sünenergia, integratsiooni ja sisemise kooskõla suurenemisel. Assotsiatiivse õppimise erinevused instrumentaalsest ei väljendu mitte niivõrd teistsuguste harjumustekogumi omandamises, kuivõrd isiksuse muutumises. Iseloomu muutumisele viiv õppimine tähendab organismi keerukat, terviklikku muutmist, mis omakorda tähendab, et hulk välismõjutusi ei põhjusta inimeses endas enam mingeid muudatusi, kuna vastavalt isiksuse tugevamaks . Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus Carl Rogers sündis 1902. Aastal Illinoisi osariigis. Rogers alustas kõrgkooliõpinguid Illinoisi ülikoolis ning tegi 1922. Aastal Noorte Meeste Kristliku Liidu liikmena ringreisi Hiinas jt Aasia riikides. Kaugete kultuuridega tutvumine kujundas oluliselt Rogersi maailmavaadet, kasvatas ta eneseusaldust ja arendas iseseisvat mõtlemist. Kirutas raamatu ja teose, oli 12 aastat psühhoteraapiakeskuse direktor.
Loovus on universaalne funktsioon, mis leiab loendamatu hulga erinevaid väljendusviise. Tippelamused loovad isiksuses kasvupinna eneseaktualiseerimisele viivatele jõududele. Transpersonaalne psühholoogia Transpersonaalne psühholoogia (“neljas jõud”) tegeleb empiiriliste teadusuuringutega, kasutades tulemusi, millel on seosed individuaalsete ja üldiste metavajaduste, põhiväärtuste, ühendatud taju, tippelamuste jt. 8 Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus Eneseaktualiseerumine C.Rogers püstitas hüpoteesi, et inimkäitumist stimuleerib ja reguleerib eneseaktualiseerimise püüd, mis kujutab endast igale organismile omast tendentsi arendada oma võimeid enda säilitamiseks ja arendamiseks . ta arva, et iga inimese juhtiv motiiv on maksimaalselt kasutada ja arendada oma loomuse parimaid omadusi. Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga
mitte tema käitumise ennustamist ega kontrollimist. Humanistliku psühholoogia kesksed kategooriad on inimese potentsiaal, enesessesüvenemine, enda sõltumatuse ja täieliku vastutuse kogemine, eneseaktualisatsioon, loovus ja spontaansus. Sellest arenes suhtlemistreeningu peasuund. Humanistlik psühholoogia on hüljanud ranged teaduslikud mõisted ja loodusteadustest pärinevad katselised meetodid (loomade käitumist jälgides ei saa hinnata ega ette arvata inimeste käitumist). C. R. Rogersi teooria põhikonseptsioon (Dagmar Pescitelli, An Analysis of Carl Rogers' Theory of Personality) (Combs, Arthur W. ja Snygg, Donald (1949), Individual Behavior: A New Frame of Reference for Psychology. New York, Harper & Brothers.) (Artikkel: Snygg and Combs' on "Phenomenal Field" Theory) Tema teooria põhines nendel väidetel: Tallinn 2011 · Mina, minapilt, minastruktuur mina on 'mina' või 'mind' tajude ja omaduste
Üks oluline koht, mida kriitikud ette heidavad on kuidas vanemate kasvatus ja väline keskkond mõjutab last ja lapse arengut. See koht, kuhu kõik meie kogemused koonduvad on self. Self on sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. Selfist võib rääkida, kui omaduste kogumist, mis mind peegeldavad. Üks osa selfist on see, et seal sisaldub ideaalne self, potentsiaal, milleks me lõppkokkuvõtteks välja kujuneme. Self Rogersi käsitluses on väga keeruline konstruktsioon. Mida rohkem on kogemusi, seda täiuslikumaks ja keerulisemaks saab minakontseptsioon. Kogemused saavad osaks minakontseptsioonist. Miks mõnedel inimestel läheb elu hästi? kui kogemused saavad kenasti integreeritud minakontseptsiooniga, siis tal lähebki hästi. Aga kui tal jäävad olulised kogemused integreerimata, siis võib tekkida probleem. Rogersi korrastatus on alguse saanud tema käsitlusest psühhoteraapia arenemises. Kui ta jõudis
Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, kes olid küll täiesti tundmatud noored näitlejad, kuid mängisid hästi. Muusikali lavastajaks on Ain Mäeots, kes on silma paistnud mitmete teistegi lavastustega nagu näiteks ,,Don Juan", ,,Dektetiiv Lotte" jms. Lavastaja oli oma tööga väga hästi hakkama saanud, kuna kõik läks sujuvalt. Muusika oli kirjutatud Richard Rogersi poolt, kelle looming on väga meeldejääv. Sellest muusikalist jäi meelde kõige enam laul Do-Re-Mi, mida laulis Maria koos lastega. Laulusõnad on kirjutanud Oscar Hammerstein II. Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, kelle juhtimisel lavastuse muusikaline pool väga hästi välja tuli. Muusikal oli väga hea ja hästi organiseeritud, kuigi oleksin soovinud minna vaatama etendust peaosas Hanna-Liina Võsaga, kuid ka peaosa Birgit Õigemeelega polnud täielik ajaraiskamine.
Muusikalis lauldi palju ka mulle tuntuid laule.Kuid mulle ei meeldinud Kapten Von Trapp osatäitja keda mängis Jüri Lumiste ,minuarvates ta ei laulnud hästi ja ei sobinud sellesse osasse. Muusika sobis igas eas olevatele inimestele,sest saalis olid nii pensonääre, kui ka kooliõpilasi. Orkestri muusika ja tehnika oli väga hea mis tekitas minus väga hea ja üleva meeleolu, laulud olid tuntud ja hästi lauldud. Minu lemmik looks sai Richard Rogersi kirjutatud ,,Eedelvalss".Mind köitis selle loo pehmus ja sügavus. See laul on mulle aastaid meeldinud ja olen seda isegi klaveril mänginud.See lugu tekitas minus hea tunde kus tulid meelde vanad ajad kui muusikakoolis veel käisin. See lugu oli ka filmis Kapten Von Trapi lemmiklaul. Etenduses kujunes lõpp kuidagi kurvaks ja lõppes väga järsku.Ma oleks lõpetanud filmi sellega, et Trapi pere poleks jäänud põgenema, vaid elanud õnnelikud kindals kohas
..pidi uurima kõike,mida elusolend teeb hoomikust õhtuni *Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kongitiivne kaart:loom õpin mingile mõjutusele vastama teataval viisil *arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad,et ravida inimese foobiat 3)Humanistlik psühholoogia- *..loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid om,muis eristavad teda loomast *..esindajateks olis Albraham Moslow ja Carl Rogersi. *Rogersi arvates peaks humanistl psüh uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid,väärtused,valiku tegemine,enese ja teise tajumine jne,mille alusel me looma omaenda maailma *..keskenduvad inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetusele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel,tema vormil langetada oma elu puudutavaid otsuseid *...lähtuvad veendumustest,et inimese olemus on oma loomult positiivne,loov ja
pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Teda on mõjutanud maailma temaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Viimased 15 a oma elust rakendas oma meetodit poliitikas koolitades otsustajaid, juhte ja konfliktis olevaid gruppe. Paremad otsused tehakse empaatia abil, mõistes asjade tähendust teisele poolele. Rogersi arvates oli maailm habras ja tapingutas rahu nimel. Ta viis läbi töötubasid Ungaris, Brasiilias, NLs ja Lõuna Aafrikas. Abraham Maslow Sündis 1. aprillil 1908 Brooklinis, New York paljulapselises vene (juudi) emigrantide perekonnas. Oli võõras keskkonnas endassetõmbunud laps ja luges palju. Oli eeskujulik õpilane
seadme kasutamine, lisaks ei tohi telefoni sõiduajal üldse muul viisil kasutada. Miks? Briti ja Kanada teadlaste (Royal Society for the Prevention of Accident ja ROSPA) andmetel sooritavad telefoniga rääkivad autojuhid teistest 4,3 korda suurema tõenäosusega liiklusõnnetuse. Laias laastus riskib liikluskeerises telefoniga kõneleja rohkem kui 0,8- promillises joobes juht. ROSPA liiklusohutuse nõuniku David Rogersi sõnul pole abi ka juhi pea külge kinnitatud hands-free ehk käed-vabad süsteemist, sest autojuhti segab eelkõige vestlemine autost väljaspool asuva isikuga. Probleeme tekitab pigem tähelepanu kõrvalekaldumine kui telefoni käsitsemise liigutused. Vilunud rallisõitja ja sõiduõpetaja Peeter Rehema kogemused kinnitavad sama: Mobiiltelefon seob käed ja seob tähelepanu. Utah ülikooli psühholoogia osakonna poolt läbiviidud uuringud näitavad, et kui autojuht
tasemel. Niisiis on areng jätkuv ehitamine. Kolmas võimalus kasvamiseks on läbi tsüklilise protsessi, mil probleemid korduvad kuni kasv on toimunud. Viimane protsess näeb arengut kui hargnemist. Iga uus haru kujutab endast autonoomia kasvu ja uut viisi stressoritele reageerida (Fawcett, 1984). Jean Watson. Jean Watson on arenguteooria juhtiv teoreetik. Tema inimese eest hoolitsemise või inimliku hooldamise teooria aluseks oli Carl Rogersi fenomenoloogiline psühholoogia ja filosoofia, Yalomi eksistentsiaalsed tööd ja de Chardini, Sartre ja Kirkegaardi filosoofiad. Ta oli mõjutatud oma teooria arendamisest läbi oma kontaktide inimestega ja kultuuridega paljudes erinevates maades (Watson, 1997). Watsoni teooria sisaldab 10 hoolitsemise faktorit, terapeutilise parandamise protsessi ja vastastikuse mõjutamise õenduses. Meditsiinilised protseduurid, süsteemid, analüüsid ja tehnoloogiad on
Peter Senge Ameerika Ühendriikidest. Drucker ja Strassmann on rõhutanud informatsiooni ja teadmiste kui organisatsioonilise ressursi kasvavat tähtsust. Senge on keskendunud rohkem õppivale organisatsioonile ja teadmisjuhtimise kultuurilisele dimensioonile. Chris Argyris, Christoper Bartlett ja Dorothy Leonard-Barton Harvard Business School'st on uurinud teadmisjuhtimise erinevaid tahke. (Barclay, Murray 2000) 1970ndate lõpus ilmusid Everett Rogersi teooria uuenduste levimisest (kuidas, miks ja mil määral uued ideed ja tehnoloogiad levivad erinevate kultuuride kaudu) ja Thomas Alleni teadustöö teabeturve ja tehnosiirde kohta. Need tööd on oluliselt aidanud kaasa meie arusaamade kujundamisele sellest, kuidas teadmisi organisatsioonis toodetakse, kasutatakse ja levitatakse. (Ibid) 1980ndate keskpaigaks oli hoolimata sellest, et klassikalised majandusteooriad ei tunnistanud
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele oll...
Näiteks agressiivne käitumine Kui ema või isa agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid. HUMANISTLIKUD TEOORIAD Isiksust vaadeldakse arenevad ja muutuvana. Isiksuse kujunemist mõjutab teda keskkond. Rõhutakse isiksuse tarvet end arendada, tähtsmaid teemasid on inimese vaba tahe ja vastutus. Tähelepanu keskendub nendele küsimustele, mis on elus olulised ja inimese subjektiivsetele kogemustele. CARL ROGERSI KLIENDIKESKNE TERAAPIA Igal inimesel on minakontseptsioon enda kohta käivad mõtted ja arusaamad ning ka ideaalne mina, kelleks siivitakse saada. Kliendikeskses teraapias leiab C.Rogers, et inimene on oma probleemidel kõige parem ekspert.. Teraapias asetatakse rõhk nendele tunnetele, mis seda inimest parajasti valdavad. Räägib peamiselt klient, terapeut kuulab ja püüab juhtida juttu nii, et inimene saaks oma tunnetes selgust
-Aktiivse kuulamise eesmärgiks on võimalike suhtlemistakistuste ületamine ning teabevahetuse tulemuslikkuse suurendamine. Aktiivse kuulamise puhul mängivad olulist rolli: · sobiv koht ja aeg; · avatud hoiak ning eelarvamustevaba suhtumine suhtluspartnerisse; · tähelepanu ja partnerile keskendumine; · huvi partneri vastu; · aktiivse kuulamise tehnikate tundmine ja kohane kasutamine; · kontakti ja usaldussuhte loomine. C. Rogersi järgi on aktiivse kuulamise neli eeldust: 1) partneri tingimusteta aktsepteerimine; 2) empaatia; 3) siirus ehk ehtsus; 4) sotsiaalne soojus. Aktiivse kuulamise tehnikad: 1) Ukseavajad aitavad luua tingimused vestluseks 2) Küsimuste esitamine - avatud ehk lahtised küsimused (kasutatakse vestluse alustamisel) - suletud ehk kinnised küsimused (kasutatakse vestluses täpsustamiseks) 3) Täpsustamine 4) Ümbersõnastamine ehk parafraseerimine - sisu ümber sõnastamine
Rogersi koolkonnas on eneseteostus nagu teatud mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki. Rogersi puhul on oluline tema kliendikeskne teraapia. Enne Rogersit arvati, et teraapia protsessi juhib terapeut, kuid Rogers arvas, et seda peaks juhtima klient. Terapeudi ülesanne on minna kliendiga kaasa, olla talle toeks mõtetes ja püüdlustes. Rogersi teraapias püütakse aru saada, kuidas inimene defineerib ümbritsevat maailma ja inimesi. See, kuidas me maailma tajume ja asju ette kujutame, on olulisem, kui see, kuidas asjad tegelikult on. Inimesed väärtustavad alati positiivset suhtumist endasse (armastus, tähelepanu, hoolivus). Terapeudi ülesanne on positiivset suhtumist jagada. Selles teraapias peab inimene jõudma sinna maani, et ta saab ise oma probleemidega hakkama. Üks selle teraapia eesmärke on see, et selle käigus
1987. aastal külastas ta Moskva ülikooli. Sel ajal oli Perestroika aeg. Moskvas võeti vastu teda nagu jumalust. See oli nii, sest tema demokraatia ja vabaduse idee oli väga soodsale pinnale sattunud. Humanistlikus koolkonnas kasutatakse sellist mõistet nagu elujõud ja eneseteostuse tendens. Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal. Näiteks: Seeme püüdleb selle poole, et temast kasvaks võimalikult tugev taim. Rogersi koolkonnas on eneseteostus nagu teatud mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki. Rogersi puhul on oluline veel tema kliendikesknte teraapia. Enne Rogersit arvati, et teraapia protsessi juhib terapeut, kuid Rogers arvas, et seda peaks juhtima klient. Terapeudi ülesanne on minna kliendiga kaasa, olla talle toeks mõtetes ja püüdlustes
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esi...
Allpool on toodud Donaldsoni & Crowley (1978) klassifikatsioon seisukohtadele, mis juhivad õendusteaduslikke uuringuid 1. Proleemid/mure/küsimused põhimõtete ja seadustega, mis juhivad eluprotsesse, heaolu ja inimese – terve või haige- optimaalset funktsioneerimist. Näiteks, probleemid seadustega, mis tagavad tervist, teadmised reparatiivsest (parandavast) protsessist ja preventsioonist (ennetamisest) oli manifest 19.saj. lõpus ja 20.saj. alguses Nightingale kirjutistes ja Rogersi tõstatatud probleemid eluseaduste kohta kahel viimasel dekaadil 20.saj. 2. Probleemid/küsimused, mis on seotud rõhuasetustega inimese käitumisele ja kesk- konna vahelistele suhetele kriitilistes elusituatsioonides. Seda teemat käsitlevad Rogersi tööd, mis kirjeldavad probleeme elu rütmidega ja nende seoseid keskkonna rütmidega. Sarnaselt kirjeldavad Johnsoni tööd 1960-ndatel keskendumist käitumissüsteemidele, rollide hoidmisele ja rollide muutumisele
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus .........................
G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud psühhoanalüütilise teooriaga nõus, et inimese käitumine on eelkõige mõjutatud tema alateadvusest, ega ka biheiviorismiga, et inimene ei erine käitumiselt mitte kuidagi loomadest. Humanistid toonitasid eelkõige inimkogemuse erilisust ja tema erinevust loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused. Carl Rogersi arvates peaks uurima ka selliseid valdkondi, nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teiste tajumine, rõhuasetus on inimese sisemisel, subjektiivsel minal, vabal tahtel. Humanistid on veendunud, et inimloovus on positiivne ja loov, arengut taotlev. Uuritakse- Teraapia tugineb inimloomuse positiivsetele külgedele. Üritatakse panna patsient ise leidma lahendusi, tahetakse, et ta ei hakkaks sõltuma terapeudist. Rõhutades,
V. Axline mäng, et lapsed saaksid üle enese.... sõnalisest takistusest. Klassiruumi õpetamine täielik usaldus õpetaja ja õpilaste vahel. Õpitakse seda, mida õpilased tahavad, aga õpetaja on pannud nad seda tahtma. Intensiivne grupp grupi ja selle liikmete aktsepteerimine tervikuna. Grupi liidri roll on olla eeskujuks. Grupi fenomen on panna gruppi soovima või vaatlema terapeudi omadusi. Kriitika · Keelekasutus liiga ebaselge. Mitte ainult Rogersi puhul, vaid kogu selles suunas. · Fenomenoloogilised meetodid on ebatäielikud ja lõpuni välja arendamata. Ebarealistlikud meetodid kuidas saab kliendi ja terapeudi suhe ravida klienti? See ei ole piisavalt tõestatav. Kas mõjub suhe või metoodika? Meetodite tõhusus on ebapiisavalt tõestatud. Meetodid on mõeldud eelkõige intelligentsele isikutele ja paljud meetodid eelkõige introvertsetele
Aktiivne kuulamine terviklik käitumisviis, mille eesmärgiks on võimalike suhtlemistakistuste ületamine ning teabevahetuse tulemuslikkuse suurendamine. Vestluse juhtimisviis, mille abil vestluse juhtija loob endale ja partenrile partnerile ja endale parimad tingimused kasu saamiseks. Tulemusena kasvab rääkija eneseväljendamisevõime-ja tahe ning paraneb üksteisest arusaamine. Selleks,et olla hea kuulaja on vaja täita neli eeldust (Carl Rogersi järgi): · Partneri tingimusteta aksepteerimine sellel hetkel, kui ma kuulan · Empaatia võime partneri sussides kõndida · Sotsiaalne soojus · Siirus, ehedus, autentsus Kuulaja ülesannete tähtsus 1) Soodne kliima kontakt 100% 2) Partneris ja probleemis orienteerumine 50% 3) Lahendus variantide otsimine ja leidmine 25% 4) Otsus 25 % Suhtlemistõke on miski, mis ei lase öelda või öeldul kohale jõuda. Enesekehtestamine
kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatakse eelkõige inimeste erinevust loomast nende inimlikud tunded,kogemused ja eneseaktualisatsioon(inimese olemuse ja võimete realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel. Inimesel on vaba tahe; abivajajad pole mitte patsiendid,vaid kliendid; inimene on loomult positiivne.
uurima kõike, mida elusolend teeb hommikust õhtuni. Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kognitiivne kaart: loom õpib mingile mõjutusele vastama teataval viisil. Biheivioristid arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimese foobiat. 3)Humanistlik psühholoogia- loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast. Humanistliku psühholoogia esindajateks olid Albraham Moslow ja Carl Rogers. Carl Rogersi arvates peaks humanistlik psühholoogia uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teise tajumine jne, mille alusel me looma omaenda maailma. Humanistlik lähenemine keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele, rõhuasetus on inimese vabal tahtel, tema vormil langetada oma elu puudutavaid otsuseid. Humanistid lähtuvad veendumustest, et
,,Kliiniline töö probleemse lapsega"oli esimene teos. Eneseteostuse tendents igal organismil tung oma potentsiaali realiseerida, osasid asju väärtustatakse alateadlikult. Positiivset suhtumist väärtustab alati, aga see tuleb läbi suhete välja teenida. Terve inimese tunnused : avatud kogemustele, võime aksepteerida reaalsust, võime elada olevikus (olevik on reaalsus), usaldab organismi, vabadus ja vastutus, on loov. Terapeudi ülesanne on viia sisse muudatusi kujutluse kohta. Rogersi lähenemist iseloomustab sügav austus, terapeut peab olema hea suhtleja ja minapildi uuesti üles ehitama. Esimesed sammud peab siiski inimene tegema. Igal inimesel on kogemusteväli, mis on unikaalne kõik, mis organismis toimub ning oleme võimelised teadvustama. Inimesed pööravad tähelepanu sellele, mis ohustab, aga sellele ka mis meeldib. Selles väljas on self ehk tõeline mina, mis muutub. Soov areneda seda vormivad kogemused ja tulevikuootused
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
1908 Frank Parson , karjäärinõustamise "isa" 1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine (vaimuhaigused on ravitavad). 1942: ilmus Carl Rogers'i raamat Counseling and Psychotherapy Pärast II MS käivitas Veteranide Ühing sõjaveteranide tsiviilühiskonda integreerimise programmi. Selle raames loodi psühholoogilise abi teenistus. ---> Nõustaja ametinimetuse sätestamine (Division of Medicine and Neurology, väljaspool psühhiaatria divisiooni) 9. Carl Rogersi roll ja mõju nõustamispsühholoogia arengule. Carl Rogers võttis kasutusele mõiste tingimusteta positiivne suhtumine. See tähendab seda, et kõik, mis nõustamises või psühhoteraapias toimub, lähtub sada protsenti kliendi huvidest, nõustaja austab ja tunnustab klienti tingimusteta just sellisena nagu ta on, kõik olulised otsused võtab vastu klient ise. Kesksel kohal nõustamises on see, mida nimetatakse
Teised on aeglasema arenguga suurvaimud. Lapsepõlves olid lausa andetud. N: Newtonil koolis raskusi, Darwin oli pere häbiplekk. Sellised geeniused saavutavad tuntuse täisealistena 25a. Kuid nende viljakas tegevus kestab kaua: Darwinil 50a, Freudil 55a. Geeniuse kujunemisel mängib rolli ümbritsev keskkond. Loomingulisust soodustavad ühiskonna avatus, sallivus, mõjutuste mitmekesisus, loominguliste isiksuste koostöö jne. Tähtsus on ka vanematel, mis nad lastega ette võtavad. C. Rogersi järgi on tingimused lapse loovuse arenguks soodsad siis, kui täiskasvanud: · usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks; · võtavad teda võrdsena, välistavad üleoleva positsiooni (oled alles laps, mis sina ka tead), ei kasuta juhust teda hukka mõista; · mõtlevad lapsega kaasa, arendavad tema ideid edasi, on valmis temaga koos riskima;
o Tingimusteta positiivne tagasiside - inimese loomus on alati positiivne, tal on potentsiaali ja võime ennast tervendada o Kongruentsus - toimub vastastikune siin ja praegu igasuguse info vahetus; vastand oleks suutmatus teemat edasi arendada o Austus - pead inimesest lugu, see tähendab ka ausus, piire ja raame. Algaja nõustaja üks peamisi vigu on soov olla kliendile hästi meeldiv, aga see ei ole austus. Rogersi kaks tuumtingimust empaatia ja tingimusteta positiivne tagasiside. Kolmas on austus o Siin ja praegu - räägid sellest, mis on selles kontekstis oluline. Nt tuleb välja lükata poliitika teema o Konfrontatsioon - vastandumine. See töötab hästi. Kasuta nt kui klient räägib vastuolulist infot, käitumine on vastuoluline selle jaoks peab nähtus olema läbiv ja pead saama toetuda faktidele,
x demograafilised x sotsiaalpsühholoogilised x klassilised x kultuurilised x võrdlusgrupid x situatsioonilised 1.5. Uue toote ostmine Uue toote vastuvõtmisel läbib tarbija järgmised astmed: x teadlikkus tootest x huvi toote vastu x toote hindamine x toote proovimine x toote vastuvõtmine või tagasilükkamine. E. M. Rogersi uue toodangu omaksvõtu kõver näitab statistilise üldistusena toote vastuvõtmist eri tarbijarühmade poolt. Uue toote vastuvõtmisel näidatava innukuse alusel on eristatud viit tarbijagruppi: liidertarbijad (2,5%), varajased järgijad (13,5%), varajane enamus (34%), hiline enamus (34%), mahajääjad (16%). 4 2. MOTIVATSIOON JA MOTIIVID TARBIJAKÄITUMISES 2.1. Vajaduste ja soovide olemus Mis paneb inimese tegutsema?
sotsioloog) oma raamatus „Diffusion of Innovations“. Innovatsiooni levib sotsiaalses süsteemis, mille esindajad suhtuvad innovatsiooni erinevalt. Sotsiaalse süsteemi liikmete poolt innovatsiooni omaksvõtmise järgi jagatakse sinna kuuluvad isikud viide kategooriasse: innovaatorid (innovators), varajased omaksvõtjad (early adopters), varajane enamus (early majority), hiline enamus (late majority) ja mahajääjad (laggards) (Rogers, 1962). Rogersi järgi saab iga uuenduse omaksvõtjaid liigitada eelpool oleva jaotuse järgi vastavalt normaaljaotuskõverale. Iga sotsiaalse süsteemi liikme valmisolek ja suutlikkus innovatsiooni omaksvõtuks sõltub suurel määral tema teadlikkusest, huvidest hinnangust, kogemusest ja omaksvõtmises. Rogers on samuti välja pakkunud viieetapilise mudeli innovatsiooni levikuks : 1. Teadmised (knowledge) – innovatsiooni olemuse ja funktsiooni selgeksõppimine. 2
tundeist, mis ravile kasuks tulevad. Need kolm ravitegurit on omavahel seotud. Ehtsus omab ravitoimet juhul, kui terapeudil tõesti on olemas heatahtlik suhtumine oma klienti ja empaatiline arusaamine oma kliendi isest, mida ta siis kliendile siiralt teada anda võib. Nende kolme teguri tähtsust raviprotsessis tunnistavad selgesõnaliselt või teistesse terminitesse ümbersõnastatault kõik olulisemad teraapiavoolud. C. Rogersi järgijad on need ka operatsionaalsele tasemel viinud - käitumuslikud vaadeldavad kriteeriumid sõnastanud ning kliendile täitmiseks küsimustikud koostanud (Truax & Carkhuff, 1967; Bergin & Lambert, 1978). II. GESTALTTERAAPIA. Fritz Perls. Fritz, õige nimega Frederick S. Perls (1893-1970) on karismaatiline isik. Hariduselt nii arst kui psühholoog (PhD, MD), tunnistas ta üksnes tiitlit Fritz, oli selle all väga kuulus, armastatud ja ravivõimas
Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab,
Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab,
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
missugune ta ise oli. Sobis peamiselt temale. Tema järgi on nõustajad humanistid. 1930ndatel võttis kasutusele termini ,,nõustamine" nägi, et inimesel on potentsiaali ja seda tuleb toetada. Varem suhtuti, et inimene on probleemne, haige (biheiviorism ja psühhoanalüüs). Tal puudus erialane haridus, nim ennast nõustajaks, seega ei olnud seotud meditsiiniga. 1942 ilmus C.Rogers'i raamat Counseling and Psychotherapy. Carl Rogersi teooria mõju: uskus, et terapeutilise suhte eelduseks on terapeudi positiivsed omadused. Nõustaja ja terapeudi omadused samas need tingimused pole tänapäeval piisavad. Tõi esmakordselt fookusesse kliendi ja terapeudi suhte olulisuse. Tööd tuleks teha kliendi oma arusaamisega endast, on suunatud oma potentsiaali võimalikult maksimaalsele ärakasutamisele. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Kui terapeut tunnistab, selgitab ja aktsepteerib kliendi poolt
Isiksuse tähtsamaid püüdeid on enesega kooskõla Isiksus püüdleb iseseisvuse, spontaansuse ja kogu elu kogemuste integreerimise suunas Isiksuse muutuseks ei piisa vaid õppimisest, sinna on oluliselt haaratud ka muutus mina-pildis. Lühidalt, isiksus on midagi muud kui lihtne õppiv mehhanism. Isiksust on parem uurida nö seestpoolt (introspektsiooni kaudu), kui objektiivselt vaadeldes selfi. Kriitika Rogersi lähenemisele Definitsiooni probleemid: Rogersi teooria on rohkem filosoofiline vaade, mitte formaalne teooria. Oletas, et indiviidi põhi motivatsiooniline tung on enese- aktualisatsiooni saavutamisele, kuid ei viinud läbi eksperimente. Tema lähenemisviis on piiratud - geneetilised faktorid ja lapsepõlvekogemused ignoreeritud +kliendi-keskne (inimese-keskne) teraapia. Isiksusejoonte teooriad Lähtuvad eeldusest, et inimestel on teatud kindlad, neid iseloomustavad jooned, mis on suhteliselt püsivad ja avalduvad erinevates
asus õppima psühholoogiat. *) Psühholoogiat õppides avastas ta, et inimesi saab abistada ka muudes sfäärides kui kirikus. -) Pärast ülikooli läks ta tööle lasteabi keskusesse, kus ta tegeles tänava lastega ning seal töötas ta kaksteist aastat. Seal kujunesid välja tema uued suhtumised ning arenes välja kliendi keskne teraapia. -) 1939 aastal tuli välja raamat ,,Kliiniline töö probleemse lapsega" - teda pandi kohe tähele ning talle pakuti tööd ülikoolides. * Rogersi isiksuse teooria rajaneb ideel, et inimesed kasutavad iseenda määratlemiseks oma kogemust. -) Igal inimesel on oma individuaalne kogemuseväli, mis sisaldab kõike seda, mis olevikus inimese sees toimub ja mida ta on võimeline teadvustama (tajud, haistingud). *) Sõnad ja sümbolid on seotud temaga nii nagu kaart on seotud tegelikkusega. *) Kogemusevälja baasil moodustub mina ise või self ja see ei ole püsiv suurus, vaid on ajaliselt pidevalt arenev ja muutuv.
Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub
ustamise protsess ja ?lesehitus 29 Aktiivsem nõustamine eeldab uusi tavasid, vastasel juhul on oht, et me paneme uue sisu vanadesse raamidesse. Nõustamissuhte loomine Nõustamissuhte käsitlemisel on hea võtta lähtepunktiks Carl Rogersi töö (1951, 1961, 1980). Nõustamissuhte esmased tingimused, nagu Rogers need sõnastas, on enamiku Tavade muutmine algab sellest, et me teeme endale selgeks reeglid, mille järgi me nõustamisteooriate vundament. Üha enam ollakse ühel meelel, et Rogersi esitatud
need ka praktikas ilmnevad. Samas on need oskused inimeses latentsel kujul juba varem olemas. • Kui tööalane tegevus võimaldab inimese oskusi täielikult ära kasutada, saab inimene sellisest tööst maksimaalse rahulduse. Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine Kliendikeskset nõustamist nimetatakse ka mittedirektiivseks juhendamismeetodiks. Teooria põhineb Carl Rogersi käsitlusel inimesest, mis väidab: • inimene on oma loomult hea, usaldusväärne ja konstruktiivne; • kui inimene siiski halvasti käitub, siis on selle põhjuseks talle avaldatav surve, mis val- landab teatud kaitsemehhanismid; • elu on aktiivne protsess, mis pakub inimesele rohkelt võimalusi valikute tegemiseks; • igal inimesel on oma subjektiivne ettekujutus maailmast.
2, lk 44-5 koolide meeskonnaõpetuses. Ta on vägagi teadlik tänapäeva kooli nõudmistest õpetaja juhirollile. Ta on Austraalia Hariduskolledži kol- „Iga Bill Rogersi raamat leiab innustunud vastuvõttu klassiõpetajatelt ning teistelt, kelle töö hõlmab õpilaste käitumist ja hingehoidu. Bill Rogersi kirjutuslaad on siiras, lõbus ja teravmeelne. Pärast stressirohket päeva leegiumi liige, All Saintsi ja Trinity kolledži ning klassiruumis võib see raamat anda teile jõudu jätkamiseks. See on tulvil praktilisi nõuandeid soovitusi Leedsi Ülikooli kolleegiumi eluaegne auliige
,,Diffusion of Innovations". Innovatsiooni levib sotsiaalses süsteemis, mille esindajad suhtuvad innovatsiooni erinevalt. Sotsiaalse süsteemi liikmete poolt innovatsiooni omaksvõtmise järgi jagatakse sinna kuuluvad isikud viide kategooriasse: innovaatorid (innovators), varajased omaksvõtjad (early adopters), varajane enamus (early majority), hiline enamus (late majority) ja mahajääjad (laggards) (Rogers, 1962). Rogersi järgi saab iga uuenduse omaksvõtjaid liigitada eelpool oleva jaotuse järgi vastavalt normaaljaotuskõverale. Iga sotsiaalse süsteemi liikme valmisolek ja suutlikkus innovatsiooni omaksvõtuks sõltub suurel määral tema teadlikkusest, huvidest hinnangust, kogemusest ja omaksvõtmises. Rogers on samuti välja pakkunud viieetapilise mudeli innovatsiooni levikuks : 1. Teadmised (knowledge) innovatsiooni olemuse ja funktsiooni selgeksõppimine. 2
Kui ta viimaks jälle jalule sai ja jõuetuna linnas ringi liikus, oli seal iga asja ja olendiga kurb muutus aset leidnud. Oli toimunud «ärkamine», ja kõik olid «usklikuks» muutunud; mitte ainult täiskasvanud, vaid isegi poisid ja tüdrukud. Tom liikus ringi lootusetus lootuses ainustki õnnistatud patust nägu näha, kuid kõikjal sai talle osaks pettumus. Ta leidis Joe Harperi testamenti uurimas ja pöördus nukralt kõrvale sellest rusuvast vaatepildist. Ta otsis üles Ben Rogersi ja leidis selle vaimuliku sisuga raamatute korviga vaeseid külastamas. Ta püüdis kinni Jim Hollise, kes juhtis tema tähelepanu sellele, et tema hiljutised leetrid olid olnud väärtuslikuks õnnistuseks hoiatusena. Iga poiss, keda ta kohtas, lisas oma osa tema masendusele, ja kui ta lõpuks meeleheitele aetuna otsis pelgupaika Huckleberry Finni rinnalt ja pühakirjatsitaadiga vastu võeti, siis murdus tema südft ja ta hiilis koju ning puges
tuleb aktsepteerida tema subjektiivseid kogemusi. Humanistliku psühholoogia üks rajajaist oli Carl Rogers (1951, 1961, 1980). See lähenemine rõhutas eneserealisatsiooni tähtsust, mida püüti saavutada nn sensitiivsustreeninguga, tööga nn. kohtumisgruppides ja teiste isiksust arendavate võtetega. Rogers töötas välja psühhoteraapia modifikatsiooni, mida nimetati kliendikeskseks teraapiaks. Isiksuse põhiomaduseks on Rogersi järgi mina, mina- kontseptsioon. Mina- kontseptsioon on kogum uskumusi iseenda kohta loomuse, unikaalsete omaduste ja tüüpilise käitumise kohta. Mina- kontseptsioon ei pruugi olla inimese kogemusega täielikus kooskõlas. Enamasti on inimesed sunnitud oma mina-kontseptsiooni ilustama selleks, et see piisavalt positiivne oleks. Rogers nimetas vahet mina-kontseptsiooni ja tegelikkuse vahel mittekongruentsuseks. Mittekongruentsus on kokkulangematus inimese mina-kontseptsiooni ja
väärtused selginevad, võivad olla väga erinevad (õppe- ja huvitegevused, mängud). Erinevates tegevustes teevad lapsed valikuid, avastavad, mida nad usuvad ja hindavad. Tegevustes ilmnevad väärtused. Õpetaja peaks jääma enam-vähem kõrvalseisjaks, ta peaks andma lastele tegutsemisvõimaluse, soodustades sellega väärtuste selginemist. Õpetaja ei tohi halvustada lapse arusaamu ka siis, kui tema enda omad on sootuks teistsugused. Tahaksin siinkohal tõmmata paralleele Rogersi lapsekeskse teraapiaga, mille mõte on selles, et ümbritsevate soe, empaatiline, aktsepteeriv suhtumine lapse mõtetesse ja hinnangutesse lubab lapsel ilma valveloleku ja hirmuta selgusele jõuda oma mõtetes ja tunnetes, oma probleemides ja otsingutes. Väärtuste selginemise kontseptsioon tugineb väljakujunenud arusaamale sellest, mis on väärtused. Väärtuse testimise üldtunnustatud kriteeriumid on järgmised: väärtus on see, mis on inimese poolt valitud;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
