Mil määral oli Suur Prantsuse reovlotsioon murranguks Euroopas? Bastille' kindlusvangla vallutamine 14.juulil 1789.a pani alguse Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis kestis kokku kümme aastat. Suur Prantsuse revolutsioon oli ajaloos kindlasti üks suurimaid ning tõi kaasa palju muutusi. Milliseid need olid ja kuidas mõjusid? Juba revolutsiooni alguses, 1789. Aastal 4. Augustil võeti vastu agraarseadused, millega kaotati feodaalide iskilikud õigused, talupegade isiklikud kohustused ja kirikukümnis. Veel samal aastal võeti vastu ka kirikumaade võõrandamise seadus, millega kiriku maad müüdi oksionil maha. 26.augustil 1789 võeti vastu ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mille alusel pidid kõik inimesed olema sündimisel võrdsed ja üheõiguslikud.See pani paika ka inimese õigused: õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule. Need muudatused tegid kolmanda seisuse elu tunduvalt lihtsamaks. Enam ei pida...
Kuivõrd tõi pöörde Prantsusmaa ajaloos 1789. aastal alanud revolutsioon? Bastille' vallutamine 14. juulil 1789, selle kindlusvangla maatasa tegemine ning järgnenud massiliikumine suunas lihtinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit minevikust. Viha alla sattusid kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid löögi alla katedraalid kui ka kirikud, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljusid skulptuure ja ehitisi. Revolutsiooni käigus üritati uuendada ka igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Peale kuninga hukutamist 1793. aastal kadusid ka härra, proua ja preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Revolutsioon pani lause nüüdisaegsele poliitikale. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale.Revol...
Arutlus Suur Prantsuse revolutsioon Mis oli Prantsusmaa revolutsioonis head ja halba? Suur Prantsuse revolutsioon leidis aset 1789-1799. aastate ajavahemikus ehk 18.sajandil. See revolutsioon oli väga põhjalik murrang ühiskonna arengus. Kuid siiski tõi Prantsusmaa revolutsioon endaga kaasa nii head kui ka halba. Miks algas revolutsioon ja milliseid muudatusi elus tõi see endaga kaasa? Suur Prantsuse revolutsioon algas seetõttu, et feodaalkord takistas kapitalistliku korra arengut ja oli väga halb rahvahulkade olukord ning rahulolematus valitseva korraga. Sellel ajal oli valitsejaks Louis XVI. Olid erinevad seisused, mis olid välja kujunenud inimeste rahakottide järgi. Esimese ja Teise seisuse inimesed ei pidanud maksma makse, kuid kõik Kolmanda seisuse inimesed pidid maksma, sinna kuulusid näiteks: pankurid, kaupmehed, käsitöölised. Väga palju oli inimesi...
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muu...
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, >...
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks piirata kõrgaadli võimu, surus maha aristrokraatlike vastupanukatsed, konfiskeeris vandenõulaste maavaldused ja hävitas nende kindlused. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametniku. Louis XIV ajal (valitsemisaeg 1643 - 1715) umbes 20 ...
VII PÄRAST ÄRKAMIST JA ENNE ISESEISVUST (1880. aastad -1918) 1881. aastal astus narodikute poolt tapetud Aleksander II asemel Vene troonile Aleksander III. Selleks ajaks oli suurvene šovinism keisrikojas valitsevaks muutunud ja Aleksander III jättis kinnitamata balti aadli laiad privileegid. See andis märku Balti kubermangude Venemaaks muutmise plaanidest. Olukorra tundmaõppimiseks saadeti Liivi – ja Kuramaale senaator Nikolai Manassein, kes korraldas siin revisjoni. Rahvast kutsuti üles kaebama oma hädasid ja muresid hea keisri esindajale. Eestlased ja lätlased esitasidki hulga palvekirju, milles tauniti sakslaste ülemvõimu ja omavoli. Need kasutas keskvalitsus peagi oskuslikult ära saksapärase kultuuri- ja ühiskondliku elu lammutamisel ning selle asendamisel venepärase ja venekeelsega. Täielikult Balti erikorda siiski ei likvideeritud. Saksa mõisnike omavalits...
AJALUGU Absoluutne monarhia-Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. (valitseja võim on piiramatu ning jagamatu, valitseja kehtestab seadusi ning mõistab kohut iseenda nimel, merkantilistlik majanduspoliitika) Parlamentaarne monarhia-Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.(parlament kehtestab või kinnitab kuninga seadusi, kuningas ei tohi teha otsuseid ilma parlamendi nõusolekuta, parlamendi ja kuninga võim on tasakaalus) Kodusõja põhjused: Kuninga autoritaarne käitumine, edutud sõjad mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui siss...
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
Ajaloolased nõustuvad üksmeelselt, et Prantsuse revolutsiooni oli pöördelise tähtsusega sündmuseks, mis muutis Euroopa lõplikult pärast jälgedes Ameerika revolutsiooni, mis tekkis just kümnendi varem. Põhjuste Prantsuse revolutsiooni, ehkki on raske pin down: põhinevad ajaloolised tõendid, et on olemas, üsna veenvat argumenti, võib teha võimalike mitmed tegurid. Rahvusvahelisel tasandil võib öelda, et mitmete suurte sõdade aset leidnud nelikümmend aastat, mis viis revolutsiooni ja Prantsusmaa osales teatud määral enamikul neist. Seitse aastat sõda Euroopas ja Ameerika revolutsiooni üle ookeani oli sügav mõju Prantsuse psüühika ja tegi Lääne maailma lenduvate üks. Peale laadimist kuni Prantsuse riigi, selle sõja keskkonna võttis üsna tabanud Prantsuse riigikassa. Kulud sõda, toetades liitlasi, ja säilitades Prantsuse armee kiiresti kahanenud Prantsuse pank, mis oli juba nõrgenenud Royal liialdus. Lõpuks, aega väga secularized valgustumis...
Muutused uusajal tõid kaasa 20. sajandi uue mõtlemise Uusaja alguseks võib lugeda mitmeid sündmusi, näiteks Ameerika avastamine 1492. aastal või Martin Lutheri protestantlikku reformatsiooni 1517. aastal. Nagu väga paljud asjad ajaloos, nii on puudub ka siinkohal lõplik tõde. Nii või teisiti hõlmas see aeg endas mitmeid edasist mõtlemist ja maailma arengut mõjutavaid sündmusi. Kui Cristoph Kolumbus 1492. aastal Hispaania lipu all oma laevaga Ameerikasse jõudis ei teadnud ta isegi, millise suure avastuse ta teinud oli. Arvatavasti ei jõudnud see kohe päriselt ka enamuste Euroopas elanud tavainimeste mõtlemisse. Tolleaegses ühiskonnas olid inimesed rohkem pühendunud oma kodusele elule ja said sellistest suurtest uudistest ilmselt alles hiljem teada. Küll aga on Kolumbuse avastus, millest räägitakse tänapäeval juba väikestele lastele, muutnud sajandite jooksul inimeste mõtlemist. Saades aru, et peale Euroo...
Inglismaa 17.sajandil Charles I Stuart- 1629 saatis parlamendi laiali anglikaani kirik 1640 pika parlamendi algus 1642- 49 kodusõda: kuningas- parlament 1649 kuningas hukati Oliver Cromwell- 1653 pika parlamendi lõpp puritaanid 1653-58 Cromwelli diktatuur lordprotektor 1658 Cromwelli surm Charles II Stuart- 1660- restauratsioon 1660-1685 Charles II 1685-1688 James II- püüdis taastada absolutismi ja katoliklust 1688- kuulus (hiilgav) revolutsioon Õiguste Bill/ Deklaratsioon: 1)määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid; 2)parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse; 3)kuningale andis parlament täievvõim; 4)kuningas oli küll riigipea, kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele; 5)parlament sai õiguse esitada valitsusele arupärimisi ning võimaluse valitsusele umbusaldust avaldada; 6)kehtestati trükivabadus; 7)parl...
EUROOPA KIRJANDUS 18.SAJANDIL VALGUSTUSKIRJANDUS 18.ndat sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Laieneb vastuseis absolutismile, levivad demokraatlikud ideed. Aadlikud sunnitakse loobuma privileegist. Katoliku kirik hakkab kaotama oma mõju. Suurtest riikidest (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania) toimub kodanlik revolutsioon. Kirjanduses toimus samuti teatud pööre, see oli vabameelsem ja ribelaatsem varasemast. Ülipopulaarseks sai Daneil Dilfor romaan Robinson Crusoe "Elu ja jummalised seiklused". Selle teose peategelane elab läbi laeva huku ning satub üksikule tühjale saarele, kus on sunnitus veetma 27 aastat. Teos on kirja pandud päevikuna, kus on üksikasjalikult kirjeldatud raskusi, mis tuli ületada, kohalikku loodust ning looduse stiihiat. Lõpuks õnnestub Robinsonil pääseda saarelt ning naasta Inglismaale. Peategelasel õnnestus uppuvalt laevalt kaasa võtta rohkesti eluks vajalikke ese...
Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur Elerin Luuk 10.klass Suhtumine kultuuriväärtustesse Kultuuriväärtuste · Kultuuriväärtuste kaitse · hävitamine KUNST · ·Kohalike võimude eestvõttel ·Loodi komisjonid ajalooliste hävitati feodaale kujutavaid kultuuriväärtuste kaitseks. kunstiteoseid ja ·Asutati Louvre'i kirikukaunistusi. kunstimuuseum (1793), kuhu ·Jumalaema kiriku koondati allesjäänud kunst skulptuuritükid läksid tänavasillutiseks. RAAMATUD Hävitamisele kuulusid · ·Igast raamatust säilitati 12 usuraamatud ja ajalooliselt eksemplari. "v...
8.Klass Jelissei Zahharov Sergei Zidkonozkin Usuti inimese võimesse maailma paremaks muuta Prantsuse revolutsioon tegi lõpu absolutismile ja kõrgkihi kunstistiilidele: barokile ja rokokoole Võimule tõusnud kodanlus oli kainema mõtlemisega Euroopa kultuuri mõjutas antiikkultuur 19.sajandi algul toimusid Euroopas sõjad, revolutsioonid ja rahvaliikumised Rikaste ja vaeste vastuolud viisid uute utoopiliste poliitiliste õpetuste tekkimiseni Uute masinate kasutuselevõtt ja majandusolude ning ühiskondlike suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng Telegraafiaparaat – Samuel Morse Antiikajale toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust 18.saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiik...
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
1. Miks algasid suured maade avastused? Kaks peamist põhjust. · vajadus idamaiste vürtside järele · india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse · uudishimu ja seiklusjanu · kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena. 2. Millised tehnilised ja ühiskondlikud muutused lõid eeldused suurtele maade avastusele? Kaks näidet kumbastki valdkonnast. · karavellide ilmumine. · uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja). · Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. · ristisõjad avardasid e...
Prantsuse revolutsiooni jäljed tänases päevas. Pransusmaal algas revulutsioon 1789.a. Prantsusmaal toimus muutus, mille tagajärel tuli absolutislik monarhia, hiljem kehtestati konstitutsiooniline monahria ja hiljem kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Suureks mõjutajaks on riigivalitsemine ja seadusandlus. Kuna pranstlased võtsid vastu 1789.a. Peale muutuste tulekut vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis on meile tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!" Ühiskondlikud suhted muutusid. Inimesi hakati sinatama, kaotati kolmas seisus ehk aadliseisus. Kui varasemalt prouatati ja härratati, siis hakati edaspidi kasutama inimeste suhtes kodanik. Kaotati pärisorjus, aadliseisus. Inimestel tekkisid sõna- ja trükivabadus ning usuvabadus. Inimestele anti vabadus enda mõtteid avalikustad...
Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide vastu a...
Kultuurilood I, kodueksam Mis on narratiiv? Narratiiviks nimetatakse tavaliselt müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu kujul vormistatud lugu, mis kirjeldab fiktiivseid või reaalseid sündmusi. Narratiivil on tähtis roll meie ühiskonnas ja kultuuripildis ning selle olemasolu on äärmiselt vajalik. Suure loo tähtsaim sündmustik keerleb suurte tegelaste ja neile lähedal seisvate inimeste ümber. Siiski ei saa öelda, et suur lugu vaid ,,suurte" inimeste lugu on, sest peategelase suhtest ümbruse ja ühiskonnaga peegeldub tegelikult ka ,,väikeste" inimeste siinkohal pean silmas tavalisi ebaolulisena näivaid tegelasi elu ja lugu, mis mängib üsna olulist rolli loo jälgija jaoks tänapäeval. Juba selles, kui Gilgames Uruki müüril kõndides oma maavaldusi jälgib, avaldub sealse ühiskonna elu millega linnarahvas parajasti tegeleb ja kes milliseid ameteid seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpeta...
Prantsuse revolutsioon 1789 - 1799 Milline oli Prantsusmaa enne revolutsiooni? Absoluutne kuningavõim. Riigi majanduslik olukord oli halb. Seisuste süsteem, mis jättis 98% elanikkonnast ilma poliitiliste õigusteta. Seisuste süsteem. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni kulg tõusvas joones Jakobiinide ...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, drama...
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda. Valgustuse kujunemise eeld...
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versaille...
KLASSITSISM 18.saj. Lõpp-19.saj I pool. Antiikkunsti jäljendamine. 1.ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Madeleine'i kirik Pantheon-peaehitis Lamav Veenus e Paolina Borghese(Antonio Canova) Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4.Klassitsim Venemaal Admiraliteedihoone Peastaabihoone Iis...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletus...
Parlamentalismi kujunemine Inglismaal Elisabeth Parman 10.C Valitsevad suguvõsad 1485.a. troonil Tudorid Henry VII, Henry VIII, Elisabeth I austasid parlamendi õigust kehtestada makse ja ka parlamendi alamkoda toetas Tudorite poliitikat, polnud parlamendiga probleeme. · 17.saj. tuleb võimule Stuartite suguvõsa ja nemad tahavad kehtestada isevalitsust. Ei leia rahva toetust, konfliktid parlamendiga. Stuartite valitsus · Rõhutavad, et monarh on valitseja jumala armust. · Kuningal puudub alaline sõjavägi. · Soov lähendada anglikaani kirikut katoliiklusele ja toetuda absolutismi kindlustamisel ühtsele anglikaani kirikule. · Puritaanid lahkuvad Uus-Inglismaale Charles I vastasseis parlamendiga · 1628.a. koostas parlament Õiguste petitsiooni valitseja võimu piiramiseks. · Sotimaal puhkeb mäss katsete vastu kehtestada seal anglikaani kirik. Vaja erakorraliste maksude kog...
Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid umbes 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Uusaeg algas siis, kui lõppes keskaeg. Perioodi lõpule kindlat kuupäeva pole, kuid arvatakse, et umbes siis, kui toimus Esimene Maailmasõda. Uusaeg tõi kaasa palju muutusi riikides, kultuuris ja väärtushinnangutes. Need muutused on olnud väga olulised tänapäeva maailma kujunemiseks. Uusajal oli iseloomulik absolutistlik monarhia ehk see on valitsemisviis, kus kuninga või keisri võim oli piiramatu ning valitseja võis nõu võtta õukondlastelt või soosikutelt. Üks absolutistlikum riik oli Prantsusmaa ja absolutismi kõrgaeg oli Louis XIV ajal. Absolutism hakkas kujunema, sest inimestel tekkis vajadus tugevama võimuga valitseja järele. See oli umbes 17.sajandil ususõdade järel. Valitsemises kehtis üks ...
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 ...
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes v...
KLASSITSISTLIK KUNST Millised ajaloolised sündmused soodustasid klassitsistliku kunsti tekkimist? · Klassitsistlik kunst sai alguse 18. sajandi teisel poole Prantsusmaal; · osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti; · 1789. aastal puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon klassitsistlik kunst asus ülistama revolutsiooni; · Kindral Napoleon Bonaparte kuulutas 1804. aastal end keisriks klassitsistlik kunst asus väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne...
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
BAROKK 16 saj lõpp 18 saj algus. Totaalne stiil, hõlmab kõiki kunsti valdkondi, kirjandust, muusikat. Barokk ebakorrapärane pärl. Kõike on teadlikult kujutatud keerukana. Seostub vastureformatsiooniga. Iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus, iha. Silmapaistvamad näited on katoliku kiriku maades. (Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania) 17 saj on barokk sajand. Tallinnas võib kohata barokki Kadrioru lossi näol. Peamine keskus on Rooma. Barokki eesmärk on ilu loomine. Esimene ilu stiilis objekt on Jesuiitide kirik roomas. Purskkaevud muutuvad oluliseks. Peetruse kirik, peetruse väljak linna muutumise katse. Silmapaistvaim kunstnik oli Velazques. VELAZQUES 1599 1660. Barokiajastu kuulsaim Hispaania kunstnik. Oli hispaania õukonna kunstnik. Tema stiili iseärasus oli otsekohane siirus ja naturalism. Algselt maalis pruunides toonides, hiljem hakkas kasutama heledamaid toone. Maalis alasti veenust, mis oli ennekuulmatu."Veen...
Barokk Klassitsism Klassitsism (1770-1830) • See on viimane suur kunstistiil, mis hõlmas kõiki kunstistiile. • Prantsusmaal olid suured muutused. • Olid vastuolud vaimulike ja aadlike vahel. • Samuti olid levima hakanud valgustusaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. • Algas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) • Ateena ja Rooma vabariiklik kord sai poliitiliseks ideaaliks. • Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi. • Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu. • Algas täielik antiigivaimustus. • Ka kunst sai ühiskonnas uue tähenduse - see muutus enam avalikuks ja kättesaadavaks. Kuzminki igh Maulle Room chât in the eau d'Am oise ova Antonio Can ...
Inglismaa 17.sajandil I Ingel Stuarti-te ajal I Charles I soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlament laiali *Soov asendada Anglikaani kirik Katoliku kirikuga II Puritaanide taga kiusamine *Puritaanid-Inglise kalvinistid *Töökad, kokkuhoidlikud *Puritaanid loobusid pidustustest ja lõbustustest II Pikk parlament I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi pooldajad kaupmehed, tööndusega tegelevad kihid ja puritaanid II Oliver Cromwell-i armee *Armees kindel kord *Sõdurid hästi varustatud *Palka maksti reguraalselt III Charles I p...
Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses. Vasakpoolsete partei ideede levik. Valimisõigus laieneb, tööliste huvisid kaitstakse. Üldine kirjaoskus, koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid. Kaupu toodetakse suurtes kogustes. Industriaalühiskond ja masinate kasutuselevõtt on tänapäeva elu väga mõjutanud. Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsusteg...
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet,...
Euroopa 17.-18.sajandil 1) mõisted bsoluutne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentar...
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra...
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale...
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
