultus – koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ning voorustele
  
• Pühadeks said revolutsiooni tähtpäevad (14. juuli, 22. sept, 10 aug.)
  
• Kiriku muusika asemele tulid ilmalikud laulud.
  

Prantsusmaa revolutsioon ja kultuur

• Kohalike võimude eestvõttel hävitati feodaale kujutavaid kunstiteoseid ja kirikukaunistusi.
  
• Jumalaema kiriku skulptuuritükid läksid tänavasillutiseks.
  

• Loodi komisjonid ajalooliste kultuuriväärtuste kaitseks.
  
• Asutati Louvre ’i kunstimuuseum (1793), kuhu koondati allesjäänud kunst .
  

• Hävitamisele kuulusid usuraamatud ja ajalooliselt “valed” teosed.
  

• Igast raamatust säilitati 1-2 eksemplari.
  
• Loodi avalikud raamatukogud (1794)
  

• Losside ründamisega hävitati dokumente raskendamaks koormiste sissenõudmist.
  

• Loodi Rahvuslik Arhiiv (1793), säilitamaks vanu dokumente.
  

• Üldiseks sai sankülottide – lihtrahva rõivastus, kes ei kandnud põlvpükse ega siidisukki vaid pikki pükse.
  
• Suurmoeks Rahvuskaardi sinine kuub punaste revääridega ja valgete torupükstega, tunnuseks rahvusvärvid.
  
• Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist , igapäevaselt valitses lihtne kleidimood. Kanti ka pikki pükse, punast mütsi ja puukingi.
  
• Kadusid parukad, kanti lühikest soengut.
  

• Vanade mõõtude-kaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel.
  
• Seda rakendati ka ajaarvamises – päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit jne.
  
• Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele 1870. aastail.
  

• Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni.
  
• Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 – vabariigi kehtestamine.
  
• Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva.
  
• Kuude nimetused tuletati loodusest:
  

• Soositi kõrgemat moraali ja oldi vastu vana korra aegsele liiderdamisele (armukesed, prostitutsioon jms)
  
• Uut moraali juurutati ka sõjaväes, kust surmanuhtluse ähvardusel aeti minema lõbunaised, kes olid traditsiooniliselt järgnenud sõjakäikudele.
  

• Rõhutati patriotismi, eriti rojalistide mässu ja välisinterventsiooni olukorras – rahvas läks vabatahtlikult võitlema. 1792 Seadusandliku Kogu üleskutse “Isamaa on hädaohus!”. Populaarseks sai ühe sõduri loodud laul “Marseljees”, praegune riigihümn, revolutsiooni lipuks sai trikoloor, praegune riigilipp .
  
• Põhiliseks revolutsiooniliseks hüüdlauseks sai “Vabadus, võrdlus, vendlus!”, mille nimel nõuti loobumist isiklikest huvidest.
  

Konsulaat ja I keisririik Prantsusmaal

• Rahvatoetuse puudumine
  
• Napoleoni edukad sõjaretked Itaaliasse ja Egiptusesse
  
• 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799)
  

• I konsuli võim.
  
• Prefektid – keskvõimu esindajad departemangudes.
  
• Amnestia emigrantidele.
  
• Konkordaat (1801) – leppimus paavstiga, millega taastati katoliikluse õigused.
  
• Tsensuur
  
• 1802. a. rahvahääletusega konsulitele eluaegne võim.
  

• Ajendiks uus rojalistlik vandenõu
  
• Rahvahääletus ja Senati otsus
  
• Napoleon I kroonimispidustused Pariisis
  

• Tugeva isikuvõimu kujunemine – seadusteks keisri dekreedid
  
• Kohalikud võimuesindajad (prefektid ja linnapead) keisri nimetamisel
  
• Tsensuuri tugevnemine ja keisri ülistamine
  
• Hiilgava õukonna rajamine – eeskujuks Vana- Rooma keisririik
  
• Andis eeskätt tiitleid/ametikohti sõpradele ning tuttavatele.
  
• Teised Euroopa monarhid pidasid Napoleoni võimu anastajaks (isehakanuks)
  

• Kohtupidamise ja seadusandluse korrastamine
  
• Tsiviilkoodeks (1802) tunnistas kodanike võrdõiguslikkust
  
• Sisepiirangute kaotamine ja üleminek vabaturumajandusele
  
• Loodi Keskpank ja kehtestati kaitsetollid
  

• Peamiselt talupoegadest elukutseliste sõjavägi, kes unistasid sõjasaagist, karjäärist ja seiklustest.
  
• Euroopa valitsejad pidasid Napoleoni usurpaatoriks – isehakanud valitsejaks jätkates revolutsiooniaegseid Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu.
  
• 1805 Austerlitzi lahing – Napoleon purustas Austria-Vene ühendväe.
  
• 1805 Trafalgari merelahing – inglased ( Horatio Nelson ) purustasid Prantsusmaa laevastiku.
  
• 1806 kontinentaalblokaad – majanduslik sõda Inglismaaga, millega Prantsusmaa keelas sõltlasriikidel kauplemise Inglismaaga.
  
• 1806 purustati Preisi väed
  
• 1807 Vene vägede purustamine Ida- Preisimaal
  
• 1807 Tilsiti rahu – Venemaa ja Prantsusmaa jagasid mõjusfäärid Euroopas (Ida- ja Põhja-Euroopa Venemaale, Lääne-Euroopa Prantsusmaale)
  

• Liidetud alad – Belgia, Holland , Loode-Saksamaa, osa Itaaliast
  
• Vasallriigid – sõltlased ( Hispaania , Reini Liit)
  
• Liitlased – Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani
  
• Sõltumatud riigid –Inglismaa, Rootsi, Portugal , Türgi
  

• 1812 hävitav lüüasaamine Venemaal
  

• 1813 lüüasaamine Euroopa riikide koalitsioonivägedelt Rahvastelahingus ( Leipzigi lähedal)
  
• 1814 loobus Napoleon troonist ja saadeti asumisele Elba saarele .
  
• 1815 Bourbonide restauratsioon (Louis XVIII ) ja sada päeva – Napoleoni tagasipöördumine Elbalt ja uus võimuletulek.
  
• 1815 Waterloo lahing (Brüsseli lähedal) – Napoleoni viimane ja lõplik lüüasaamine koalitsioonivägedelt.
  
• Napoleon saadetakse asumisele kaugele Helena saarele, kus ta 1821 suri.