John Rawls- Õiglus kui ausameelsus John Rawls oli USA filosoof ja poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20.sajandi poliitilistest filosoofidest. Käesolevas essees käsitlen John Rawlsi artiklit "Õiglus kui ausameelsus", mis ilmus kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseesid". Käsitlusele võtan teema Rawlsi nimetatud õigluse printsiipidest. Kuidas Rawls käsitleb õiglust ja põhjendab väidet "õiglus kui ausameelsus"? Inimese loomusest, ebavõrdsusest ja ausast mängust kuni klassikalise utilitarismini. John Rawls on öelnud, et esmapilgul võib tunduda nagu tähendaksid õiglus ja ausameelsus sama asja ning, et pole mingit põhjust neid eristada. See mulje on autori meelest ekslik ja ma nõustun siinkohal tema arvamusega. Sest ühiskond üldse on kõike muud, kui õiglane. Tekstis käsitletakse õiglust osana
John Rawls ,,Õiglus kui ausameelsus" John Rawls oli USA filosoof ning Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikooli poliitilise filosoofia professor, keda peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks poliitfilosoofiks ja üheks mõjukamaiks liberalismi pooldajaks. Oma kirjutises ,,Õiglus kui ausameelsus" arutleb ta õigluse, vabaduse ja võrdsuse suhte üle ning esitab kriitikat ultilitaristliku õigluse printsiipide tõlgenduse kohta. Õigluse mõistet on käsitletud kahe printsiibina. Esimene neist on seotud vabadusega
Distributiivne õiglus Üheks kahju vormiks on omandi kahjustamine, kas siis otsese või pettuse läbi. Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud
Õiglus kui ausameelsus John Rawls seletab õiglust nö algsituatsiooni kaudu, mis eksisteeris tema arvates kujuteldavalt enne kogu ühiskonna loomist. Inimene ei tea, mis sotsiaalses rollis ta hakkab ühiskonnas olema, see teeb ta võrdseks teistega ning ei omanda talle algul mingit klassi ega positsiooni. Rawls jagab õigluse printsiibid kaheks- esimene printsiip eeldab, et oluline on eristada võrdsuse seda tähendust, mis on osa õigluse mõistest, võrdsuse sellest tähendusest, mis kuulub ühiskonna kui terviku ideaali alla. Teine printsiip täpsustab kuidas taganeda eeldustest mis tulenevad esimesest printsiibist ning aitab määratleda, millist liiki ebavõrdsused on üldse lubatavad. Kui aga leidub ebavõrdusi, mis rahuldavad teist printsiipi ja aitavad luua kõrgemaid
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 John Bordley Rawls....................................................................................................................3 Õiglus kui ausameelsus...............................................................................................................3 Vabade võrdsete isikute idee...................................................................................................4 Algpositsioon.................................................................................................
Õiglus kui ausameelsus John Rawls John Rawls John Rawls (21. veebruar 1921 24. november 2002) oli USA filosoof, poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis ning raamatute A Theory of Justice (1971), Political Liberalism, Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of Peoples autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks pärast John Stuart Milli. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi
Bentham) - tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid). · Kohustuste eetika (I. Kant) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas. · Õigused ja õiglus (J. Rawls) - võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid
Sel ajal ei seostatud õiglust inimese (või ühiskonna) heaoluga. Õiglus kujutas endast eelkõige negatiivset väärtust, mis ei lubanud ligimesele kurja teha s.o. "tema osa" ehk tema sotsiaalsest staatusest tulenevaid õigusi keelata. Selle üle, kas need staatused ja õigused ka ise õiglased on, ei vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigusfilosoofias ja poliitilises filosoofias määratletakse pöördemomendina siiski 1971. aastat, mil John Rawls avaldas oma "Õigluse teooria" (A Theory of Justice) esitades süsteemse õiglusteooria. Nimelt võib tema arvates õigluse jälile jõuda küsides, millised printsiibid valiksid sotsiaalse elu juhtimiseks inimesed täieliku erapooletuse tingimustes. J. Rawls seadis omale eesmärgiks luua süsteemne alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele, mis allutavad "õige" (right) mõiste "hea" (good) mõistele, kusjuures viimane võrdsustatakse "hea
Selleks, et vastuseni jõuda, püüan välja selgitada mis on õigus ning õiglus. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, mis peab kõiki indiviide haarama. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile ühiskonna liikmetele. Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega ning ka vastama inimeste õigustundele. Nüüdisajal õigus väljendub seaduses. Tuntud ameerika poliitiline filosoof John Bordley Rawls sõnastab oma põhjapanevas töös ,,Õigluse teooria" (A Theory of Justice;1971) 2 õigluse printsiibi. Esiteks, iga inimene peab omama samaväärseid õigusi kõige laiema põhivabaduste spektri suhtes, mis on ühendatav samalaadsete vabadustega ka teiste jaoks. Teiseks, sotsiaalsed ning majanduslikud erinevused peavad olema niiviisi ehitatud: et suurimaid hüvesid saaksid kõige vähem priveleegeritud ühiskonnaliikmed vastavalt järeltulevate põlvkondade ees
- Lepinguteooriad - Enda omamine - Õigused ja hüved Moraaliagent Dialektiliselt vajalik meetod - Argumendid esitatud väidetena - Ratsionaalsed agendid on nende väidetega seotud Tegudel on omadused: vabatahtlikkus ja eesmärgipärasus Ratsionaalne arutluskäik: - Tegevus et saada tulem – tulem on hea – tingimused tulemi saavutamiseks on head – vabadus ja heaolu – õigus vabadusele ja heaolule Lepinguteooriad John Rawls, A Theory of Justice, 1971 - Originaalpositsioon ja teadmatuse loor - Peamiste hüvede jagamine Kaks õigluse printsiipi - Kõigil õigus samasugusele vabaduste süsteemile nagu igal teisel - Tolereeritud ebavõrdsus a võrdse kohtlemise printsiip Self-ownership Lockei omandi kontseptsioon Tänapäeval: - Enda füüsiline ja vaimne korraldatus - Oma asjade korraldus: oma tööga seotud, muud asjad Õigused ja hüved
(kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise paiknetakse) b) võimalikult hea olukorra kõige kehvemale positsioonile (kuna pole teada, kas päris-elus ollakse rikas või vaene) 6. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 7. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1) Rawls eeldab, et inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid, kuid inimesed väärtustavad alati täiesti erinevaid asju - see konkreetne mall kõlab ainult kapitalistliku ühiskonna huvide moodi.
..mööngem ohtugi, mida kätkeb õiguse ja õigluse süvenev konflikt ühiskonnas. Olukord, kus juriidiline korrektsus triumfeerib inimeste õiglustunde üle, tõukab meid vihma käest räästa alla. (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009) Kasutatud kirjandus: 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002, Eesti Vabariigi põhiseadus, 1992. 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013010, Karistusseadustik, 2002. 3. http://filosoofiakirjutamine.weebly.com/uploads/5/5/1/2/5512308/rawls.pdf, ,,Õiglus kui ausameelsus", John Rawls. 4. http://www.stat.ee/37855, STAT, Turvalisuse uuring, 2009. 5. https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi, Õigusabi. 6. http://arvamus.postimees.ee/90613/enn-soosaar-vajame-oiglust-oiguse-korvale, Enn Soosaar, ,,Enn Soosaar: vajame õiglust õiguse kõrvale", Postimees, 2009. 7. http://www.postimees.ee/print/2501859/rait-maruste-mul-on-sugavalt-habi, ,,Rait Maruste: mul on sügavalt häbi". 3
ollakse rikas või vaene) pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. konstrueerimise mõte Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on kavatsus. õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 8.Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 3.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud
õiglus. Samuti olevat väär vaadelda eksisteerivat süsteemi kui inimese vabatahtlikku majanduskaalutlusest lähtuvat valikut" ( P. Jõgi 1997, lk 204). Leian ka, et on raske rabeleda välja madalamast ühiskonna kihist, kui sul puuduvad vajalikud materiaalsed ressursid. Kahjuks ei ole samuti kõigile antud kõrget IQ taset, mis aitaks kaasa õpingutes. Nii satubki inimene ,,lõksu" sinna sotsiaalsesse klassi kuhu ta sünnib. Selle on välja toonud John Rawls: ,,Erisuse printsiip on parandada kõige vähem kindlustatud elanikkonnakihtide olukorda (sissetuleku ja jõukuse jaotamine). Vaesus takistab põhivabaduse kasutamist" (J. Kõre loenguslaidid ,,Eetika"). Kui ei oleks seadust, siis oleks seadusetus. Nii et seadused on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Milline õigus täpsemalt olema peab kas positivismist, normativismist, loomuõigusest, õigusrealismist või teistest lähenemistest õigusele, seda ei ole veel
Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"! Algolukord: inimesed on nn teadmatuse loori taga, ega tea oma kohta ühiskonnas (sotsiaalset staatust, rahvust, sugu jms), andeid, võimed, mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (teatakse, et eelistatakse rohkem) Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi, vabadusprintsiip ja erinevusprintsiip Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemalt kahel viisil. Kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki suurema kasu pärast riskitaks! Erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. (Nozick) Kadeduse argument
Lähtekoht utilitaarne: võrdne kohtlemine nende arvates vaid nii võimalik. Riigi roll olgu minimaalne, administreeriv. Nozicki argument: kuna me omame ennast täielikult, siis omame ka seda, mida toodame. Kui ümberjagav maksusüsteem on seega ebaõiglane. Selle vastu: me ei tooda ainult oma andest, vaid ka ressurssidest: seega võib meid mõjutada. 69. kommunitarism (Sandel,Walzer) Peavad kogukondlikke huvisid isiklikest tähtsamaks. Sandler: Rawls ülehindab õiglust teiste vooruste ees( individualistlik lähenemine). Walzer väidab, et õiglusel alati kogukondlik tähendus. Taylor kritiseerib autonoomse ratsionaalse toimija ideaali.
kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest. See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis. Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb moraali determineerituna inimese absoluutse loomuse poolt (John Rawls) või selliste välisallikate poolt nagu jumalused (paljud religioonid) võiuniversum ise (objektivistlik filosoofia). Need kes usuvad moraaliabsoluutidesse, on moraalirelativismi suhtes sageli väga kriitilised ning mõnikord isegi samastavad seda ebamoraalsusega. 6. HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks.
käsitlusse ka Eesti poliitkähmluses osalejate nimesid. Rawlsi raamatu läbipuremine ei ole kerge, aga selles on palju mõtteid, mida tuleks püüda Eesti poliitika kujundajatele kuidagimoodi teatavaks teha. Keegi peaks selle raamatu olulisemad mõtted lihtsaks tõlkima, selleks et liberalismi turufundamentalistlik hundimoraalivariant saaks kõrvale ka arusaamise humaansest liberalismist, millega poleks raske nõustuda ka sotsiaalselt mõtlevatel inimestel. Rawls kirjeldab liberalismi, kus ühiskonda lagundava armutu konkurentsi asemel valitseb ühishüvele orienteeritud koostöö. Toon näiteks mõned Rawlsi ideed: ühiskond peaks olema vabade ja võrdsete kodanike koostöösüsteem, kus eeldatakse vastastikust ausameelsust; võrdsed põhivabadused olgu tagatud kõigile kodanikele; ainult pluralismi reaalne olemasolu ja lojaalse opositsiooni tolereerimine annab valitsusele legitiimsuse; 6 / 20
Neil on pragamaatiline suhtumine sellistesse institutsioonidesse nagu eraomand, turg või maksustamine. Ükski koordinatsioonimehhanism või omandivorm ei ole iseenesest parem; ühe või teise paremuse määrab olukord. Sotsiaalse liberalismi pikima traditsiooniga mõttevool on utilitarism. Selle põhiprintsiibi kohaselt on soovitav selline hüviste jaotus, mis maksimeerib ühiskonna liikmete koguheaolu. Ümberjaotamine võib olla õigustatud. 8. John Rawls sotsiaalsest õiglusest. Tema argumentatsioon on üdini ratsionaalne. Õiglane saab olla vaid hüviste jaotusprintsiip, millega kõik nõustuvad ehk milles on ühiskondlikult e sotsiaalselt kokku lepitud. Teiseks, kui Rawls paneb oma mõtteeksperimendis indiviide läbi rääkima majandusliku ja sotsiaalse organiseerituse printsiipe eeldab ta, et tegemist on ainult ning ainult oma huve jälgivate ratsionaalsete agentidega, kes on läbirääkimisel täielikult vabad
Seisneb selles, et kui ollakse konfliktis, siis mõtteeksperimendi käigus püütakse end sellest eraldada ning kujutleda end ette algpositsioonis, mil me alles olukorda astume ning konflikti pole veel tekkinud. Ning olles kujutluses algpositsioonis, koostame lepingu, et mis me teeks, kui peaks nii juhtuma nagu juhtus (aga samas peame ära unustama selleks hetkeks, et tegelikult nii juhtuski, sest see mõjutaks ju meie otsust lepingu tegemisel). Rawls väitis, et ühiskonna heaolu määrab tema kõige kehvemate kihtide heaolu, ehk teisiti öeldes need sotsiaalsed garantiid, mida see ühiskond suudab tagada oma kõige viletsamas seisus liikmetele. Rawlsi kontseptsiooni kohaselt ei ole ühiskonnas eri gruppide vahel toimuvad heaoluvahetused ekvivalentsed ning jõukate kihtide heaolu kasv ei mõjuta selliselt defineerituna vaeste kihtide heaolu kasvu.
“ (Matteuse 7,12) kategooriline imperatiiv - „Käitu nii, et su tahte juhtmõte võiks olla üldise seadusandluse põhimõtteks.“ (I.Kant) erapooletu menetluse põhimõtted Igaühele tema teenete järgi, Igaühele tema vajaduste järgi, igaühele tema sotsiaalse rolli järgi, igaühele tema eelduste järgi Neoliberaalsed ideed õiguses ja eetikas John Rawls 1921 – 2002 Sõnastab sotsiaal-liberalismi põhimõtted Seab eesmärgiks luua alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele. Teleoloogilised teooriad eiravad inimese puutumatust, mida ka kogu ühiskonna heaolu ei saa üles kaaluda. Riigi ülesandeks ei saa olla ühiskonna kui terviku maksimaalne kasu. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga Ühiskonna põhiprintsiibid, et olla õiglane
• Õiguspoliitika arengusuundade rakendamine • Osapoolte kaasamine õigusloomesse • Õigusaktide mõju analüüsimise kvaliteedi tõstmine 56. Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest? • Ta oli USA filosoof, kirjanik (A Theory of Justice) ja professor Harvardis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates
· Õiguspoliitika arengusuundade rakendamine · Osapoolte kaasamine õigusloomesse · Õigusaktide mõju analüüsimise kvaliteedi tõstmine 56. Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest? · Ta oli USA filosoof, kirjanik (A Theory of Justice) ja professor Harvardis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates
3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? See on kujutletav olukord, kus inimese on teadmatuse loori taga, ega tea .. oma kohta ühiskonnas (staatus, rahvust, sugu) .. oma andeid ja võimeid .. mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) Ja küsimus on millised õigluse printsiibid valitaks tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada pärast loori eemaldamist (kui nad saavad teada kes nad tegelikult on)? Rawls arvab, et need on vabadus- ja erinevusprintsiip. 4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. .. Alushüved ja printsiibid. Rawls eeldab, et algpositsiooni inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid. Need ,,üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. .. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe. Äkki valijad riskivad? .
3)Mis on „õige“ jaotus? 4)Mis on õigluse staatus? Korraldav e võrdsustav e rektifikatoorne e kommutatiivne e korrektiivne õiglus. Küsimus vahetus-suhtest. Õiglane tähendab siin õiget proportsiooni. Teenuse/asja eest tasumine, kahju ja hüvituse vahekord, kuriteo ja karistuse vahekord. Jaotava õigluse 3 keskset paradigmat/kontseptsiooni: egalitaar-liberalism, libertarianism, kommunitarism. II Egalitaar-liberalism *Rawls Õigluse eeldused: - Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed - Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal) Peaküsimus: mis printsiipide alusel tuleks elu korraldada, et olukord oleks õiglane? Vastus: nende printsiipide alusel, mis valitaks nn „hüpoteetilises algolukorras“. *Hüpoteetiline algolukord: Kujutletav olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas, oma andeid ja võimeid, ega seda, mis on hüve ja mida ihaldatakse. Küsimus seisneb selles, et
* Näo ilmumises on vastandikkus: siin on käsklus ,,Sa ei tohi tappa!" siin on vaesus (palve) nägu palub end teenida * Nägu tähendab lõpmatust. Teiste suhtes ei olda kunagi vaba. Inimene ja maailm * Mina kui subjekt ma olen mina ainult sel määral, mil ma olen vastutav. Ma võin asendada kõiki, aga keegi ei saa asendada mind. * Kui Ise on Teise jaoks, siis ilmneb lõpmatuse ausära. * Mina on alati vastutav ja kannab universumit, milline ka poleks ajaloo kulg. John Rawls (sünd. 1921) 1958.a. ,,Justice as Fairness" 1971.a. ,,A Theory of Justice" J.R. püüab luua deontoloogilist teooriat, mis tunnustaks tagajärgede tähtsust. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, olulised on inimeste sisemised arusaamad õiglusest. Õigluse teooria peab saavutama peegel-tasakaalu õigluse printsiipide ja inimeste intuitiivsete sisehoiakute vahel. J.R. formuleerib kaks õigluse printsiipi, millele peab toetuma õiglase ühiskonna
anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime. 4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks) 5.Carl Schmitt: Riik on korra võim. 6.Hans Kelsen (20. saj. jurist) Riik on õiguskord. 7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria. (John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamisemehhanisme. Inimesed loovad riigi. II Riigi mõiste NB! Riik on mitmetähenduslik mõiste. Ei ole ühte ja kõigis kontekstides õiget definitsiooni. 1.Kolme-elemendi-õpetus see on empiirilise riigi mõiste ja see on kasutuses rahvusvahelises õiguses. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste lepingutega. (Sealandi näide)
Teised väidavad, et keskseks küsimuseks on efektiivsus. Kolmandad väidavad, et pikas perspektiivis on vaeseid kõige parem abistada mitte muretsedes selle üle, kuidas pirukat jaotada, vaid piruka suurendamise teel, et see kasvaks võimalikult kiiresti ning kõik saaksid rohkem kaupu. Ühiskonna heaolu Utilitaristliku lähenemise kohaselt tuleks ühiskonna heaolu esitada lihtsalt üksikute kasulikkuste summana. John Rawls väidab, et ühiskonna heaolu näitajaks on vaid selle halvimas olukorras oleva inimese heaolu; tema heaolu parandamine parandab ühiskonna heaolu, kuid teiste heaolu parandamine ühiskonnale kasu ei too. Edgeworthi kast – pannakse turud kokku. Tegemist on kahe teljestikuga, mis on tõstetud kokku. Missugused on võimalikud situatsioonid,m kuidas me võime esitada selle tasakaalu kujuneminst. Kui vaadata olukorda, siis
seotd tema liikmete heaoluga. SHF ja ükskõiksuskõverate vahel valitseb seos. Ühiskonna ükskõiksuskõver on kombinatsioon kasulikkusest, mis tagan ühiskonnas sama heaolu ehk mille korral ÜHF on sama väärtus. ÜHF õiglane jaotus on utilitaristide poolt selline, mis maksimeerib kogu ühiskonna liikmete kasu. Ükskõiksuskõver ja heaolufunktsioon on seljuhul sirgjooned. Kriitika, see ei arvesta eri sotsiaalgruppe vaid mõtleb kogu ühiskonna heaolu peale. John Rawls: ühiskondliku heaolu käsitlus põhineb eeldustel, et inimesed peaksid ühiskonna heaolu üle otsustama sõltumata otsuste mõjust nende endi positsioonile. Ühiskonna heaolu parandab vaid kõige halvemas olukorras olevate isikute heaolu parandamine, teiste isikute heaolu parandamine ühiskonnale täiendavat kasu ei too. Ükskõiksuskõverad on L-kujulised Ühiskonna ebavõrdustase: mõõdetakse Lorenzi kõveraga, mis näitab kululatiivsete osade
Kelle/mille vahel jagada? Mis on õige jaotus? Mis on õigluse staatus? 2. Korraldav õiglus: võrdsustav, rektifikatoorne, kommutatiivne, korrektiivne Teenuse/asja eest tasumine: palju nänni tuleks vastu anda? Kahju hüvitise vahekord: mitu eurot BMW mõlkimise eest? Kuriteo ja karistuse vahekord: palju tapmise eest anda? Erinevad arusaamad õiglusest. Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat (õigluskontseptsiooni): 1. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn “hüpoteetilises algolukorras”. Hüpoteetiline algolukord on kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea…
50.Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni! Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha. 51.Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? õigus on kultuurikesine st. Seotud konkreetsete kommuuni v. Kultuuri väärtssüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud prinsiipidega (Rawls) ega õiglase päritoluga (Noizick)Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst 52.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese- põhiseisukohta väljendav tees, tees- juhtmõte, põhiseisukoht . Kunst kui avatud mõiste
seatud"siis, kui vastukaaluks natside poolt 6miljonile juudile, tappa 6 miljonit sakslast(Plaaniti mürgitada vesi neljas saksa linnas.Üritus luhtus, enne arreteerimist kallatimürk Vahemerre; vt doksari ,,Natsikütid" (8.episood)) 177. Erinevad arusaamad õiglusest Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat(õigluskontseptsiooni): - Egalitaar-liberalism - Libertarianism - kommunitarism 178. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin, Rawls (A Theory of Justice 1971) õigluse eeldustest: i. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). ii. Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras" Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida
1920-65 n Biheivioristlik pööre 1945-70 (Easton, Downs, Almond ja Verba jt) n Hiljem keskendumine reaalsele rakendatavusele n Süvenemine sisusse, diskursusanalüüs, kriitiline teooria ja sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen) n Poliitikafilosoofia uus tõus (Skinner, Rawls) n Valitsemise uuringud (Dye, Offe, Sorensen) n Uus süsteemiteooria (Luhmann, Jessop) Halduse teaduspõlvkonnad n Eelpõlvkond antiik/keskaeg valitsemiskunst, vürstipeeglid; 16.-19. saj sõjandus, Polizeiwissenschaft, Kameralism: Justi n Esimene põlvkond 1850-1920 moodne valitsemine eraldi poliitikategemisest: Lorenz von Stein Saksamaal, Woodrow Wilson USAs. Juhtimine: Fayol, Taylor, Mooney, Urwick n Teine põlvkond 1920-45 teadusala kujunemine, struktuursed haldusmudelid
(äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid). · Kohustuste eetika (I. Kant) õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas. · Õigused ja õiglus (J. Rawls) võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C
väärtustest tuletatud käitumisjuhised. Nt. “Ära valeta” – ausus; “Kuula ära kõik osapooled” – õiglus/tasakaalustatus/neutraalsus; “Maaslamajat ei lööda” – inimväärikus/tervis/julgus… b) üldised kaalutlemisprintsiibid. Ära tee teisele seda, mida sa endale ei taha. Utilitaristlik kaalutlemine: parimad tagajärjed võimalikult paljudele. Deontoloogiline kaalutlemine: absoluutsetest reeglitest kinnipidamine. Rawls: teadmatuse loor kui moraalse õigustatuse hindamise meetod Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks: Faktide ja arvamuse lahusus. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.
õiguste omanik peab sageli valima teatud hulga majanduslikult põhjendatud kaitsevahendeid ning samas ise jälgima õigustest kinnipidamist; kui ta on avastanud õiguste rikkumise, on jällegi vabadus valida, kas minna kohe kohtusse, või (nagu tavaliselt juhtub) astuda rikkujaga läbirääkimistesse hüvituse ja kahjutasu maksmisest senise õigustamatu kasutuse eest ning kasutusõiguste litsentseerimisest tulevikuks. 59. John Rawls: õiglus kui õiguse argument. Õiglusest Õiglane ühiskond peab struktuurilt vastama kahele põhiprintsiibile: a) suurima võimaliku võrdse vabaduse printsiip; b) võrdsete võimaluste ja erisuse printsiip. Õigluse kui ausameelsuse nõue tuleneb kodanike eluliste eduväljavaadete ebavõrdsusest. Eduka elu aluseks on esmahüvede “kataloog” ja nende saadavus. Edukuse väljavaateid mõjutavad kolm liiki sattumuslikke tegureid:
Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul. Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule. Hüpoteetiline leping. Eesti Koostöö Kogu. Eesti Inimarengu Aruanne. Kontraktualism perekonnas: kokkulepped lastega Kokkulepped abikaasade vahel Abielu. Moraalinormide kohustuslikkus tuleneb sellest, et inimesed ise on need normid heaks kiitnud. John Rawls: 2 õigluse alusprintsiipi: 1)iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega, 2)sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad. Moraalileping: Poliitilise võimu ja valitseja asemel on ühiskond, kus me elame. Ühiskond nõuab meilt teatud tegusid ja kui ei tee seda, siis sanktsioneerib normidest mittekinnipidamist.
Ameerika Ühendriikide? Ameerika Ühendriikide, sest sealne süsteem on üles ehitatud nii, et igaks peab ise tegelema oma tervisekindlustusega, sealsed maksud on madalamad kui Rootsis ning ka ebavõrdsust on rohkem. Rootsi on korralik heaoluriik, kus väga suur osa rahvast on üpris võrdsel tasemel, aga neil on maksud ka väga kõrged, millega tagatakse neile see "heaolu". 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls - vahenditega garanteeritud vabadus. Anname minimaalset vahendit, et oleks vabadus elada väärikalt. Ülimuslik on võrdse vabaduse printsiip Nozick ülim on üksikisiku vabadus, mida ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Vabadust ja võrdsust on võimatu ühendada, sest võrdsuse tagamiseks peaks ühiskond ressursse ümber jaotama, aga see oleks indiviidi vabadusse sekkumine. Tema arvas, et Rawlsi poolt pakutud õiglase jaotuse mudeli elluviimine eeldaks võimsat riigiaparaati,
предписания администрации, которые тоже включаются в понятие права и которые тоже должны соответствовать основной (прежде всего конституционной) норме. 3.Lepingulise õigluse teooria ( kokkuleppelisuse) Rawls. -lepingulisuse teooria järgi põhinevad ausates tingimustes valitud õiglusprintsiibid inimeseks olemisel, mitte aga kuulumisel teatud kommuuni. -Samamoodi on ajalooliste omandiõiguste puhul eelkõige oluline omandi algne õiglane päritolu, mitte aga omaniku enda päritolu. -Õigussüsteemi põhifunktsiooniks on riigis teatud hüvede jagamine, siis õiglus peab andma vastuse selle kohta, kuidas millisest printsiibist lähtudes neid hüvesid jagada.
oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; · koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; · maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); · ühiskond on "ettevõte koostöökasude saamiseks" (J Rawls). Mikroökonoomilise majanduskäsituse arengust: · mikroökonoomiline tegevusteooria kujunes valitsevaks suunaks majandusteoorias alates 19. sajandi keskpaigast; · marginaalanalüüsi arendamine ja üldise tasakaalu matemaatiliste mudelite väljakujunemine jätkus 20. sajandi keskpaigani; · koostegevusteooria (struktuuriökonoomika ja institutsiooniökonoomika) said alguse 20. sajandi esimesel poolel ja ei ole veel lõplikult tegevusteooriaga integreerunud. 2
kannab nende poolt tehtud töö Selle lähenemise põhiküsimus seisneb selles, et praktikas on väga rakse ära määratleda mis on panus, jõupingutus või kompensatsioon, veelgi raskem on neid mõõta kaasaegses majanduses. Samuti, moraalne vastuväide rõhutab seda, et teenetel põhinevas heaoluriigis majanduslikud toetused sõltuvad teguritest mida inimesed ei saa kontrollida. John Rawls oli esimene kes sede argumenti välja tõi. Kuna inimese tootlikus on mõjutatud paljude teguritega mida inimene ei saa kontrollida siis järelikult teenetel põhinevaid toetusi samuti ei ole võimalik täielikut kontrollida. (John Stuart Mill oli samuti selle lähenemise vastu, kuna tema arvates, teenetel põhinevaid printsiipe rakendamine eeldaks draamatilisi muutusi kaasaegses majanduses nin vähendaks ebavõrdsust.)
kulusid ja tõstes selle edulootust ning protesti kulusid ja suurendades selle efaktiivsust. Tasanditeooria: Kollektiivse sunni ja individuaalse vabaduse vastuolu ei saa lahendada otsustustulemuste tasandil; Seda vastuolu on võimalik lahendada otsustusmeetodi tasandil; Kui vastuolu on otsustusmeetodi tasandil lahendatud, kaotab ta oma tähenduse otsustustulemuste tasandil. 57.Konsensusliku ja õiglase konstitutsiooni võimalused (Buchanan ja Rawls). Teadmatuse udu (Veil of ignorance): Keegi ei tea, kuidas kulgevad enamuste ja vähemuste piirid tulevikus, kui palju neid vähemusi on ja kuhu ta ise kuuluma hakkab. Sõltuvuskulude kõver horisontaalne - indifferents konstitutsiooni suhtes. Vastuväited: Isegi kui ükskord on indiviidid udus konstitutsiooni osas kokku leppinud, ei ole see siduv uustulnukate suhtes. See vastuväide oleks õige siis, kui udu oleks ühekordne. Sedavõrd, kui udu läbi paistab, jääb saavutamata üksmeel
· Moraalinormide kohustuslikkus tuleneb sellest, et inimesed ise on need normid heaks kiitnud · Sofistid ja epikuurlased uskusid, et moraalinormid on normid, mida inimesed ise soovivad ja et nad on kehtestatud läbi lepingute. · Hobbes jt filosoofid ei eristanud moraalseid norme neist, mis vormiti seaduslikuks õigusesk /seadusteks · Inimesed kiidavad lepingu heaks, kuigi see piirab nende tegutsemisvabadust. Vastu saab rohkem. Kaasaegne kontraktualism John Rawls: · Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega. · 2 õigluse alusprintsiipi: o iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega o sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad Eetikakoodeks kirjapandud normide ja /v väärtuste kogum, mis on toeks mingis
· Hobbes ja teised vara-uusaegsed filosoofid ei eristanud moraalseid norme neist, mis vormiti seaduslikuks õiguseks (tegelikult kehtivateks seadusteks). · Teoorial oli vähe öelda nende kaitseks, kes on kergesti haavatavad ja nõrgad, nagu lapsed või puuetega inimesed. Kaasaegne kontraktualism Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega osutas Harvardi filosoof John Rawls oma raamatus "Õigluse teooria" (1971). See oli otseseks väljakutseks utilitaarsetele seisukohtadele arvestada ainult tulemusega. Rawlsi töö on käivitanud jätkuva debati sellest, mis on sotsiaalpoliitika väljatöötamisel oluline. John Rawls (1921-2002) "A Theory of Justice" (1971) 2 õigluse alusprintsiipi: 1. Iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega, 2
Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? Ameerika Ühendriikide, sest sealne süsteem on üles ehitatud nii, et igaüks peab ise tegelema oma tervisekindlustusega, sealsed maksud on madalamad kui Rootsis ning ka ebavõrdsust on rohkem. Rootsi on heaoluriik, kus väga suur osa rahvast on üpris võrdsel tasemel, aga neil on maksud ka väga kõrged, millega tagatakse neile see "heaolu". 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls - vahenditega garanteeritud vabadus. Anname minimaalset vahendit, et oleks vabadus elada väärikalt. Ülimuslik on võrdse vabaduse printsiip Nozick ülim on üksikisiku vabadus, mida ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Vabadust ja võrdsust on võimatu ühendada, sest võrdsuse tagamiseks peaks ühiskond ressursse ümber jaotama, aga see oleks indiviidi vabadusse sekkumine. Tema arvas, et Rawlsi poolt pakutud õiglase jaotuse mudeli elluviimine eeldaks võimsat
Eesmärgiks on luua õigusteadus, mis on vaba eetilistest, poliitilistest ja ülipositiivse õiguse elementidest. Puhtal õigusõpetusel põhinev olemise ja pidamise range eristamine on positiivse õiguse analüüsil mööravat tähtsusega väärtusjurisprudentsis. Kuni XX saj alguseni oli valtisevaks huvijurisprudents. Kaasajal on huvijurisprudents asendudnud väärtusjurisprudentsiga. Kõik peavad olema seaduse ees võrdsed. Tuntuim selle teoreetik, J. Rawls, on seisukohal, et kõigepeal tuleb jaotada õiglus ühiskonna põhistruktuuride.s Õigusega saab ja tuleb luua huvide jaoks õiglane kord. 4. Juristiks tuleb õppida. Elukutsena formeerus jursti alles III saj eKr Roomas. Jursite pole alati armastatud. Kuigi juristide lahendavad huvide konflikte valdavalt õigluse, õiguskindluse ja eesmärgipärasuse ideedest lähtuvat, ei pruugi teine pool tehtud otsusega rahule jääda. Jurist esindab tavaliselt kodanik ujaoks bürokraatiat.
Väärtusjurisprudents on õigusteadus kitsamas mõttes. Kaasajal käsitlevad pea kõik metodoloogiadiskussioonis osalejad õigust mingis seoses väärtusmastaapidega õigluse ja headusega. Kaasaegne õigusteadus väidab, et väärtusmastaap e õiglus ei esita õiguskorrale nõuet: igaühele võrdselt. Eesti õiguskorra loomisel tuleb arvestada sellega, et võidakse esitada nõudmisi totaalsest võrdsustamisest. 20. sajandi tuntuim väärtusjurisprudentsi teoreetik J. Rawls: kõigepealt tuleb jaotada õiglus ühiskonna põhistruktuurides vaja leida viis, kuidas põhiõigused- ja vabadused ja kohustused ning ühiskondliku tööga loodud hüved jaotuvad riiklikult organiseeritud ühiskonna tähtsamates struktuurides. Õiglus õigusloomes õiguse rakendamisel garanteerib eesmärgipärase huvide rahuldamise. Õiguslik vaidlus on alati teatud huvide konflikt. Õiglane õigus saab optimaalselt rahuldada ühiskondlikke huvisid
teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls). TURU TOIMIMINE Turumajandus: Eraomandus (motivatsioonimehhanism, tehingute efektiivsus) Konkurents (hind madalamaks, ennasthävitav-loodusressursside kasutamine- ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator) Vaba vahetusprotsess (laissez-faire; ressursside jaotus turutehingute alusel, ekvivalentsusprintsiip- mina saan raha-rahul, kauba saaja on rahul) Valearvamused turumajanduse kohta:
oma elu korraldama. Õiglus on seotud konkreetse kogukonna ühiste arusaamadega. Riik ei saa olla pelgalt neutraalne pealtvaataja eluviiside suhtes, vaid püüdma säilitada antud eluvorme ja hoidma traditsiooni. 15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega(Rawls) ega õiglase päritoluga(Nozick). Küsimus mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonnis on valesti asetatud. Tuleb küsida:mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri.Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor , vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 16. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1.Kunsti definitsioon-Mis on kunst
analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid). · Kohustuste eetika (I. Kant) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas. · Õigused ja õiglus (J. Rawls) - võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C
annaabi.ee 
