Õiglus kui ausameelsus (0)

Õiglus kui 
ausameelsus
John  Rawls
John Rawls
 John Rawls (21. veebruar 1921 – 24. november 
2002) oli USA  filosoof , poliitilise filosoofia 
professor Harvardi Ülikoolis ning raamatute A 
Theory of Justice ( 1971 ), Political  Liberalism , 
Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of 
Peoples  autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 
20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest 
filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi 
pooldajaks pärast John Stuart  Milli .
 Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses 
staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses 
annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele 
ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes.
 Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus 
inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu 
reeglid, eelnevalt teadmata oma  tulevast  
positsiooni või seda, millisesse  ühiskonnakihti ta 
kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht 
olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks  Rawlsi  
arvates inimesed koostama  reegleid, mis toetaks 
kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem 
toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed 
saavad ise hakkama.
 John Rawls seletab õiglust nö algsituatsiooni kaudu, 
mis eksisteeris tema arvates kujuteldavalt enne kogu 
ühiskonna loomist. Inimene ei tea, mis sotsiaalses rol is 
ta hakkab ühiskonnas olema, see teeb ta võrdseks 
teistega  ning ei omanda tal e algul mingit klassi ega 
positsiooni.
 Rawls  jagab  õigluse  printsiibid  kaheks­
 esimene printsi p eeldab, et oluline on eristada 
võrdsuse seda tähendust, mis on osa õigluse mõistest, 
võrdsuse sel est tähendusest ,mis kuulub ühiskonna 
kui terviku  ideaali  al a.
  Teine printsi p täpsustab kuidas taganeda eeldustest 
mis tulenevad esimesest printsi  bist  ning aitab 
määratleda, mil ist li ki ebavõrdsused on üldse 
lubatavad.
 Kui aga leidub ebavõrdusi, mis rahuldavad teist  printsiipi  ja 
aitavad luua kõrgemaid eesmärke, on lausa loomulik, et seda 
võimalust mõistlikult kasutatakse.
 Kui isikutel on sarnased vajadused ja huvid või vastupidi, mis 
täiendaksid üksteist mitmel viisil nii, et isikutevaheline viljakas 
koostöö on efektiivselt võimalik. 
 Õigluse printsiipe  võib soovi korral võrrelda mänguga, mille 
iseärasusi pole kuidagi võimalik ette näha. Samuti õigluse jaoks 
on fundamentaalse tähtsusega ausameelsuse mõiste, mis on 
seotud koos eksisteerivate või võistlevate isikute läbikäimisega. 
 Just see et üksteisest mõjuvõimult eraldi olevatel inimestel on 
võimalik printsiipe tunnustada, teebki ausameelsuse tähtsaks 
õigluse jaoks. Sinna juurde võib võtta kõik: aus mäng, aus 
võistlus ning aus  kauplemine .
 Ausameelsuse küsimus tekibki si s, kui vabad isikud, 
kel el puudub üksteise üle mõjuvõim, asuvad ühiselt 
tegutsema, määratledes või tunnustades endi vahel 
reegleid, mis seda tegevust defineerivad ning hüvede 
ja koormiste  jaotumise  kindlaks määravad.
 Nagu ka iga moraalse kohustuse puhul, pi rab ka ausa 
mängu kohus isiklukku huvi, kuigi õiglus ei nõua enda 
huvide pi ramist ja ohverdamist, on paratamatu kui see 
mõnes situatsioonis si ski juhtuda võib. 
 Õiglus ei saa piirduda enamuse  heaoluga , seepärast ei saa 
olla ka mingit võrdsust, sest võimatu on tagada absoluutset 
heaolu
 Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest 
moraaliotsustest tulenev  kohustuslikkus  (näiteks 
seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne 
vabaduse soov ja võrdsus, sest indiviidil tekivad ilmselt 
eesmärkide lahknevused ja kokkupõrked
 Rawls väidab, et klassikaline  utilitarism  on õigluse 
printsiipide tõlgendamises  ekslik . 
 Tema poolt kirjeldatav eeldatava võrdsuse printsiip, mis 
näeb ette, et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved peaks olema 
jaotatud võrdselt, kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem 
kasu toov, siis peaks olema  eelistatum  viimane.
 Utilitarism ei suuda silmas pidada tõsiasja, et  orjus on alati 
ebaõiglane mistahes situatsioonis
 Ta toob väite orjapidajast ja orjast. Orjus on ebaõiglane, sest 
eelised, mida saab orjapidaja ei  korva  orjapidamise puudusi 
nii orja kui ka ühiskonna tarvis. 
 Arvestades tänapäeva ühiskonnaga peaksid seadusandjad 
järgima Rawlsi teooriat, mis puudutab praktilist käitumist 
enam-vähem nii, et enamus oleksid võrdsed nii võimekustelt 
kui ka võimalustest.
 Õigluse teooria fundamentaalseks aluseks ongi just 
utilitaarne põhimõte olla ühiskonna teenivaks  teguriks , mis 
üritab tagada enam kasutoovat õiglust, mis paneks inimesi 
tundma rohkem võrdsetena.
Tänan tähelepanu eest !!!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10