3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse. 10) Jakobiinide diktatuur- jakobiinide piiramatu võim ühiskonnas
4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule
Kuningast oli saanud kodanik nimega Louis Capet (mingi Bock). Veel samal õhtul kutsus Seadusandlik Kogu kokku uue rahvaesinduse Konvendi. 22. septembril 1792 kuulutatakse välja vabariik. Konvent pidi otsustama kuninga surmanuhtluse küsimuse. Iga saadik pidi isiklikult ja avalikult oma arvamuse välja ütlema. Otsus: kuningas tuleb hukata, seda ka tehti 21. jaanuaril 1793. Konventi kuulusid parempoolsed zirondiinid, kes ei pooldanud revolutsiooni jätkamist, vasakpoolsed jakobiinid, kes pooldasid revolutsiooni jätkamist ja soo, kellel polnud kindlaid poliitilisi seisukohti. Prantsusmaal tekkisid suured majandusraskused, sest samal ajal peeti sõdu Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Itaalia riikidega ja Saksa riikidega. Aprillis 1793 leiti, et zirondiinid ei saa valitsemisega hakkama. Loodi Rahvapäästekomitee, mille liikmed kuulusid kõik jakobiinide hulka (juhtivad tegelased algul Georges Jacques Danton, hiljem Maximilien Robespierre)
Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud. III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju
aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas sätestas inimeste põhivabadused zirondiinide kukutamise ning tõusis (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa
Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine. Riigivõim ja omavalitsus Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli
Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine PRANTSUSE REVOLUTSIOON Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul: -Louis XIV valitses 1774 aastast prantsusmaad, absolutistlik monarhia. -ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, selle tõttu halvenes riigi üldine majanduslik olukord -1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789
10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1
ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja kutsusid kokku oma poolehoidjad, et kätte maksta. Iseloomusta revolutsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi! Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et
14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad
/ Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile. / Riigi juhtimiseks 7 ministrit. *UUS KIRIKUKORD / Kodanlik abielu / Sündide ja surmade reg. läks riigiametnike kätte / Kloostrite sulgemine / Vaimulike arvu vähendamine / Küreed ja piiskopid / Kindel palk / Ustavusvanne uuele riigikorrale / Abielluda preestritel / Nunnadel ja munkadel õigust kloostrist lahkuda *DEKRISTIANISEERIMINE / Religioossete sümbolite hävitamine / Missa keelustamine / Vaimuliku hariduse keelamine / Ilmalike kultuste sisseseadmine *UUED KULTUURIASUTUSED REV. AJAL / Kunstimuuseum / Rahvusliku arhiivi loomine / Raamatukogude võrgu loomine *MUUDATUSED ELUS JA OLMES / Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender
• 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus
Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid alustasid zirondiinide tapmisega,kõik keda kahtlustati kuninga toetamises ka tapeti. ,,Revolutsioon õgib oma lapsi", kõik kes olid revolutsiooni alustanud said hiljem surma.
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess)
Louis XVI ei suuda valitsejana riigi ees olevate probleemidega toime tulla. Kuningavõim on kaotanud oma autoriteedi ja prestiizi. Iganenud feodaalkord äratab rahuloelmatust kõikides seisustes ja ka sotsiaalseid pingeid. Kõrgemad ametikohad ja ohvitserikohad on reserveeritud kõrgaadlile, nende õukonnas pidamine nõuab suuri kulutusi. Seisustesse kuuluvate isikute ja neile võimaldatud õigused ei ole omavahel proportsioonis. · aadel 1,5% elanikest ja 20% maaomandist · vaimulikud 0,5% elanikest ja 10% maast · talupojad 85% elanikest ja alla 50% maast · linnakodanlus 3% elanikest Vaimulikud jagunevad ülem- ja alamvaimulikeks, nende suhtumises kuningavõimu ja elatustasemes on suured erinevused. Suurem osa kodanlust elab tänu merkantilistlikule majanduspoliitikale hästi. Ka suurem osa vabadest maaomanikest elab talutavalt, hoolimata aadlike kasvavast survest. Kriisidele on väga vastuvõtlik suurenev varatu maatööliste kiht,
Mõisted: Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada.Asutav kogu-koostas prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning paneme aluse uuele riigikorrale.Revolutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatatakse uuega.''inimese ja kodaniku õiguste...''- väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust,vabadust.Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai
seadusi, hääletab riigieelarvet valged kinnisvaraomanikud Täidesaatev võim USA president + valitsus valitakse 4 aastaks rakendab seadusi, juhib sõjaväge valijamehed, mis moodustuvad valgetest kinnisvaraomanikest Kohtu võim Ülemkohus 9 eluks ajaks nimetatud kohtunikku kontrollib presidenti, õiguslik järelvalve NB! Valimisõigust polnud naistel, mustanahalistel, indiaanlastel, mitteomanikel 2. Suure Prantuse revolutsioon: millal oli, miks algas, sündmuste järjestamine, revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed Revolutsioon algas 14.07.1789.a. kui rahvas vallutas rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille'i kindluse. Bastille vallutamise järel levisid monarhiavastased väljaastumised üle kogu Prantsusmaa. 5.mai 1789 Generalstaatide kokkutulek Versailles's 17.juuni 1789 Rahvuskoguks ümber nimetamine 9
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo
Suur Prantsuse revolutsioon Sissejuhatus Suur Prantsuse Revolutsioon ehk Prantsuse Kodanlik Revolutsioon, mida praegusel ajal nimetatakse lihtsalt Prantsuse Revolutsiooniks toimus 17891799 Prantsusmaal. Seda võib pidada üheks Euroopa ajaloo suurimaks sündmuseks. 1789. aastal plahvatas kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5
8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaalu jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 27. või 28. juulit 1794 on mõnikord peetud ka revolutsiooni lõpuks, ent kui üldse vaadelda Prantsuse revolutsiooni kui terviklikku sündmust, oleks loogilisem selle lõppdaatumiks siiski pidada 1799. aasta 18. brumääri riigipööret, mil võimule sai revolutsiooni ajal kiiret karjääri teinud kindral Napoleon Bonaparte, kes järk-järgult
Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik Jakobiinid võimul · 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud
Talupojad ei olnud rahul oma suurte koormistega. Need suured pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani ning 5.mail 1789 kogunesid Versailles'sse üle 175 aasta kokku generaalstaadid. Kuid ka nende seas olid suured vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Vas- tuolude pärast lahkusid kolmanda seisuse saadikud generaalstaatide hulgast ning moodustasid Rahvuskogu. See pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Rahvuskoguga ühinesid mõned aadlikud ja vaimulikud, kes koos Rahvuskoguga moodustasid Asutava Kogu. Asutava Kogu. Selle ülesanne oli koostada põhiseadus, mis pidi olema uue riigikorra aluseks. Koos asutava kogu moodustamisega kasvas kogu riigis poliitiline aktiivsus. Ühiskondlikele pingetele andsid hoogu 1787 ja 1788 aasta ikaldused. Peagi moodustati rahvuskaart, mis vallutas 14. juulil 1789. aastal Bastille'i kindluse. See kindlus oli prantsuse kuningavõimu sümbol ja 14. juulist sai hiljem Prantsusmaa rahvuspüha. Selle, 14
4.kirikumaad riigistati. 1798 võeti vastu dokument ,, inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon " Võeti vastu esimene põhiseadus, millega kehtestati piiratud monarhia, võim jagati seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. 1792 vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti ja vangistati. Kuningas Louis XVI st sai kodanik Louis Capet. SAADIKUT 745 jakobiinid soo monarhia pooldajad 136 435 264 15. peatükk 1792 kuulutati välja prantsuse vabariik. Jakopiinid nõudsid kuninga hukkamist. 21.jaanuaril 1793 algas kohtu pidamine ja kuningas hukati. Kuninga hukkamine viidi täide Pariisi keskväljakul. Võimule said jakopiinid. Nende juht oli Probespierre. DIKTATUUR üksikisiku või väikese poliitilise grupi piiramatu võim
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789
poliitiline jõud, kes poliitika pooldajad. soovib Soovivad leida revolutsioonilist kompromisse, et tegevust jätkata. revolutsiooniline tegevus lõpetada. Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese. 80 70 60 50 III seisus 40 Aadel 30 Vaimulikkond 20 10 0 1794 - 1799 9. Dermidoor riigipööre, mis kukutas jakobiinid Direktooriumi valitsusaeg 18. Brümäär riigipööre. Võim läheb kolmele konsulile. Mida siis saavutati? Absolutism Demokraatia Piiramatu võimuga Valitsus täidab rahva monarh. tahet. Valitseja on haaranud võimu poliitika ja usuelu Kirik ja riik on lahus. üle. Valitseja tiitel on päritav. Rahvas valib valitseja. Vastuvaidlematu Õigus sõnavabadusele. kuuletumine.
Prantsuse revolutsioon I revolutsiooni algus ( 1789-1791) *generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789 *Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) à nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad) rõhutati soovi luua uus kord *12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri à seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret. *13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist
Prantsuse revolutsioon 8a. 2007 / 2008 Prantsuse revolutsioon Revoulutsioon toimus aastatel 1789 1799 ehk 10 aastat. Prantsuse revolutsioon oli üks kuulsamaid revolutsioone läbi ajaloo. Revolutsiooni käigus kukutati kuningavõim ning feodaalkord. Kriisi põhjused Peamised põhjused miks kuulus revolutsioon algas : - Prantsuse sõjaväe ebaedu sõdades. - Suur üleriigiline majanduskriis. - Troonil olevate kuningate ja kuningannade saamatus ( Louis XVI huvitas ainult puusepatöö, Antoinette pidas armukesi ). 1789 14. juulil 1789 - prantsuse rahvas tungis Bastille vanglasse, seda päeva loetakse revolutsiooni algus kuupäevaks. 4. august 1789 kaotati feodaalkoormised, talupojad said loa uuesti maad osta. 26. august 1789 Vastu võeti "Inimese ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
