majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Inimene säilitab oma ostujõu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult juhul, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasvu. Inflatsioon mõjutab elukallidust, mida Eesti Statistikaamet mõõdab tarbijahinna indeksiga (THI). Toimetulekuressursid jaotatakse 3'e kategooriasse: *rahaline tulu (töötasu, intressid, tulusiirded jne
7. Millised majanduslikud tegurid mõjutavad üksikisiku majanduslikku olukorda? Maksud, inflatsioon ja tarbijahinnaindeks. 8. Mis meetmeid kasutab riik vaesuse leevendamiseks? - Abirahade ja toetuste maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine. - Toimetulekutoetus. - Peretoetused – lastetoetus, vanemahüvitis. - Muud töötuse leevendamise viisid: nt sotsiaalsete töökohtade loomine, täiend- ja ümberõpe, töötutoetus. 9. Selgitage järgmised mõisted: inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, elukallidus, tarbijahinnaindeks, toimetulekuressursid, sotsiaalhoolekanne, leibkond, toimetulekupiir, toimetulekutoetus. Inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Nominaaltulu – tulu, mida inimene palgana kätte saab. Reaaltulu – tulu, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Elukallidus – kaupadele ja teenustele teatud aja jooksul kulutatud summa. Tarbijahinnaindeks – (THI) statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks.
1. Sisemajanduse koguprodukt- kogu ühiskonna rikkuse tase. 2. Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 3. Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab. 4. Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsiooni määra. 5. Ostujõud-raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei toh...
Positiivsed:a) tõusevad palgad ja kallineb rent, seeläbi kasvavad hoiused ja saab võimalikuks suurendada investeeringuid;b) oma elatustaseme säilitamiseks on inimesed sunnitud rohkem töötama; need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini, võidavad;c) nõudluse kasv sunnib tootmist laiendama;d) laenuvõtjad võidavad,c) hirm tekkida võiva inflatsiooni ees sunnib inimesi säästma ning tarbima kokkuhoidlikult.Negatiivselt:a) püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb, selle säilitamiseks tuleb rohkem töötada, ent palga kasv võib suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt, kaotavad;c) võib suurendada tööpuudus, sest inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid ja sedakaudu majanduskasvu;c) laenuandjad kaotavad;e) tekib ressursside väära jaotamise oht.Inflatsiooni põhjused:1)raha juurde trükkimine 2)tootmiskulud suurenevad
näiteks võivad pensionärid ja koduperenaised tegeleda naturaalmajapidamisega. Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3) Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja majanduse üldist paranemist. Negatiivne mõju avaldub järgmistel juhtudel: 1) Inflatsiooniga kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine. Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 2) Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende makse sedavõrd, et reaaltulu ikkagi kahaneb. 3) Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt
näiteks võivad pensionärid ja koduperenaised tegeleda naturaalmajapidamisega. Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3) Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja majanduse üldist paranemist. Negatiivne mõju avaldub järgmistel juhtudel: 1) Inflatsiooniga kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine. Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 2) Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende makse sedavõrd, et reaaltulu ikkagi kahaneb. 3) Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
1 5.4 1. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) majandusnäitaja, millega mõõtetakse ühiskonna rikkuse taset. SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul, toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 2. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv tõus piisavalt pikal perioodil. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust.(raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine) 3. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab e. rahas väljendatud tulu 4. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; näitab reaalset ostujõudu 5. Elukallidus elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul 6. Tarbijahinnaindeks (THI) indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust 7. Toimetulekuressursid rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus
olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majandust on toetanud ka emapankade tugev finantsseis, kuid siinkohal tuleb arvestada Rootsi kinnisvarahindadega seotud riski, mis realiseerudes avaldab emapankade rahastamise kaudu suurt negatiivset mõju kogu Eesti finantssüsteemile. Tänu majanduskasvu kiirenemisele ja selle positiivsele mõjule laenukvaliteedile on hakanud viivislaenude maht vähenema ning lisaks võib eeldada, et osa laene muutub taas toimivaks. Laenuvõtjate reaaltulu mõjutab aga kiireneva inflatsiooni oht. Kuigi baasintressimäärade tõus tõenäoliselt jätkub, ei avalda see pankade laenukvaliteedile väga suurt negatiivset mõju. Uued laenumaksevõime riskid on seotud eelkõige välisnõudluse võimaliku halvenemisega. Eestis tegutsevate pankade krediidirisk on vähenenud. Eesti ettevõtete ja eraisikute finantskäitumine on jäänud konservatiivseks ning uusi laene on võetud väga ettevaatlikult. Lisaks on hoiuste maht stabiilselt kasvanud
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüste...
2) Inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama. näiteks võivad pensionärid ja koduperenaised tegeleda naturaalmajapidamisega. Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3) Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja majanduse üldist paranemist. NEGATIIVNE MÕJU: 1) Inflatsiooniga kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine. Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 2) Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende makse sedavõrd, et reaaltulu ikkagi kahaneb. 6
Tarbijahinnaindeks- fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tootjahinnaindeks iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel. Täielik hinnaindeks- e sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks Inflatsiooni soodne mõju: inflatsiooni mõjul palgad suurenevad, inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama, ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu Negatiivne mõju: kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine, sageli elatustase langeb, ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuse reaalväärtus langeb pidevalt, on seotud nii või teisiti tööpuudusega, ressursside vale jaotus Paberraha väärtuse taastamise võtted: deflatsiooni puhul alaneb hindade üldine tase, devalvatsioon väljendab kehtiva rahakursi vähenemist välisvaluutade suhtes, indekseerimine kui mehhanism hindade ja
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kult...
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
d) Ootusest tulenev inflatsioon- üldjuhul vaadetakse teiste inflatsioonide alaliigina Lisaks sisulisele jaguneb inflatsioon kasvutempolt järgmiselt: roomav inflatsioon, kuni 10%a jooksev , 10% ja rohkem hüperinflatsioon, isegi 50%a 2.3.1 Inflatsiooni tagajärjed Soodsad: palgad suurenevad, kasvavad hoiused sunnib inimesi rohkem töötama nõudlusinflatsioon põhjustab tootmise kasvu sunnib ökonoomselt tarbima Negatiivsed: reaaltulu soovimatu ümberjaotumine elatustase langeb ei soodusta sääste hoiustama mõjutab negatiivselt investeeringuid ja majanduslikku kasvu 2.3.2 Inflatsiooni ohjeldamine: deflatsioon, rahamärkide vähendamine devalvatsioon, raha väärtuse vähendamine indekseerimine, reaalpalga hoidmine annulleerimine, rajatakse uus rahasüsteem 2.4 alates 1992. aastast on hinnatõus Britannias olnud suhteliselt madal, ca 3% aastas. 2003
Deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab Tarbijahinnaindeks (THI)– tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõusu baasperioodi suhtes indeksina avaldav näitaja RAHA RAHA PAKKUMINE KÄIBEKIIRUS M v ÜLDINE HINNATASE H REAALTULU Y ÜHISKONNAS Üldine hinnatase majanduses määratakse ära raha pakkumise ja reealse SKT suurusega 90,0% 75,0% 60,0% 45,0% 30,0% 15,0% 0,0% 2002 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 progn.
- raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad - Leibkonna suurus ja struktuur kui majandusliku olukorra mõjutajad - Erinevad toimetulekuressursid ja nende mõjutajad - Vaesuse leevendamise meetodid 2) Peremajandus (õpik lk 164-168, TV ül 138-141)
Seega on tugevad ametiühingud ja võimsad korporatsioonid ühendanud oma jõud tulude suurendamiseks tarbiva üldsuse arvel, arvel kes seeläbi peab kandma suuremaid kulusid. 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tulupoliitika toetajad Väidavad, et kontroll palkade ja hindade üle on vajalik takistamaks firmasid hinda tõstmast. Vastasel korral väheneks reaaltulu. NB! Tulupoliitikat tuleks rakendada ainult majanduse ühe osa (2000 suurfirma) suhtes, kuna inflatsiooni peetakse just nende suurte konkureerivate tulutaotluste tagajärjeks. g j j Nende toodang g moodustab ca 85% SKP-st. TIP-teooria eeldused: Esiteks E it k eeldatakse, ld t k ett hindade hi d d tõstmist
riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. MAJANDUSKASV 1) Riikide arenguerisuste/elatustaseme kaudsed ja otsesed tegurid (joonis) 2) Majanduskasvu ja majandusarengu (3 kriteeriumi) defineerimine Kas kõik, mis on majanduskasv, on ühtlasi ka majandusareng? Majanduskasv on tarvilik, kuid mitte piisav tingimus majandusarenguks. Majanduskasv tähistab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus suureneb reaaltulu ühe elaniku kohta, samal ajal kui tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks ning absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva. 3) Sissetulekute ebavõrdsuse mõõtmine (Gini koefitsient) Gini koefitsient omab väärtust nulli ja ühe vahel 0 tähistab täielikku sissetulekute võrdsust (kõik teenivad
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
suhtes, milleks on 1990 aasta. Tahame teada, kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? Student Response Value Correct Answer 1. 130 0% Equals 72 (100%) 75. Riigi majanduskasv näitab: Student Response Value Correct Answer 1. nominaaltulu (nominaalse SKP) suurenemist riigi kohta 0% absoluutarvudes 2. reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist riigi kohta 0% absoluutarvudes 3. reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta 100% 4. nominaaltulu (nominaalse SKP) suurenemist ühe elaniku 0% kohta 76. Jätkusuutliku arengu kontseptsiooni kohaselt peakks: Student Response Value Correct Answer 1. koheselt sulgema suurema osa süsihappegaase 0%
hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda Seaduse paikapidavus on seletatav: Asendusefekt: suhtelise hinna tõustes lülitub tarbija ümber analoogilist kasulikkust pakkuvatele asendus- kaupadele. Oluline on asenduskaupade hind ja juurdepääs neile (olemasolu) tarbimise struktuur muutub. Tuluefekt: kui mingi kaup hõlmab tarbija eelarvest olulise osa, võib lisaks tõusnud hinnaga kauba tarbimi- sele väheneda ka teiste kaupade tarbimine 9 tarbija reaaltulu kahaneb. Nõudmine banaanide järele sõltuvalt hinnast: HIND NÕUDM. (kr./kg.) (tuh. t.) -------------------- price A 4 700 B 8 500
majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See on majandussüsteem mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Turumajandus – vt. Majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub vähem või rohkem majandussellu, nimetatakse segamajanduseks. 40. Majanduskasv 1) Majanduskasv on kitsam mõiste, mis lihtsustatult tähendab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsem majandusteadlik definitsioon ütleb, et majanduskasv on pikaajaline protsess, mille käigus suureneb majanduse võime toota erinevaid kaupu ja teenuseid (ehk potentsiaalne tootmismaht). Seega on majanduskasvu korral tegemist tootmisvõimaluste piiri laienemisega. 2) Majanduskasv (economic growth) on antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu
sissemaksetest. ÜKSIKISIK JA MAJANDUS Jõukus ja vaesus Kogu ühiskonna rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt SKP Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine. Elukallidus elatusmaksumus ; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetse aja jooksul. Nominaaltulu rahas väljendatud palgasumma. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult siis, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasva. Elukallidust eestis mõõdetakse tarbijahinna indeksiga. Toimetulekuressursiks on vaimne kapital tema teadmised, kutse ja sotsiaalsed oskused, tutvusringkond ja kaasatus ühiskonda.
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Järeldus: disinflatsioon suurendab majanduslikku j efektiivsust jja kasvu p piisavalt,, et kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju. NB! Võit avaldub mitte vahetult disinflatsiooniprogrammi käigus, vaid alles mitme aasta pärast pärast. Eelneva perioodi vältel on aastaid, mille vältel on töötus kõrgem ja reaaltulu madalam kui tavalise monetaarpoliitika ajamisel. Sellest ei taha ükski poliitik aga midagi kuulda. 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Edgar Savisaar ja Jürgen Ligi veavad 100000 krooni peale kihla. Savisaar võidab kui kroon devalveeritakse. Ligi võidab kui ei devalveerita. Hiljem lööb Savisaar laksti peopesaga otsaette: "Jälle sattusin reformikate lõksu! Kui Jü Jürgen k kaotab,
tootmisressursside koguse ja/või kvaliteedi kasv? Tõene Majandusnäitajad võib jaotada kolme gruppi sõltuvalt sellest, kuidas nad reageerivad majandustsüklitele. Sobita alltoodud suundumused sobivate majandusnäitajatega!: samas suunas muutuvad (tugev seos tsükliga) kogutoodang, samas suunas muutuvad (nõrk seos tsükliga) mittekestvuskaupade toodang, vastassuunalised muutused valmistoodangu varud Majanduskasv näitab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta, Majandusareng oleks pikaajaline protsess, mille käigus suureneb reaaltulu ühe elaniku kohta, samas ei kasva ka absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks absoluutne vaesus seostub inimeste põhivajaduste rahuldamatusega, suhteline vaesus viitab tulude ebaühtlasele jaotumisele vaeste riikide elanike vahel ja rahvusvahelistele elustandardi erinevustele
printing-money-causes-inflation/ (kasutatud 10. oktoober 2015. a.). 17 Piana, Valentino. Inflatsioon. 2001. http://www.economicswebinstitute.org/glossary/inflat.htm (kasutatud 22. oktoober 2015. a.). Riley, Geoff. „Inflation - Consequences of Inflation.“ Tutor2u. 9. november 2014. a. http://www.tutor2u.net/economics/reference/inflation- consequences-of-inflation (kasutatud 7. november 2015. a.). Sepp, Urmas. Reaaltulu ja inflatsiooni hindamise teoreetilised põhimõtted. Monteerinud: V Vensel. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1990. Wikimedia Foundation, Inc. „Speculation.“ Wikipedia. 5. september 2015. a. https://en.wikipedia.org/wiki/Speculation (kasutatud 7. november 2015. a.). 18
vähenemist. See asjaolu suurendab pidevalt inimeste hulka, kellel on tekkinud vajadus vähendada oma kulutusi. Inflatsioon. Stabiilse majanduskeskkonna ja väikest kasvutendentsi näitava Euroopa majanduse taustal ei ole ette näha erilist inflatsiooni suurenemist ja hinnanguliselt jääb see tavapärase 4% ümber ka järgnevatel aastatel. Kuna on raske prognoosida keskmine palgatõusu tähendab see inimeste reaaltulu vähenemist 2% aastas. Poliitika. Eesti on oma poliitilistes arengutes küllaltki stabiilne riik ja erilisi kataklüsme ei ole ette näha. Mõju tarbijate käitumisele võib avaldada tulumaksumäära tagasi 26% tasemele viimine, kui poliitilised jõud otsustavad sellise määra taastamise. Ressursside olemasolu Elektrienergiaga varustatus. Olemas aasta tagasi paigaldatud uued juhtmed ja kahesüsteemne elektrienergia arvestus(päevane- ja õine tarbimine). Kanalisatsioon
5) Majanduse struktuur koosseis, tähtsus. 6) varustus sidevahenditega. Riigi arengutaset näitavad rahvastikku puutuvad (sotsiaal-demokraafilised) näitajad: 1)Inimarengu indeks näitaja (1,0 - 0,0), mille alusel võrreldakse riigi või rahva heaolu taset. Oluline riikide arengutaseme võrdlemisel. Selles on arvestatud - SKT ühe elaniku kohta , see tähendab inimeste reaaltulu ja ostujõ - haridustaset s.o. kirjaoskus, kooliskäimise võimalus ja vajadus. - keskmist eluiga, mis sõltub arstiabi kättesaadavusest ning julgeoleku ja tervishoiusüsteemi olukorrast riigis. Eestis 72,3 (esimene Andorra 84, viimane Svaasimaa (Lõuna-Aafrika)32 Life expectancy kui on üle 0,8 kõrge indeks kui on 0,8 0,5 - keskmine indeks kui on alla o,5 - madal indeks
valearvestused. Defitsiiti üritatakse tavaliselt parandada laenude võtmisega, kuid kui areng on ettearvamatu ja ebastabiilne, võib ülemäärane laenamine tuua kaasa väga raskeid majanduslikke tagajärgi. Et defitsiiti ei tekiks peaks koostatama tasakaalus riigieelarve. Eelarve tasakaalustamiseks peab valitsus maksumäärasid vähendama ja/või oma kulutusi suurendama. 31 Majanduskasv tähistab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Majanduskasv ja selle piirid sõltuvad riigis kasutada olevatest ressurssidest (loodusressursid, inimressursid, kapital, tehnoloogia). Majanduskasv ilmneb juhul, kui õpitakse olemasolevaid ressursse täielikumalt ära kasutama või toimub tootmisressursside koguse ja/või kvaliteedi kasv. Ressursside kiire ümberpaigutamine ühest harust teise, juhul kui majanduskonjuktuur muutub. Ka majandusevälised tegurid.
on näha sissetulekute vähenemist. See asjaolu suurendab pidevalt inimeste hulka, kellel on tekkinud vajadus vähendada oma kulutusi. Inflatsioon: Stabiilse majanduskeskkonna ja väikest kasvutendentsi näitava Euroopa majanduse taustal ei ole ette näha erilist inflatsiooni suurenemist ja hinnanguliselt jääb see tavapärase 4% ümber ka järgnevatel aastatel. Kuna on raske prognoosida keskmine palgatõusu tähendab see inimeste reaaltulu vähenemist 2% aastas. Poliitika: Eesti on oma poliitilistes arengutes küllaltki stabiilne riik ja erilisi kataklüsme ei ole ette näha. Mõju tarbijate käitumisele võib avaldada tulumaksumäära tagasi 26% tasemele viimine, kui poliitilised jõud otsustavad sellise määra taastamise 3.4.Inimressursid Ettevõttel on plaanis alustada alguses kahe töötajaga, kelleks on asutajad ja samal ajal ka omanikud. Otseselt palgalisi töötajad kohe plaanis palgata ei ole,
Analüüsiperiood sisaldab järgmisi orientiire: · arendusperiood 2007-2010; · esimene täismõjuga aasta 2011; · majandusanalüüsi lõpp-aasta on 2030. Hinnatase Kõik kalkulatsioonid on tehtud 2006.a. alguse hindade põhjal. Kuna on kasutatud 2005. aasta hinnataset (püsivhinnad) aga majandus ja reaalpalk kasvavad, on aja väärtust korrigeeritud vastavalt reaalsissetulekute oodatavale arengule. See tähendab, et on korrigeeritud ooteaja- ja ajakomponenti. Vastavalt reaaltulu eeldatavale kasvule on korrigeeritud liiklusõnnetustega seotud kulusid. Rakendamise aasta Esimene täismõjuga aasta on 2011. Rakenduskava kohaselt peaks uus infosüsteem hõlmama kogu ühistransporti 2010 aasta lõpuks. Uudsusefekt Niihästi pilootaastal kui eeldataval täisaastal oodatakse muutusi sõitjate mahus. Kasu ÜT kasutajale Kasu ÜT kasutajale on tema heaolu paranemine. See tähendab, et kasutaja jaoks on aja ja
a. elukoha puudumine b. hulkurlus c. kodune hoolimatus d. perevägivald e. raske majanduslik olukord f. alkoholi kuritarvitamine V PEATÜKK ÜKSIKISIK JA MAJANDUS 91) Põhimõisted a. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis) b. Inflatsioon raha väärtuse vähenemine c. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab d. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära e. Ostujõud inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid f. Elukallidus - leibkonna kulutused eluks esmavajalikele asjadele ja teenustele g. Tarbijahinna indeks ehk THI elukalliduse mõõtühik h. Sotsiaalne tõrjutus kui inimene ei ole rahul oma elustandardiga (ei pruugi olla väga vaene, kuigi arvab, et tal pole piisavalt raha) i. Leibkond koos ühes majapidamises elavad inimesed j
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soov...
Säästmise ja , investeerimise mõjurid: tulud, ootused, pankade intressimäärad, maksu- seadused 3.5) 3.5) Nominaaltulu, nominal income kodumajapidamise tulu jooksvates 3.6) hindades . , . 3.6) Reaaltulu, real income nominaaltu korrigeeritud hinnaindeksiga. Kaupade ja teenuste hulk, mida saad nominaaltulu eest. 4) : 4) Kulutused: Tarbimiskulud, consumption tarbe-, investeerimiskaupade ja teenuste ostmine
TÖÖHÕIVE INTEGRATSIOON Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerum...
31. Vaadake joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest intressimääraga r1 ja tasakaalutuluga Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning - tulu, kui valitsussektori kulutused vähenevad: r3 ja Y2 32. Kui inimesed soovivad hoida rohkem raha kõikide intressimäärade juures, siis: raha nõudluskõver nihkub paremale, LM kõver nihkub üles vasakule, reaaltulu alaneb 33. Üldise hinnataseme alanemine nihutab ……….…. kõvera alla paremale ning kogunõudluskõver AD ………………..: LM; ei nihku 34. Kitsendav rahapoliitika nihutab LM kõvera üles vasakule, mistõttu intressimäär kasvab, kogutulu väheneb ning kogunõudluskõver AD nihkub üles paremale. Väär 73. Ajavahemikul 1929 kuni 1934 ehk Suure Depressiooni perioodil tõusid, suurenesid
15. IS kõver nihkub paremale kui tarbijate usaldus majanduse tuleviku osas kasvab, firmad on tuleviku suhtes optimistlikud ning suurendavad investeeringuid kõikide intressimäärade juures, valitsus suurendab tulusiirdeid (transferte) = kõik eelpoolnimetatud on õiged 16. Kui inimesed soovivad hoida rohkem raha kõikide intressimäärade juures, siis raha nõudluskõver nihkub paremale, LM kõver nihkub ülespoole (vasakule), reaaltulu alaneb = kõik eelpoolnimetatud on õiged 17. Kõik järgnevad nihutavad kogunõudluskõvera AD paremale välja arvatud tulusiirete (transfertide) vähenemine 18. Kui algselt on kogutulu allpool täishõive taset (loomulikku taset), siis hinnatase järk-järgult alaneb, nihutades LM kõvera allapoole (paremale) 19. Suure Depressiooni põhjuseks peavad kulutuste hüpoteesi (spending hypothesis) pooldajad nii tarbijate kui
kvaliteetsemate kaupadega. Kui X oleks kehvem kaup, siis sissetuleku kasvades valiks tarbija punkti lõigul A1D ja sissetuleku kahanedes lõigul GB Kuid ka ühe kauba hinna muutumine võib põhjustada reaaltulu muutumise. Joon. 10.2. Reaaltulu muutus Kauba X hinna langusest nihkub eelarvejoon asendist AB asendisse AB1. Kui enne oli tarbija valik punktis C, siis nüüd peaks ta tahtma osta mõlemat kaupa rohkem kui enne - punkt D lõigul EF
majandusharu ettevõtete väärtpaberitest · majanduskasv · majanduslik kasv ühiskonna potentsiaalse tootmismahu pikaajaline kasv; OECD ametlik definitsioon: määr, millega riik võib vaba ja õiglase konkurentsi tingimustes toota maailmaturul konkurentsivõimelisi kaupu ja teenuseid, säilitades ja kasvatades samal ajal on inimeste reaaltulu pikaajalises perspektiivis · majanduslik langus tegeliku SKP langus potentsiaalse suhtes · majanduslik liberalism majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt · majanduslik sund asjaolu, et elamiseks vajalike hüviste omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle · majanduslik tõus tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
majanduse tootlikkus – majandusharu fond (ka: sektori fond) – investeerimisfond, mis moodustab portfelli vaid mingi majandusharu ettevõtete väärtpaberitest majanduskasv – majanduslik kasv – ühiskonna potentsiaalse tootmismahu pikaajaline kasv; OECD ametlik definitsioon: määr, millega riik võib vaba ja õiglase konkurentsi tingimustes toota maailmaturul konkurentsivõimelisi kaupu ja teenuseid, säilitades ja kasvatades samal ajal on inimeste reaaltulu pikaajalises perspektiivis majanduslik langus – tegeliku SKP langus potentsiaalse suhtes majanduslik liberalism – majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt majanduslik sund – asjaolu, et elamiseks vajalike hüviste omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle majanduslik tõus – tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes
· I. mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist · Infl. sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama · Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu · Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima b) Negatiivne mõju avaldub: · Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine · Sageli elatustase langeb · Ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt · Seotud tööpuudusega · Ressursside vale jaotus 21. Maksebilanss Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud
(rahapakkumise kasv) kaasa kõik järgnevad, välja arvatud: madalamad intressimäärad 182. Kui kullastandardi tingimustes müüb USA keskpank Fed untsi kulda 100 dollariga ning Inglise Pank müüb kullauntsi 50 naelaga, siis valuutade vahetuskurss fikseerub tasemel: 0,5 naela dollar 183. Ekspansiivne fiskaalpoliitika fikseeritud vahetuskursi korral: sunnib riigi keskpanka suurendama raha pakkumist et takistada vahetuskursi tõusu b) suurendab reaaltulu c) viib lõppkokkuvõttes IS* ja LM* kõverate nihkele paremale 184. Kui riigi keskpank proovib suurendada raha pakkumist fikseeritud vahetuskursi korral, siis a) kogutulu tase ei muutu b) algne raha pakkumise kasv korvatakse kui keskpank säilitab algse fikseeritud vahetuskursi c) LM* kõver nihkub küll alguses paremale, kuid seejärel uuesti tagasi vasakule oma algasendisse 185. Kui riigi keskpank devalveerib valuuta, siis a) LM* kõver nihkub paremale
2)Inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama. näiteks võivad pensionärid ja koduperenaised tegeleda naturaalmajapidamisega. Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3)Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja majanduse üldist paranemist. Negatiivne mõju avaldub järgmistel juhtudel: 1)Inflatsiooniga kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine. Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 43 2)Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende makse sedavõrd, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
