Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selli...
Riigivalitsemise ja -korralduse vormid, Riigikogu, valitsus & president Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemine ehk põhiseaduslik ehk konstitutsonalism. Põhiseaduslik kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt t...
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord...
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja s...
Kes on õiguskantsler? Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning, et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Selline definitsioon annab õiguskantslerile suurt koormust ja vastutust, kuna tal tuleb hoolitseda väga laia probleemide ringi eest. Väga tähtis ül...
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tul...
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. E...
VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL Essee Aineõpetaja: Rakvere 2007 Minu arvates tähendab demokraatia vabadust ja võrdsust. Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist demos rahvas ja kratos võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Mis puutub valitseja ja riigiametnike valimistesse, siis neid saab läbi viia kahel viisil: kas hääletades või liisku heites. USA president Abraham Lincoln mõistis demokraatiat kui rahva valitsust rahva seast ja rahva heaks (Möldre, Toots 1997: 31). Mõisteid ,,vabadus" ja ,,demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. On kolm nurgakivi, milleta ükski ühiskond ei saa end demokraatlikuks pidada: põhiseaduslik valitsus, inimõiguste tagamine ja võrdsus seaduse ees (Raudla : 17). Kaasaegse demokraatia kõige levinum vorm on esindus...
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õigus...
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
16.03.2010 ÕIGUSKAITSE Õiguskaitseorganid Õigus ja õiglus Õigusnormide kogum on õigus. Õiglus on selle täiustamine mõtetega, mis meile parim ja kasulikum olla võiks. "Õiglane ja hea": kõik, mis üldisele heaolule kaasa aitab, on ka õiglane. Õigluse puhul tuleb kõigis asjus inimeste ja asjade, koha ja aja erinevat olemust kaaluda ning arvestada. Õiglane on teise aitamine ja toetamine juhul, kui toetus teisele kahjulik pole. Kui osapool end osavalt seadusega kaitseb, on kohtunikul kohane õigluse nimel toetuda toimingu tegelikule põhjusele. Johann Oldenorp 1529, "Õigus ja õiglus" 16.03.2010 halduskorraldus 2 ...
RIIGIÕIGUSE KONSPEKT Põhiseadus Eesti esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. Juunil 1920 a., see jõustus detsembris. Konstantin Päts kehtestas 12. Märtsil 1934 kaitseseisukorra. Detsembris 1936 valiti kahekojaline Rahvuskogu (Riigikogu), kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraa...
Kontrolltöö nr 2 1) Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitil...
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Agnes Lukats PT I EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26 Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(An...
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri u...
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3. Valikvastustega küsimused: ...
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda...
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, k...
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Õigusteaduskond Majandusõigus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI Kursusetöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................3 1. Põhiseaduse üldiseloomustus ...........................................................................4 1.1. Põhiseaduse mõiste ....................................................................................4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus ..............................................................................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ............................................................................
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14...
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
2. Korrakohane õigusemõistmine Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2008 Märksõnad: kohus, seaduste ülimuslikkus, süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, edasikaebamise õigus Kohus on õigusemõistmisega tegelev riigiasutus. Õigust võib mõista ainult kohus (PS § 146). NB! Lugupeetud õpetajad! Õigust mõistetakse ainult seaduste alusel (PS § 146), seaduse ees on kõik võrdsed. Süütuse Teil on võimalus täita küsimustik ülesannete lahendatavuse kohta Riikliku Eksami- ja presumptsioon kedagi ei tohi kuriteos süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole langetanud Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel aadressil http://www.e...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete regul...
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 1...
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekut...
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus ...
annaabi.ee 
