Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus on võõras nurm ?
 
Säutsu twitteris
Kirjanduse Eksam 2013
1. Homerose eeposedIlias
 
  ja  „Odüsseia“ . Eepose mõiste. 
 
Eepos  – suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. 
 
Vanimaid  säilinud eeposi on sumerite "Gilgameš", india  "Mahābhārata" ning Vana- Kreekast  pärit Homerose koostatud "Ilias" ja „Odüsseia“ . Eesti rahvuseepos on 
„Kalevipoeg“ , Lätis „Karutapja“ , Soomes „ Kalevala “ ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille  autoriks  peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on 
üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb al ikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide 
aluseks arvatakse olevat aga palju vanem  suuline  traditsioon. Sõnavara erinevusi ja  sarnasusi  kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr.  Iliase  
tegevus   toimub  Trooja    sõja 10.   aastal.   Eepos   räägib ahhailaste ja   troojalaste   vahel   peetud   lahingutest,    Achilleuse  raevust   tema   orjatari Briseise ära   võtmise   ja 
sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka 
eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja  muistendi   ainetel . Kreeka ja Euroopa  kirjanduslugu  algab antiikeeposega "Ilias“.
Sisukokkuvõte:  Saatuslikud   sündmused,   mis   vi sid   kümme   aastat   kestnud   Trooja   sõjani,   said   alguse   Thetise   ja   Peleuse   pulmapeost.   Kõik   jumalad   peale 
tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta  viskas  peosaali õuna, millele oli kirjutatud „kõige  ilusamale “.  Niisiis  algas tüli  AphroditeHera  ja Pallas  Athena  vahel. Kohtunikuks  
määrati Trooja kuninga poeg  Paris . Iga jumalanna soovis Parisele  omalt  poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. 
Kõige kauneimaks  naiseks  oli läbi aegade peetud  Menelaose  naist. Zeuzi tütart Helenat.  Paris  läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sel ega sõda  algaski .  Trooja 
kuninga Priamose poeg  prints  Paris röövis  Sparta  kuninga tütre  printsess  Helena. Sparta kuningas suri.  Kreeklased  läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi 
tuua. Uueks Sparta kuningaks sai  Menelaos , kelle vend  Agamemnon  oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apol oni  
(jumal) preestri tütre Briseise.  Preester  soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva  Apollon  surmas ja  
karistas. Agamemon oli  ahne  ja tahtis Achil euse orjatari  Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka  Nestor  proovis  
teda lepitada aga  asjatultAchilleus  lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni  
poolel. Achilleuse ema  Thetis  läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et  troojalased  jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta.  
Esialgu  Zeus  ei tahtnud tema soovi täita, kuna sel est võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada.  
Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni  lastes  tal arvata, et ta suudab val utada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris 
Menelaose   kahevõitlust   pidama .   Menelaos   võidab   kuna   Paris   põgenes.  Jumalad   arutasid   sõja   kohta.   Pandaros   rikkus   rahulepingut   lastes    noole    Atreuse   poja 
Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achil eus saatis oma  parima  sõbra Patroklose sõtta ja  Patroklos  suri  
kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus  tapab  Hektori kahevõitluses  ning lohistab tema  surnukeha  sõjavankri taga 
laagrisse . Achilleus jättis Hektori surnukeha al es. Seni kuni kreeklased puhkavad  leppisid  Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose  
matused. Hektori isa, Trooja kuninga  Priamos , lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg  Odysseus  mõtles välja 
plaani kuidas val utada Trooja. Kreeklased teesklesid  lahkumist  ja ehitasid hi gelsuure puust hobuse, mille sees olid kreeklased. Hobune jäeti linnaväravate ette  
seisma. Troojalased vi sid hobuse linna . Troojalased arvasid, et kreeklased on al a andnud ja koju sõitnud, kuid öösel ronisid hobuses olevad kreeklased hobusest 
välja ja lasid kogu sõjaväe linna sisse. Kreeklased panid linna põlema. Achilleus suri Parise vibunoole läbi kui Paris talle noole kanda lasi. 
 
laulus  - Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab Achilleuse orjatari endale, mil e peale Achilleus  lahkub  sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased  
kaotaksid sõja. II laulus - Agamemnon magab ning Zeus  saadab  Une tema juurde, kes mõjutab teda, sunnib võitlema,  andes  lootust võita. Agamemnon läheb 
sõtta. Alguses ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad võivad laagri maha jätta. Siis jälgib, kuidas iga väepealik oma sõdureid ohjeldab, sest tegelikult 
pole sõda läbi. Rünnak algab, kuid juhtide seast puudub Achilleus, kes peab oma telgis viha.III laulus laseb  Trooja kuningas Helenal, naisel kelle pärast toimub 
sõda, näidata  kuulsamad  kreeklaste väejuhid ette. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusele, et otsustada sõja saatus. Kahevõitluse võidab  kreeklane  ning  
troojalased peavad Helena tagastama. IV laulus - jumalad arutavad Olümpose mäel Trooja sõja kohta- kas jätkata või lõpetada sõda. Pandaros jätkab sõda, laseb  
noole   Menelaose   pihta,    rikkudes    rahulepingut.   Lahing   hakkab   uuesti   pihta. V   laulus -  on   raevukas   sõda.   Suri   Pandaros.    Diomede    haavab    Aphroditet    sõja 
käigus. VI laulus - troojalased lubavad Athenale Peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingust Diomedese. Kuid Athena keeldub pakkumisest.  Hektor  palub  
jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks  tugevaksVII laulus - jumalad Athena ja Apol on otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha 
kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab  kingiks  purpurse vöö. Sel eks päevaks on võitlus läbi.  VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja 
jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achil euselt andestust paluma, muidu nad 
sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achil eust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba.  X laulus - Dolon tuli 
kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette.  Diomedes  tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus  
nad   tapavad   unepealt   vähemalt   kaksteist    traakia    sõjameest   ja   kuningas   Rhesose   ning   röövivad   nende    hobusedXI   laulus -   Antenori   poeg   Koon   haavab 
Agamemnonit käsivarde ning sel epeale Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ning Agamemnon peab põgenema, tema järel põgenevad veel paljud 
kreeklased, kuid Diomedes ja Odysseus võitlevad edasi. Achil eus jälgib eemalt sõda. Haavatud on paljud väejuhid- Diomedes, Odysseus ja Agamemnon. XII 
laulus 
- on troojalaste võit nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning kreeklased põgenevad laevade poole.  XIII laulus - Zeus lahkub 
lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega  katsuda . Kuid kohale tuleb  Poseidon , kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning 
troojalased taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks,  
vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes  kukub  oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad  
troojalased kogu ala, mil e nad  kalli  hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja 
troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama.  XVI laulus 
Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi..Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja 
linna   alla   sõtta.  XVIII    laulus -   Achilleus   on   Patroklose   surma   pärast   meeleheitel   ning   tõotab   kättemaksu.   Hephaistos    sepistab   Achil eusele   uued    rakmed    ja 
relvad. XIX laulus - Achil eus tõotab pühalikult  loobuda   vihast  ja kättemaksust. Briseis vi akse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja  
ambroosiat,   et   ta   oleks   tugevam.   Achilleus   läheb   sõtta. XX   laulus -   Zeus   lubab   jumalatel   sõtta   sekkuda,   kuid   ise   ta   jääb   paigale.   Jumalad   aitavad   palju 
sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja  Ares  lähevad tülli ning hakkavad 
avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna.  XXII 
laulus 
- valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid 
ja võistlusmänge tema auks.  XXIV  laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus  
sureb  läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema  
süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka  kangelaseepos .
Odüsseia“
"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse  Odysseuse  eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. 
"Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24  lauluks  Sisukokkuvõte: Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel Jumalad  saadavad  Hermese 
käskjalana nümf  Kalypso  juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate  
kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. 
Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide  saarele . Saare kuningas  
Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja val utamist. Ta on vi binud kikonite maal, lotofaagide ehk  
lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures,  tuultejumal  Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste  Skylla  ja Charybdise käest, mööda 
purjetanud   sireenide    saarest .   Järgmisel   päeval  toimetavad   faiaagid  Odysseuse   Ithakale.   Jumalanna   Athena   moondab   Odysseuse  kerjuseks.   Pärast  seda   läheb 
Odysseus ühe  karjuse  juurde. Seal kohtab ta oma  poega . Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa  
löönud  teenrid . „Odüsseia“ nagu „ Ilias“ ülistab vaprust ja tarkust.
2. Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks
 
 vanakreeka müüt jutustada. 
 
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned 
mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide  loojad  Euroopas. Sõna  
"mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka  filosoof   Platon  välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid  
fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid  
eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest  
eraldunud Maa ( Gaia ) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, al es  
Kronose  lapsed  ja  lapselapsed, seega  mitmes põlvkond,  on kreeka jumalad. Jumalad  elasid Olümposel, mida  on  hiljem samastatud  Kreeka  kõrgeima  mäega 
Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (al ilma valitseja), HESTIA (kodukoldejumalanna),  
HERA (Zeusi naine, abielu kaitsja), ARES (sõjajumal), APOLLON (valgusejumal), ATHENA (tarkusejumalanna), APHRODITE (armastus- ja  ilujumalanna ), HERMES 
(jumalate käskjalg),  ARTEMIS  (jahijumalanna), HEPHAISTOS (tulejumal). Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid  
nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad 
kaldusid  meelt   muutma . Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme  
lahendasid heerosed. Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel (vaata näiteks "Ilias" ja "Odüsseia"). Nad  pidasid  end müütiliste heeroste ja  
nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele.  Roomlased  võtsid suures osas kreeklaste müüdid  
omaks   ning   samastasid   paljud   nende   oma   itaalia   jumalad   kreeka   Panteoni   jumalustega.  M
  üüdi   mõiste   –   pärimuslik   kujutelm   maailma   ja   inimese,   kultuuri, 
loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt.
Üks vanakreeka müüt jutustada:
 
Sfinksi  mõistatus ( Oidipus Sfinks  on  olevus , kel el on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse vi s vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda 
ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt 
ribadeks.  Teeba  kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal  
sel e pärast, et kuningas oli varem röövinud  poisi , kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi  kuningale  karistuseks. Kui  
kuningas oli teel koju tagasi,  kohtas  ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse  jalast  kaarikuga üle. 
 
Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku.  Oidipusele  anti autasuks Teeba  troon  ja ta abiel us  
kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta  tapnud  oma isa.
Kükloobi silm (Odysseus)  Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva  
iseloomuga . Kükloobid kasvatasid  lambaid  ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli  Polyphemos . Tal ei olnud ühtegi sõpra  
aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd  koopasse  tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema  koopas . Need inimesed olid  
kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja  
temast sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sel ele  
mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe  palgi  väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis  
 
surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos siis ei näinud ta midagi, kuid lasi  lambad  ikkagi karjamaale sööma.  Lammaste  kõhtude al a klammerdunult suut  
Odysseus koopast ära põgeneda.
Daidalos  ja  IkarosDaidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister,  kujur  ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel,  puur  ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. 
Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises.  Seepeale  Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega  Kreeta  saarele. Seal ta  
ehitas kuningas  Minose  soovil labürindi, kus viimane hoidis  koletis  Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära  
sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta  
tiivad ni  endale kui ka pojale. Järgmisel  hommikul  pani ta tiivad  selga  ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi 
kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja  sulatas  vaha. Ti vad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare  randa . Daidalos 
mattis  oma poja. Ta  lendas  edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks.
3. A
  ntiiklüürika, s elle žanrid
 
 ja autorid. 
7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel 
lauldav')  nimetus   on   tulnud   keelpillilt   Lüüra,   mille   saatel   esitati   mitmesuguseid   laule.   Lüürika   väljendab 
kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest 
või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim.
Lüürika žanrid: 
Eleegia  - Eleegia on itk ehk  nutulaul , ka ülekantud tähenduses – kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika 
kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios , Archilochos ja Solon .
Hera
r kle
l s tap
a ab Hü
H dJambograafia
ra
 : :Hüd
ü ra
r  iga
g  m -a h hõlm
ar
a ai
a ut ab
ud
u    ppolee
ea
e  as m
e ilisi,
me
m le   pil
ka
k kelisi
svas k  aja 
ks pahesid
uu
u t.t K
  u
K i   piitsutavaid
mitu
t  pe
p ad
a  ta
t l
a    oluuletusi,
li, ,sel
se les s  m
uhtise pärinevad
s üksm
ü
ee
e l p  uantii
udu
d k
s isuko
k ha
h  j ärgi
g  
oli ta
t l 9 pea
e d.
d  Tema
m varasalvedest, k
 üks pea
e  ol
o i sur
su e u
m uludes
atu
t , üle ž
jä anriliselt
än
ä ud
u  sur  antii
eliku
k k
d  lüürika alla.
eh
e k te
t isi
s sõn
sõ  Ja
u ol m
i  bograa
hüd
ü ra
r l  f
vaia rajajaks peetak
re
r m jub
u a 8 ko
k rd
r a  se Archilochost.
pea
e  ma
m ha
h  löö
ö du
d d. Po
P le ka väl
ä ista
st tu
t d
u , et
e  ta
t  sü
s nd
n is  
Herakles  tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi  
mitm
t e
m pä
p ise
s na
n . Hü
H dr
d at lei
e da
d  ol
o i väga
g  lihtn
t e. Se
S lleks, et
e  mü
m rgi
g aur
u ud
u  vähe
h m sega
g ksi
ks d, mässi
ä
s Her
e akle
kl s  riide  üm
ü be
b r pe
p a ja hinga
g s läb
ä i riride
d . Teda
d  abi
b sta
st s te
t m
e a  
oli tal 9 pead. Tema Meelika
 üks pea  - 
olüks
i su  rantii
ematkukirjanduse
, ülejäänud   esi
sur m
eli esi
kud  tähtsa
ehk teim
si aid
sõn  uvor
 oli m
 h e.
üd rSee
al   
va on
re  
m tuletatud
 juba 8 k  ok
r ree
da  k
p a
eak eelsest
maha lö sõnast
ödud. P  o"lmelos"
e ka vä ,li statud, et ta sündis  
H
er
nank
ale
s
 
eta

p
a
ol
b
 oH
ü
,  dr
ke a
s  :i H
ga
g ü
  dr
ko a
r  
d i,g
  a
k  
u m
i  a
H h
e a
r r
a a
kliu
e tsu
  d
m p
õ e
n a
e  a
p s
e e
a m
  e
m l
ae
h k
a alsva
õi
õ ,  s 
kõ k
r aks
veta
t  u
s ut.
ka  K
el u
a ik m
önittitu t p
ulea
t d
u  t
ki a
g l 
a o
.  li,
S  ise
is  ll
ee
i  s s
ka u
s h
v t
a e
n s 
u ü
d ksm
se
s al
a e
t eul p
u u
si upd
äuib
d . aKõ
se ig
m e lle
se h
llia 
stjä
  r
n g
õ iu 
mitmepäisena. Hüdr mis
at le itähendab
da oli väg  
a laulu.
 lihtne  .Üldisemalt
Selleks, et   võib
mürgi  ameeli
urud  ka
vä  
h jaotada
em sega  k
ks a
heks :
d, mä  monoodiline
ssis  Herakles ri  im
de e
  elika
ümbe  rja
 p  
e k
a oori
 ja  m
hineeli
gas k
 la.
ä  
bi Need
 riide.  Teda  abistas  tema 
oali 
n tdails 9
n  p
eilea d
A .t hT
e e
n m
,   ol
su  irm
 e õ
su
m reldud
e
at m
u aptu
e  ,aesitamiseks
 üle
m j
a ä
ttt ä
isn ud
He
H  ra
r  
su
kl kindlale
reli
s k ud
su  
u e
r  h kes

kite
vi ki konnale,
si
a sõ
lla n
.  u
S o
el li 
e  olid

ks,d ret a tem
l va
asj
a a
sj aatiliselt
re m
ra
r  jub
ske a
m  aväga

8 k
ks o
 t rd
eh
e  m
a ,  iptmekesised.
ea
sa  

a m
tit a
s  h
Hae rlö
a ö  d
su Nende
ud
r .
e  Po
vä lhi
h  e,hulgas
 ka
ke  v
s  äl
Hi  st
er
e atu
kl d
e , 
st e
  t
v  õtia
tlt  s
u ü
s n
e  d
aijs
al 
H
er
na
rnk
ale
ls
 
eta
g  p
aa
ol b
 oH
ü
H,  dr
ke a
rs  :i :H
ga ü
  d
ü r
ko a
r  
d i,g
  a
gk  
u m
i  a
H h
ae a
r r
a a
kli
a u
e tsu
t  d
um p
 õ e
n a
ee  a
p s
e e
sa m
  e
m l
ae
h k
a a
kl sva
õi,  s 
kõ k
r a
k ks
veta u
s u
u t.t
ka  K
 el u
Ka ik m
 önittiu
t t p
ule
p a
t d
au  t
ki a
tg l
a  
a o
.  l
o i,
S  ,ise
is  l
se l
ee
i  s s
ka u
s h
v t
a e
tn s 
u ü
d ksm
üseale
t e
eul p
u u
si u
upd
äu
di b
d .
b  
aKõ
K
se ig
m e
g  ll e
k
se h
llia
h  
stj ä
  r
n g
õ i
gu 
mi
katm
n e
na
n pä
st i s
ne
än
pa
i .
st H
a ü
ku o
lt l il vä
õi
õ   g
H a
e  rli
a ht
kl n
e e
s .  S
ka e
  l
v lä astus- ja veinilaule. Selle ž
eks,
hi   
me
at 
h m
d  h
u em
sku
sk  se
sid anri
g
,  a
et j ni
ksid
är m

ve e
m  k
ä
p ai
õh m
ssijs
a ad esindajad oli
 H
s  e
ol
o ria
  kl
p e
ä s
ä  riaid
ll e
m  ü
aa
a i   Sappho ja Alkaios.
m
l b
me
ar  jp
a e
  a
et  ja
h  
ü h
d irn
a g
  a
o s
n  lsä
eblli 
e r iid
va e
l .
v  
u T
h e
ü m
dr
d a 
oali 
n tda
ti l
s  9
n  p
eilea
e  d
A .
dt  hT
e e
n m
su ir su
em r
su e
at m
eu a
ptu
te ,
a üle
m j
a ä
tt ä
isn
ä  ud
u
He rsu
a r
kl e
r li
s k u
k d
su  
u e
r h
e k
   
kite
tvi i si
sa sõ
lla n
sõ.  u
S o
el li 
e hü
ks,d
ü  ra
ret l  va
asj r
ae
r  m
ra  jub
u
ske a
m 8
a  k
ks o
k t rd
re a
h  ,p ea
e
sa  
a m
ti a
ms  h
Ha
he rlö
a ö
ö d
suu
d d
r .
e  Po
P
vä lhei, ka
ke  v
s  äl
ä
Hist
er a
st tu
tkl d
ue , 
st e
  t
ev  õtia
t l  s
u ü
s n
e  d
naijs
al 
vte
a n
p na
mi p
sto
  e
ei g
   
s Io
a l
a a
n o
u s
d,  ke
Le
L rs 
n ig

a a
k  uko
ul
u rd
sa , ku
ks  i 
koH
h e
a rnakl
, , es
ku  m
st 
st õ
aln
l e
m  p
a e
aila 
mm
a a
ph
äa
ä lõ
se i,
b .kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu 
mi
katm
tn e
mnapä
pst i s
ne
sän
pa
ni .
st H
a ü
Hs. d
  r
dL Kuulsamad autorid ja nende teosed:
a
o to le
m i
eud
li a
d  
ku o
lt l
o il vä
õi  g
H a
ge  rli
a ht
kl n
te e
s .  S
ka e
S  l
v le
ä ks,
hi   
me
at
e  
h m
sevä
d  h
u e
h m
sku se
sid g
,  a
ge ks
t j i
ks d
är, 
v m
e  ä
p ssi
äõhjs
a  H
s  e
olr
ei a
  kl
p e
klä s
ä  riaid
ll e
m  ü
a m
üail b
me
bar  jp
a e
p  a
et  ja
h  
ü h
d irn
a g
  a
go s
n  lsä
eb
äll i 
e r irid
va e
dl .
v  
u T
h e
tü m
edra  
andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal 
vte
a n
ep na
n
mi p
sto
p  e
ei g
e   
gs Io
Ia l
oa a
n o
au s
d,  ke
Lers 
n ig
a  a
gk  
uko
ul r
ko d
sa , ku
k
ks  i 
koH
h e
Ha r
na
r kl
,  e
kl s
ku  m
st  õ
aln
õl e
m  p
a e
aila
e  
mm
a a
ph
aäa
ä lõ
se i
õ ,
b .kõr
kõ veta
t s kae
ka lakö
k ntit tu
t letu
t kiga
g . Si
S is ei kasv
s an
a ud
u  se
s al
a t uusi
u  pä
p id ase
a me
m le. Võ
V ima
m lik, et
e  sel
se list nõ
n u 
kannast näpist Sappho
as. Loom  
ul-i Antii
kult lõki -Kree
Hera k
kl a
es  luuletajanna
ka vähi maha .ja
   
Krpedagoog,
eeklased u  kes
skusi  dsündis
, et jär  
v Lesbose
e põhjas   osaarel.
li pääs   Te
allmm
a a
ail sünniaeg
ma ja et h  üjääb
dra   
o vahe
n sell m
e  ikk
val u
v  
ur. Ent pärast hüdra  
and
n is ne
n ile A
  t
A h
t en
e a. Vi
V ima
m se, sur
su ema
m tu
t  pea
e  ma
m tttits He
H ra
r kle
kl s suu
su re kiv
ki i al
a la. Se
S lleks, et asj
a a
sj  ra
r skem
ske aks te
t h
e a, saa
sa tits H
  er
e a su
  u
su re
r  vähi
h , kes Her
e akl
a est või
õ tltuse
s  ajal 
tapmist ei saan 630–612
ud Lerna k eKr
uul  
sa surm
ks ko aaja
hana,k
  s 
ku dateeritak
st al maail se
ma   
p sageli
ääseb.  570 eKr. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, 
kan
ka na
n st nä
n pi
p st neist
as. Lo  säilinud
omu
m likult  laga
õi
õ  H  umbes
er
e akle
kl s   193
ka vä  frag
hi m m
ah
a enti,
sk au  luuletus
sid, et jär  v"Palve
e põ
p hj  
a Aphroditele"
s ol
o i pä
p äs
ä  al
a l .
m  A
aa
lkaio
ilma
m  j s
a  -et   (7.–6.

h dr
d a   osaj
n s  eeKr)
lle   
vaoli
lv  ur
u . En
E t pä
p ra
r st hü
h dr
d a  
ta
t pm
p ist 
st e
  i s
  a
s an
a Vana-Kreeka
ud
u  Le
L rn
r a 
a ku
k ul
u
 
sa lüürik.
ks ko
ks  h
ko  aTem
na, , a
ku  järgi
st 
st a
  l  
m on
aai lni
m m
a  e
p  
ä saanud
äse
ä b
se .
 Alkaiose stroof, milles on suur osa ta  luulest . Alkaiose luulest on 
säilinud umbes 400 fragmenti. Simonides (u 556 eKr – 468 eKr) oli Keose saarelt pärit  poeet , piduliku lüürika 
tähtsaim esindaja. Simonidest peetakse ka epigrammižanri loojaks 
4. A
  ntiikteater. Võrdlus tänapäevase teatriga.   Antiikteater , vanaaja teater, kujunenud 6. sajandi eKr Kreekas 
(Dionysose pidustustest). Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a 
lisandusid    komöödiad.   Kõik   etendused   olid   mõeldud   massilise   vaatajaskonna   jaoks.   Kreeka   teater   oli 
vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks  Ateena  teater mahutas 17000 
tuhat  pealtvaatajat. Teatri põhilisteks  osadeks  olid  orkestra , pealtvaatajate kohad ja  skeene . Orkestra oli 
väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes 
alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks 
mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis 
harilikult   kujutas   lossi   või   templi   esikülge.   Skeene   asetses   näitlejate   foonil   ja   kujutas   omamoodi 
dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt 
paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati 
need  kivist  istmetega.  Lavatehnika  oli   primitiivne .  Jumalate  õhkutõusmiseks  oli  midagi   tõstekraanataolist 
Näitlejad   esinesid   maskides.   Mask   tegi   näo   puiseks   ja   välistas    miimika ,   mida   kaugemal   istujad   poleks 
saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor. Tuntuimaid näitekirjanikke: (Kreekas)  Aischylos , Sophokles, 
Euripides , Aristophanes; (Roomas) Plautus, Terentius
Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi  
oli tal 9 pead.  A
 
ntiikaj
ema ü a
ks   ning 
pea olitänapäeva
 surematu,   
üteater
lejään  
ja 
d  teatri
surelik  
külastaja.
d ehk teisi   Teater
sõnu oli   on
hüd rkoht 
al va teatrietenduste
rem juba 8 kord  
a and
 pe m
a  ise
ma k
h s. 
a l Nii
ööd  on
ud.  olnud 
Pole  juba
ka väli  statud, et ta sündis  
mitmeid  sajandeid . Teatrietendusi esitatakse nii teatrihoonetes, kultuurimajades, kui ka tänavatel. Vanakreeka 
mitmepäisena. Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema  
vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu 
andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal 
kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle  valvur . Ent pärast hüdra  
tapmist ei saanud Lerna  kuulsaks  kohana, kust al maailma pääseb.
näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult 
vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori 
ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised žanrid olid tragöödia, komöödia ja 
saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri 
pääse oli 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kim Jung Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Kirjanduse Eksam 2013
  • Sisukokkuvõte
  • I laulus
  • Eepos
  • Mahābhārata
  • Joonia
  • Homerost
  • Trooja sõja
  • Achilleuse
  • Briseise
  • Patroklose
  • Hektori
  • Odüsseia
  • Odüsseia“
  • Sfinksi mõistatus (Oidipus)
  • Kükloobi silm (Odysseus)
  • Daidalos ja Ikaros
  • Herakles t
  • Iolaos
  • Athena
  • Herakles tapab Hüdra
  • Keskaeg
  • Allegooria
  • Periodiseering
  • Varakeskaeg (476. a. – 10. s.)
  • Klassikaline keskaeg (11. – 15. s.)
  • Hiliskeskaeg (14. – 15. s.)
  • Žanr
  • Keskaja kangelaseeposed. Kangela
  • Kangelaseepose mõiste
  • Rolandi laul“
  • „Nibelungide laul“. Jutustada peatükk. „Kuidas Siegfried maha löödi“
  • Rolandi laul
  • Kuidas Siegfried maha löödi“
  • Linnakirjandus. „Eesli testament“
  • LOE ISE õpikust „Antiigist Renessansini“ lk 107 – 109)
  • Linnakirjandus
  • Eesli Testament“
  • Boccaccio „Dekameron“ . Novelli mõiste
  • Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 – 21. detsember 1375)
  • Novelli mõiste
  • Dekameron“
  • Boccaccio ühe novelli analüüs
  • idee, peamõte) . ANALÜÜSI TEETE ISE !!!!!!!!
  • Esimene novell
  • Shakespeare’i tragöödia „Hamlet“. Tragöödia mõiste
  • Tragöödia mõiste
  • Hamlet“
  • Vaatlus
  • II novell
  • III novell
  • IV novell
  • Vaatlus
  • Klassitsismi üldiseloomustus. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted, tähtsamad esindajad
  • Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted
  • Molière
  • Jean Racine
  • Pierre Corneille
  • Jean de la Fontaine (1621-1695)
  • Jean de La Fontaine’i valm „Katkuhaiged loomad“. Valmi mõiste
  • Valmi mõiste
  • Tuntud valmimeistrid
  • Aisopos
  • Jean de La Fontaine
  • Ivan Krõlov
  • Mart Raud
  • Jakob Tamm
  • PEATEGELASE ISELOOMUSTUS
  • PROBLEEMID
  • Mees, kes teadis ussisõnu“

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
doc
Kirjanduse eksam 10-klass
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
53
doc
Kirjanduse eksam 10 klass
0
docx
A dumas Kolm musketäri terve raamat
48
docx
Kreeka mütoloogia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !