1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võ...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versaille...
trellitatud. Olles oodanud vanglas juba kuus tundi, tuldi Edmondile järele. Ta tõugati kaarikusse, mis sõitis paadini, mis omakorda viis Edmondi süngesse Chateau d’ Ifi.Ta pandi kongi ja nüüdsest alates oli ta lihtsalt number 34. Ta ähvardas üht valvurit tappa, kui too ei toimeta kirja Mercedesele ja ta pandi kasematti, kuna teda peeti hulluks. Samal ajal asus Villefort Pariisi poole teele, teel sinna kuulis vaid ühte: usurpaator on maabunud Prantsusmaal. Üha rohkem valdas Villeforti soov tappa oma isa, mille hiljem ta ka teoks tegi. Morrel ja loomulikult ka Mercedes üritasid Edmondit päästa ministrile palvekirja kirjutades. Villefort kirjutas selle küll valmis, kuid see kiri jäi tema kätte ja ministrini see ei jõudnud. Edmondit valdasid vanglas vahel ka enesetapu mõtted, tal oli raske taluda vangistust. Umbes aasta peale Louis XVIII naasmist, tuli vanglasse ringkäiku tegema inspektor
restauratsiooni. Selle peale korraldas Napoleon ,,igaksjuhuks" referendumi ehk rahvahääletuse. Sel hääletamisel anti Napoleoni vastu veel vähem vastu hääli kui konsuli valimistel. 1804.aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte prantslaste keisriks Napoleon I nime all. Pidulik kroonimine toimus Pariisi Notre Dame`i kirikus 2.12.1804. Selleks puhuks tuli kohale ka Rooma paavst. Tegelikult kroonis Napoleon ennast ise ja sealt sai ta ka nime usurpaator. Napoleon lausus kroonimisel lause: ,,Ma leidsin Prantsusmaa krooni Pariisi tänava kraavist ja panin selle endale pähe". Keisririigiks muututi aga aeglaselt. Mitmed aastad kasutati ka väljendit vabariik. Napoleoni olulisim tegevus oli aga legaalsuse otsimine. Napoleon abiellus Marie-Louisega, kuna oli suur vajadus trooni pärijale. Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega keiser. Napoleon kopeeris igati
sündis opositsioon,millega võideldes kahjustus jakobiinide maine ja neil oli keerulisem oma eesmärke täita. Küsimused: 1. Generaalstaadid ehk 1789 kogunes Prantsusmaal rahvaesinduskogu 2. 14. Juuli 1789 Bastilles'i vallutamine 3. Ei hukatud kuningat jakobiinide võimu ajal 4. Kontinentaalblokaad - , keelatud eks. Imp. 5. Rev. Õgib oma lapsi 6. 9. Nov 1799 napoloeni riigipööre,rev. lõpp 7. Direktooriumiaeg 8. Usurpaator,ise haaras võimu. 9. 21. Jan 1793 hukanti Louis Capet 10. Itaalia, Egiptuse sõjarännakute põhjused: siseprobleemid, soovis allutada uusi valdusi, Nap. Isiklikud ambitsioonid. 11. 1799 sai Pr. riigivorm- konsulaat, vabariik 12. Koalitsiooni sõjad:Nap. võim , rev. pidurdamine, kuningriigi taasatmine, Pr. vallutusretked Eur 13. 22 sept. 1792 kuulutati välja Pr. vabariik, uus ajaarvamine 14. ,,Sada päeva"- Napoleni teistkordne võiulolek 15
Seetõttu sõlmivad nad lepingu, millega nad loovutavad tsentraalse instantsi - suverääni kasuks osa oma loomulikust õigusest võimalikult palju kasu saada. Suverään peab suutma tagada, et kõik peavad kinni ühiskondliku lepingu tingimustest. Sellepärast peab tal olema sõjaline jõud ja maksustamisõigus. Samuti peab ta kontrollima riigi vaimu- ja usuelu, et suuta eos lämmatada enda vastu suunatud salasepitsusi. Suverään-riigivõim- võib olla usurpaator nagu Inglise revolutsiooni juht Oliver Cromwell, kelle võimu all 1651. aastal esimest korda ilmus Hobbesi riigiteooriat põhjalikult esitav raamat ,,Leviatan", mis sai nime ühe Vana Testamendi koletise järgi, kes pidi sümboliseerima riigivõimu. Suverään võib olla ka päritav võimu kandja nagu Hobbesi õpilane Charles II. Igal juhulaga peaks suverään suutma olla absoluutne valitseja, keda ei kontrolli teised instantsid, sest tema võimu
Jõudis peale pikka eksirännakut Tiberise äärde: Pius Aeneas kandis õlal halvatud isa, käekõrval poega ja süles penaate: rooma kodukoldejumalaid, kes olid rooma rahva kaitsevaimud. Latiumis rajas Aeneas suhted sealse kuninga Latinusega ja kosis ta tütre Lavinia. Rajas Laviniumi. II etapp: Romuluse lugu. Rooma asutasid kaksikvennad Romulus ja Remus, nende ema Rhea Silvia ja isa Mars. Kaksikvennad heidetakse usurpaator Amuliuse käsul Tiberisse. Nad kasvatab üles emahunt(Lupa Capitolina), seejärel kasvatab neid karjane Faustulus ja tema naine Acca Larentia. Kui poisid suured, panevad uuesti võimule oma vanaisa Numitori. Auspiitsid eelistasid Romulust linna asutajana.Tapab Remuse kui too pilkab(naerab ta üle) teda. Seda vennatappu peeti kodusõdade sümboliks. Hilisemal ajal idealiseeriti Romuluse valitsemisaega. Romulus tõmbas maha
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
Järgnes ikaldus. Selle heastamiseks oraakli valeennustus ohverdada võõraspoeg Phrixos. Kartes hullunud Athamast ning viskus ühes oma pojaga merre, kus temast sai merejumalanna Leukothea. p. Pelias, - Poseidoni poeg, Tõukas troonilt Aisoni. Saatis Aisoni poja Iasoni kuldvillakut tooma. Iasoni naine medeia veenis Peliase tütreid, et viimased Peliase noorendamiseks tükkideks raiuksid ja ära keedaksid. q. Iason, - kasvas üles kentaur Cheironi koopas. Pidi usurpaator Peliaselt saama kuldvillaku vast uIolkose trooni. Moodustas Delphi oraakli ja Hera toel argonautide salga, kuhu kulu ka mitu Cheironi õpilast. r. Medeia, - armus Iasonisse ja aitas tal varastada kuldvillakut. Sünnitas Iasonile kaks last. Mürgitas Korintose printsess Kreusa, Iasoni uue kallima pulmarüü nii et see viimase surnuks põletas. Põgenes seejärel Ateenasse kaarikul, mida vedasid tiivulised maod. Sünnitas Theseuse isale poja Meduse ning tahtis
eKr. Kuningas Hiskija peamise nõuandjana oli Jesajal suur mõju nii usulistes kui poliitilistes küsimustes. Jeesus tsiteeris Jesajat sagedamini kui ühtegi teist prohvetit. 8) Väike-Asia 1. aastatuhandel e.Kr. Midas 1. Früügia legendaane kuningas 2. mütoloogiline tegelane, kelle puudutus kõik kullaks muutis ja kes sellest hädast vabanedes endale eeslikõrvad sai Gyges usurpaator, pani aluse Lüüdia Suurvõimule, kes alustas rünnakuid Anatoolia lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt Kroisos viimane Lüüdia kuningas, tuntud enneolematu rikkuse poolest, mille ta sai maksudest ja sundvõõrandamistest. Üldtuntud on ka tema annetused Delfi heaks. Tema ajal arenes müntimine. 9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr.
Muidugi pidi selleks olema võimudel vaikiv nõusolek. Ja Paabelist väljarändamine on ilmselt toimunud ajapikku ning mitmete rühmadena. Templi ehitamist alustati umbes a.520 kui prohvetid Haggai ja Sakarja seda nõudsid nind neiluue eskatoloogilise pinge aastail õnneaja saabumise sellest sõltuvaks kuulutasid. Taoline pilt asjade käigust peale Kyrose võimuletulekut sobib hästi nende aastakümnete ajaloo raami. Darius I (522-486) oli Ahhemeniidide suguvõsast, aga usurpaator, kes haaras võimu enda kätte aastal 522., kukutades maag Gaumata. Kuigi ta oli Ahemeniidide suguvõsast, polnud ta Kyros II otsene järeltulija. Seetõttu ta ei mainigi Kyrost oma tuntud ,,Behistuni" raidkirjas, mis on kõige pikem säilinud vana-pärsiakeelne tekst ning loodud Darius I ülistamiseks ja tema võimu legitimeerimiseks. Behistuni raidkiri ehk Bisutuni raidkiri. Behistun paikneb muistse Meedia (Meedea) riigi (tänap. Iraani)
Põhiline piiskop Alberti suguvõsa. Albert oli Riia piiskop, vend Herman sai ka piiskopiks. Kõik teised siinsed tegelased sealt suguvõsast. Rühm inimesi, kes üksteist toetasid. Ka Saksamaal oli seega üldine toetus üsna väike. Niisiis perekondlik ettevõtmine, milleks hangitakse paavsti toetus. Umbes 1202 Mõõgavendade ordu. Enamik liikmeid Bremeni kandist. Historiograafiast liialt idealiseeritud. Juhtkond vaimulik ning ordu rohkem usurpaator, kes liialt kõrvaliste asjadega teeb. Selle kõrval on ju ka veel Taani ristisõda. Peeti mingi hetk Riiat oma alluvusena ja toimub võimuvõitlus – võiduristimine. Ristimine juriidiline akt, kes ristib sellele alistutakse. 1186 Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks. Segebergi gäng oli tegutsenud slaavlastega. Järgmine piiskop 1196 Berthold. Ristiretke põhjendus apostaas – usutaganemine. Õigustatud on apostaasia vastane võitlus. Liivlased, kes olid
RIIKLIK-TERRITORIAALNE ARENG 1. Ida-Rooma periood 284 - 565 1.1. Riigi dualism - 284-395 Rooma impeeriumi murdekoha piiritles keiser Diocletianus tetrarhia loomisega. Alates riigireformist alates valitseti idaprovintse (Kreeka, Balkani kesk- ja idaosa, Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus) põhimõtteliselt eraldi. Maailmariigi lõplik jagunemine toimus 395.a., mil suri keiser Theodosius I Suur (379-395). Theodosius oli viimane keiser, kes suutis kogu riigi pärast usurpaator Eugeniuse purustamist oma võimu alla ühendada, ühtlasi on teda nimetatud viimaseks suureks väejuhiks Rooma keisrite hulgas. Theodosius oli juba 383.a. nimetanud oma poja Arkadiose idaosa augustuseks, 393.a. sai lääneosa augustuseks poeg Honorius. Toetudes dünastilisele ühtsusele jäi riigi ühtsus formaalselt püsima, näiliselt säilus ka ühtne seadusandlus, kuid sisuliselt oli jagunemine siiski lõplik. Jagunemise ajaks oli riigi idaosa tihedama asustusega kui lääneosa
Mita). Midase võimupiirid puutusid Anatoolia kaguosas kokku Assüüria omadega. Lääne pool olid midasel küllalt tihedad suhted kreeklastega. VII sajandi esimesel poolel purustati Gordion üle Kaukasuse Anatooliasse tunginud kimmerlaste poolt. Midas tappis end, Früügia riik kaotas senise tähtsuse ja langes peagi Lüüdia võimu alla. Lüüdia Lüüdlased asusid Anatoolia lääneosas. Riigi pealinnaks kujunes Sardis. Suurvõimule pani aluse usurpaator Gyges (u 680 650), kes alustas rünnakuid Anatoolia lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt, kes tema järglase (Ardys, u 650 615) ajal rüüstasid ka Sardist. VII sajandil alustasid Lüüdia kuningad väärismetalli müntimist, mille peatselt võtsid laialt kasutusele ka kreeklased. VI sajandi algul puhkenud konflikt Meediaga võimupiiride jagamise pärast Anatoolia keskosas lõppes 585 a
teised seisused võitsid. · Tulemus: Aadliopositsioon ja kuninga mõrvamine 1792 · GIII ebaõnnestunud välispoliitika lisas aadli rahulolematust. 5. Venemaa keisrinna Katariina II Suur (1762-96) · Sündis Saksamaal 1729 ja oli phe väikevürsti tütar (G III nõbu) · Abiellus 15 aastaselt (1744) Venemaa troonipärija Peeter III · Väga andekas ja haritud ning kohanes hästi Venemaal · Tema preisimeelne abikaasa mõrvati 1762 ... K II oli usurpaator , kuna seaduslik troonipärija oli poeg Paul. Katariina II Suur · Valitses 34 aastat · Oli siiras valgustusfilosoofia austaja · Püüdis esialgu valitseda Venemaal valgustatud põhimõtete järgi · Sai ruttu aru , et reformide läbiviimine Venemaal on raske. · Valgustuse ideed realiseeruvad vaid haridus- ja kultuurielu vallas · Nooruses oli kirjavahetuses Voltairega · Vanas eas pidas valgustust ,,nooruse patuks"
Bonifacius VIII. Tema vastaseks oli Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus, kes oli võimuahne mees, kes oli rahahädas. Rahamurede lahendamiseks maksustas ta ka vaimulikud, paavst aga keelas selle. Philippe seevastu keelas ära kõikide väärismetallide väljaveo paavsti varandust piirati suureti. Prantsuse juristid tõstatasid ka küsimuse, kas paavst saab üldse tagasi astuda leiti, et ta saab oma ametis lahkuda ainult surres järelikult on Celestines paavst ja Bontifacius usurpaator. Aastal 1302. ütles paavst bullas "Unam sanctam", et paavsti käes on nii ilmalik kui vaimulik võim ja ta on kiriku ainus pea. Bulla on kusjuures ainult pitser, mis on muide harvaesinev ainult vähestel paavsti kirjadel. Enamik paavsti kirju on kas littered või breved, bulla on väga haruldane. Paavst tahtis kuningat kirikuvande alla panna, aga kuninga mehed võtsid ta enne kinni. Üks neist meestest Nogaret andnud paavstile kõrvakiilu. Bonifacius suri vanglast kolme
Hiljem sai Serena väga mõjukaks, abielludes Stilichoga. Theodosius veetis lapsepõlve Hispaanias. Tema õpingutest on teada ainult niipalju, et ta tundis huvi ajaloo vastu ning oli ka muidu huvitatud õppija. Alates 368. aastast viibis ta isa kaaskonnas. Sõjaväelasena võttis ta koos isaga osa sõjakäikudest Britanniasse 368/369, sõjakäigust alemannide vastu 370 ja sarmaatide vastu 372/373. Aastal 373 kutsuti isa Africasse, et ta alistaks usurpaator Firmuse. 374 lõi Theodosius Pannoonias sarmaate, kes olid Doonaust üle tulnud. Sellega näitas ta end võimeka väejuhina ja võitid roomlaste lugupidamise, sest seni ei olnud ühelgi väejuhil õnnestunud sarmaate tagasi tõrjuda. 376 tegi Theodosius äkitselt oma sõjaväelisele karjäärile lõpu ning tõmbus tagasi oma valdustesse Hispaanias. Selle põhjused on keerulised; igal juhul oli asi seotud isa surmaga. Isa süüdistati riigireetmises ja ta mõisteti surma. Theodosius abiellus
I aastatuhandel elasid nad Anatoolia lääneosas kreeklaste vahetus naabruses pealinn Sardeis jäi Egeuse rannikust ainult u 150 km sisemaale. Lähedusest tulenesid tihedad kontaktid kreeklastega, sealhulgas ülemkihi sagedased segaabielud. Lüüdlased võtsid hiljemalt 7. sajandiks omaks foiniikia tähestikul põhineva kirja. Kuid varaseid Lüüdia tekste on säilinud väga vähe ja Lüüdia ajalugu tunneme eeskätt Kreeka allikate põhjal. Lüüdia suurvõimule pani aluse usurpaator Gyges (u 670 645), kes eelkäia kukutamise järel pidi vastu seisma kimmerlaste rünnakutele. Pärast esimest lüüasaamist palus ta abi Assüüria kuningalt Assurbanipalilt, kuid astus esialgse edu järel liitu hoopis Assüüriast lahku löönud Egiptuse valitseja Psamtikuga, sai seejärel kimmerlastelt rängalt 21 lüüa ja hukkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
