Ühiskonna mõisted (1)

Ühiskonna mõisted § 5.1 – 5.4
1. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – majandusnäitaja, millega mõõtetakse ühiskonna rikkuse taset. SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul, toodetud kaupade ja teenuste maksumust.
2. Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv tõus piisavalt pikal perioodil. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust.(raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine)
3. Nominaaltulu – summa, mida inimene palgana saab e. rahas väljendatud tulu
4. Reaaltulu – kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; näitab reaalset ostujõudu
5. Elukallidus – elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul
6. Tarbijahinnaindeks (THI) – indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust
7. Toimetulekuressursid – rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek . Ressursid , mis aitavad inimesel toime tulla.
8. Absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset
9. Sotsiaalne tõrjutus – olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt. võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele; ka infotehnoloogiale
10. Leibkond – sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased
11. Toimetulekupiir – valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla
12. Toimetulekutoetus – abiraha , mida riik maksab, et aidata abivajaja toimetulekupiirile
13. Tööturg – süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti
14. Töövõtja – isik, kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel
15. Tööandja – ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd
16. Tööpuudus – tekib, kui tööotsijaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti
17. Töötu (lisaks: töötu õigused!) - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia seda, on töötu. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks, saada töötutoetust, saada tasuta arstiabi (kui inimene on tööhõiveametis ennast registreerinud).
18. Heitunu – inimene, kes on töö otsimisest loobunud
19. Tööleping – leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused
20. Töövaidluskomisjon – kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures
21. Tööhõivepoliitika – jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks.
Aktiivne tööpoliitika – valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega.
Passiivne tööpoliitika – valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha.
22. Tööhõiveamet – koht, kus tööta jäänud inimene peaks ennast registreerima; (koht, kus töö otsijad ja töö pakkujad kokku saavad)
23. Brutopalk – väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist (pensionikindlustuse- ja töötuskindlustuse makse)
24. Netopalk – palk, mis laekub töötaja pangaarvele; palk, millest on maksud maha arvestatud
25. Alampalk – e. miinimumpalk – tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Praegu 4350 kr!
26. Deebetkäive – vaadeldaval perioodil kulutatud summa
27. Kreeditkäive – vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha
28. Aktsia – e. osak – väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast
29. Dividend – osanikutulu, aktsionäri kasumiosa
30. Börs – koht, kus aktsiatega kaubeldakse
31. Krediitkaart – selle kaardiga võib „minna miinustesse“; pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta
32. Deebetkaart – ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha
33. Elustandard – elatustase, mida leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevustes ja tarbimises säilitada või saavutada
34. Intress – e. kasvik – raha kasutamise eest makstav tulu. Tagasimakstav summa on alati suurem kui saadud summa.
35. Käendaja – garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee