Suur Prantsuse revolutsioon (0)

46.Ameerika Ühendriikide tekkimine
Jamestown – 1606, Hollandlased – New York 1613
Rootslased – Delaware jõe suudmes koloonia Uus-Rootsi 1638
Prantslased – P- ja L-Carolina
Euroopast väljarändamise põhjused:
Kullaotsijad, Seiklejad , Usuline tagakiusamine
Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, tarastamine
Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate väljasaatmine
Riigivõim ja omavalitsus
Kõrgeim võim – Inglise kuningas, Talle allus kuberner
Omavalitsuste moodustamine, Seadusandlikud kogud
Konfliktid parlamendiga tolli- ja maksupoliitika üle
Benjamin Franklin 1706-1790
äike on elekter , orjuse vastu, indiaanlaste kaitseks
kolooniad peaks ühinema
1754 P-Am. kolooniate liit – truudus monarhile
asumaade iseseisvuse toetaja
Thomas Jefferson 1743- 1826
1801-1809 USA president , Iseseisvusdeklaratsiooni autor
Orjade sisseveokeeld 1808
Kontinentaalkongressid
I kongress 1774 – katkestati kaubandussidemed Britanniaga
II kongress 1776 – regulaararmee, ülemjuhataja George Washington (I USA president 1789-1797)
4.juuli 1776 – Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine
Iseseisvussõda 1775-1783 Inglismaaga – lõppes Versailles `i rahuga, moodustus iseseisev riik, Mississippi jõest kuni Kanadani
1789 põhiseadus – koostas J. Madison
USA riigivõimu struktuur
Seadusandlik – Kongress: Saadikute Koda ja Senat
Täidesaatev – president, valiti 4.a.
Sõltumatu kohtuvõim – kõrgeim organ Ülemkohus
47.Ameerika kodusõda
Abraham Lincoln 1861-1865 16.president
USA enne kodusõda, 31 osariiki – läänes polnud veel osariike
Probleem orjanduses, lõunaosariikides levinud, põhjaosariigid ei tahtnud, et see leviks ka läänes asutatavatesse osariikidesse
Põhjaosariigid olid edukad tööstuses, Lõunaosariigid edukad põllumajanduses
Salatunnelid, kus aidati põgenema üle 40 000 orja
Lõuna-Carolina, Mississippi, Florida , Alabama, Georgia , Louisiana ja Texas eraldusid Ameerika Ühendriikidest – neist tekkis Ameerika Riikide Konföderatsioon
1861 avasid konföderalistid Fort Sumteris ühendriiklaste pihta tule, Konföderatsiooniga liitusid veel Virginia , Põhja-Carolina, Tennessee, Arkansas.
Homestead Act 1862 – talundiseadus – asunikele hakati maafondist läänes maid jagama madala riigilõivu eest, pärast 5.aastat sai peremeheks.
1.jaanuar 1863, Kõik orjad olid vabad, Armeesse mobiliseerimine
1.juunil 1863 purustasid Ühendriikide väed Konföderatsiooni jõud Gettysburgi lahingus, lõunaosariigid olid kurnatud , 9.aprill 1865 – viimane otsustav lahing – Ühendriikide võit.
14. aprill 1865 – A. Lincolni tapmine Washington Fordi teatris, mõrvar John Wilkes Booth.
Peale sõda ühiskonna lõhestatus säilis. Uuendused, mida sõjas kasutati: soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf , allveelaev, olid ka rindefotograafid, sõjapidamine raudteede abil – I moodne sõda.
48.Riik ja ühiskond Prantsuse revolutsiooni ajal 1789-1799
17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused.
9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks.
14.juuli 1789 – Bastille ` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati.
Agraarseadusandlus – aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine
Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon – 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted
1790 aadliseisuse kaotamine – keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine
Põhiseadus – 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus :
Seadusandlik – 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu
Täidesaatev – kuningas, määras ministrid , veto õigus
Sõltumatu kohtuvõim
Seadusandlik Kogu – parempoolsed ja žirondiinid – vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid (jakobiinid)
Kuninga kukutamine
Austria ja Preisi ühismanifest kuningapere kaitseks – taheti rahvast hirmutada, kuid paljastus kuninga seotus välisvaenlastega.
1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi.
22.september 1792 – Prantsuse I vabariik.
Kuninga uus nimi Louis Capet , hukati 21.jaanuar 1793.
Rahvuskonvendis žirondiinid, jakobiinid ja Soo – need, kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli.
1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, juhtroll Robespierre`l
– žirondiinide vangistamine.
Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli
Koostati uus põhiseadus, kuid vastu ei võetud.
Ümberkorraldused sõjaväes – üldine sõjaväekohustus, relvatootmise hoogustumine.
Talupojad said maa omanikeks ilma väljaostmata.
Uus ajaarvamine , uus usk, meetermõõdustik.
Jakobiinide terrori ajendiks J.P. Marat tapmine 13.juuli 1793.
Surmanuhtlus spekulatsiooni, kaupade kokkuostu eest, süüdistus “kahtlane”.
1793 Marie Antoinette hukkamine.
Jakobiinid kukutati 27.juuli 1794 – hukati Robespierre, võim läks taas Rahvuskonvendi kätte.
1795 uus põhiseadus – Seadusandlik Korpus, 2 koda: Viiesajanõukogu – alam ja Vanematenõukogu – ülem; riigipea – Viieliikmeline direktoorium.
49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood
Napoleon 1769 -1821
9.november 1799 – Napoleoni riigipööre – Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp
Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit , sealhulgas Napoleon ja Sieyes
1799 põhiseadus – säilis vabariik, valimisõigus kõigile meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele
Konkordaat paavstiga 1801 – kirikumaid ei tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse riigivõim, kinnitas paavst
1802 – Napoleon eluaegne konsul – viidi läbi rahvahääletus; sai määrata järglase
1804 – Prantsusmaa keisririik – senat kuulutas Napoleoni keisriks
Tsiviilkoodeks 1802 – kodanikud juriidiliselt üheõiguslikud, kuid võrdsust polnud mehe ja naise suhtes, isa ja laste suhtes
Turumajandus – pandi alus vabale turumajandusele, kehtestati kaitsetollid , kontinentaalblokaad 1806 Suurbritannia vastu
1813 Leipzigi ehk Rahvastelahing – saadi lüüa, Napoleon loobus troonist 1814, saadeti Elba saarele Naastes valitseb 100 päeva.
18.juuni 1815 Waterloo lahing – Prantsusmaa armee purustati, Napoleon saadeti St.Helena saarele