Mis ja miks mind motiveerib? Kui küsida mis mind motiveerib tegema tööd. Kui pean tegema koduaias tööd siis mõtlen alati sellele, et tulemuseks on ju ilus aeg ja ka omal hea vaadata. Kui aga on palgaga töö, siis mõtlen loomulikult sellele, et töö saaks tehtud korralikult kuna selle eest on ettenähtud ka palk. Kindlasti peaks palk olema korralik, töökaaslased meeldivad, töökeskkond kaasaegne, tark ning normaalne ülemus. Kindlasti peaks olema ka huvitav töö ning mulle see sobima. Heaks motiveerijaks oleks loomulikult ka tunnustamine. Kui mind ikka tunnustatakse ja kiidetakse, eks ikka teen oma tööd parema meelega ning rõõmsamalt. Kui juba töökeskkond on vanamoeline ning töökaaslased ebameeldivad, siis ega ei ole küll meeldiv oma tööd teha. Samuti ei tohiks tööandja pidevalt norima minu töö kallal, isegi kui see on hästi tehtud. Ma teen alati oma tööd perfektselt ära, vähemalt üritan, kuna olen inimene, kellel peavad asjad olema reas ning ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus Liis Kikas TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES essee Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2009 TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise vaimse ja sotsiaalse heaolu rakendamist. Mina töötasin kaks aastat tagasi Kalev Spas ettekandjana. Selles essees analüüsin Kalev Spas töökeskkonna ohutuse tagamist. Töökeskkond on ümbrus, millel inimene töötab. Üheks olulisemad tegurid on füsioloogiline ja psühholoogiline keskkond. Kalev Spas töötasid enamasti väga sõbralikud ja abivalmid inimesed. See on minu arvates üsna tähtis, kuna ebameeldivad suhted tööl võivad töökvaliteeti mõjutada. Meeldiv töök...
Milline on edukas juht ja juhtimine? Dwight Eisenhower on öelnud, et juhtimine on kunst lasta kellelgi teasel ära teha see, mida sina tahad, sest ta tahab seda teha. Antud mõttetera võtab hästi kokku hea juhi rolli minu arvates olla pigem taustamängija, kes loob piisavalt viljaka pinnase püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Küsimusele, milline on edukas juht ja juhtimine võib anda mitmeid selgitusi. Arvamusi on erinevaid kellele seostub hea juht autoritaarse stiiliga, kellele jälle nö. inimeste inimesena. Järgnevas tekstis toon välja enda arvamuse heast juhist lähtudes oma kogemusest. Loengus räägitud juhtimise mõistetest meeldis mulle enim see, et juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ühtseks talitlevaks tervikuks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. See on pidev protsess, see ei lõpe kunagi. Juhi vahetumisega võivad muutuda eesmärgi...
1.Intervjueeritava nimi ja amet? Tiina Vooder ja amet on Kokk 2.Mida te omal töökohal teete? Peamiselt tegelen ma toidu valmistamisega 3. Kas te töötate üksinda või teete meeskonnatööd? Meeskonnatööd 4.Missuguseid teadmisi ja oskusi vajate oma töö tegemisel? Oma töö tegemisel vajan ma osata toitu teha ja kindlasti ka kalkulatsiooni 5. Kas olete osalenud viimasel ajal kursustel või omandanud muul viisil uusi teadmisi ja oskusi? Ei ole 6. Mida teie töö teile annab? Mulle meeldib seda tööd teha ning on väga tore kui inimesed tänavad maitsva toidu eest 7. Kuidas teie tööst on kasu teistele inimestele ja ühiskonnale? No inimesed saavad kõhu täis aga ühiskonnale seda nüüd kohe ei oskagi öelda 8. Missugused on selle töö head ja halvad küljed? Head küljed on et kõht on pidevalt täis aga halb külg selle töö halb külg on et see on väga raske töö 9. Kus olete oma elu jooksul veel töötanud? Olen töötanud Õpetajana, Eesti Kütuses, Bensiini jaamas ja...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Anneli Priinits ISESEISEV TÖÖ Stress Edda Sõõru Tartu 2014 Minu toimetulek stressiga Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib sise- ja väliskeskkonna muutumisel. Stressi korral on hormoonide talitus häiritud ja tekib esile nn. stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele. Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus. On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad...
LÄÄNE- VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppesuund I ST 2 Laivi Andrijainen ERGONOOMIA PUHASTUSTEENINDUSES Essee Aineõpetaja: Maie Tamm Mõdriku 2006 Ergonoomia on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, vahenditest ja keskkonnast. On ligikaudu viiskümmend aastat vana ning ta on läbinud keeruka arengutee. Mitukümmend sajandit tagasi kasutati ka Kreekas ergonoomika kriteeriumeid tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Ergonoomia tegelebki esmajoones normaalsete töötingimuste loomisega, töövahendite ja -meetodite inimsõbralikuks muutmisega, eesmärgiks inimeste heaolu ning toimiv ja ladus töö nii töökeskkonnas kui ka kodus. Ametialaselt on need teadmised eriti kasulikud tehnika, majanduse, tervishoiu ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid proble...
,,Juhtimise Alused" Ruth Alas Professor Ruth Alas on Estonian Business School'i teadusprorektor ja juhtimise õppetooli juhataja. Ta on avaldanud 21 raamatut juhtimise teemadel, isaks mitukümmend raamatu peatükki ja üle 100 artikli nii Eestis kui rahvusvahelistes väljaannetes. Ta esindab Eestit mitmetes rahvusvahelistes teadusuuringutega tegelevates organisatsioonides ja viib Eesti ettevõtetes läbi nende organisatsioonide uuringuid. Raamat on jaotatud kuude suuremasse peatükki. Igas peatükis käsitletakse erinevaid teemasid, mis omavahel on kõik tihedalt seotud. Välja on toodud sissejuhatusliku ainet juhtimisest kui sellisest, juhtimise õpetusi muutuvas keskkonnas, erinevaid planeerimise viise ja meetodeid, organiseerimise erinevaid aspekte, eestvedamist, motiveerimist ja viimane osa on suunatud kontrollile. Oma teoses kasutab Ruth ka palju erinevai...
SISSEJUHATUS Praktikakohaks valis praktikant taaskord Tartus asuva reisibüroo Minimatkad. Praktikakoha valikul lähtus praktikant tulevase praktikakoha asukohast ning suhtumisest, mis tuli reisibüroo poolt. Reisibürooga ühendust võttes enam CV-d näha ei soovitud, kuna ka eelmine praktika oli positiivselt sooritatud samas kohas. Minimatakad OÜ on Tartus asuv reisibüroo, mis alustas tegutsemist juba 1992. aastal. Büroo algusaegadel tegutseti Tallinnas, Valgas ning Tartus. Reisibuumi ajab tegutses Tallinnas lausa 2 bürood, kuid tänapäeval nii palju tööd enam ei jätku ning Minimatakad OÜ on tegutsema jäänud vaid Tartus. Hetkel tegutseb büroos 3 inimest- tegevdirektor, raamatupidaja ning reklaamija. Praktikat alustades oli büroo aadressiks Küütri16/Kompanii 4, kuid praktikaperioodi viimasel nädalal vahetas büroo asukohta ning uueks asukohaks sai Rüütli 4. Uus praktikaperiood sai kokku lepitud elektronposti teel. Praktikajuhendaks oli taaskor...
Haridus-ja teadusministeerium VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Giidieriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja:Aivar Kalnapenkis Väimela 2008 Deklaratsioon Olen koostanud diplomitöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor K. Kapp ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja A.Kalnapenkis ............................................................ ...
Minu töökeskkond Ehitusviimistlus Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ja välispindu. Ehitusviimistlejate tööülesanneteks on krohvimistööd, maalritööd, plaatimistööd, ning rull- ja vaipmaterjalide paigaldamine. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põhilised tööülesanded on: maalritööd - pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmine tapeedi või tekstiiliga, mõõtmine ja kleepimine, puidukaitsevahendite pealekandmine krohvimistööd - pindade ettevalmistamine krohvimiseks, krohvitööde ning dekoratiivkrohvitööde tegemine. plaatimistööd - pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine, paigaldamine ja vuukimine rull- ja vaipmaterjalide pa...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Referaat Minu töökeskkond Koostaja: Alvaro-Mati Viilver Juhendaja: Kersti Ojavee Aasta. 2012 Sissejuhatus 1 1................ Tiitelleht 2.................. Sissejuhatus 3-4.............. Eriala 5.................. Töötingimused 6.................. Nõuded tervisele 7.................. Üldnõuded kokale 8.................. Isiklik hügieen 9.................. Toidutöötlemise vahendid 10-12......... Seadmed 13.............. Kasutatud kirjandus Suurköögi kokk Enne toiduvalmistamise alustamist veendub kokk vajaminevate toiduainete olemasolust ja kvaliteedist. 2 Vajadusel tellib kokk varustajalt juurde otsakorral olevaid toiduaineid. Ta valmistab ette (nt marineerib, praeb, hautab, suitsutab, keedab) ja tükeldab toorained. Sel ajal kui põhiroog valmib, v...
Töötaja ja tööandja õigusted ja kohustusted. Töötervishoid ja tööohutus on, esiteks, töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine, töötaja võimed ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine, mille abil vältitakse töötaja tervisekahjustusi. Teiseks, see on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud jälgima, et töökeskkonnas ei oleks füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ning psühholoogilisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgit...
ETTEVÕTTEPRAKTIKA Aruanne Praktika aruanne SISSEJUHATUS Käesolev praktika aruanne on koostatud ettevõttepraktika põhjal, mis viidi läbi ajavahemikul 07.jaanuar 2013 03.veebruar 2013 aastal Polven OÜ-s. Praktikal tutvusin töökoja töötajatega ning mind viidi kurssi seal tehtava tööga. Sain osaleda ka ise praktilises töös aidates juhendajat, kui tal abi vaja oli. Praktika juhendajaks oli meister Roman. Praktikal käisin igapäevaselt, ning see oli väga huvitav. Praktika läbimisel oli ootuseks saada võimalikult hea ülevaade autotehniku erialasest tööst, millest suurel määral sõltub firma töö ja maine. 2 1.POLVEN OÜ ÜLDISELOOMUSTUS, PÕHITEGEVUS, STRUKTUUR 1.1Üldiseloomustus ja tegevus Polven OÜ on kauplustekett, mis tegeleb autotarvikute ja varuosade müügiga. Lisaks kõigele pakub töökoda erinevaid remonditöid Kahjukäsitlust , Plekitöid, Autode...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: Ain Randi KOOD: TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST..................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT......................................
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond PA17 Sandra Rohelpuu Magusadkilod OÜ PAGARI PRAKTIKA ARUANNE Ettevõtte juhendaja Helina Sarnit Juhendaja Ülle Soeson Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3 PRAKTIKA EESMÄRGID..................................................................................4 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS...............................................................................5 TOOTMISHÜGIEEN........................................................................................8 SEADMED JA TÖÖVAHENDID.........................................................................9 PRAKTIKA ANALÜÜS.............................................................................
Teeninduse kvaliteet Eestis Teenindus on kellegi vajaduste rahuldamine, aga kvaliteetne teenindus on teiste vajaduste professionaalne rahuldamine ületades konkreetse kliendi ootusi. Üha sagedamini räägitakse sellest, et teeninduse kvaliteet Eesti teenindusettevõtetes on halb ja muutub järjest halvemaks. Majanduslangus muudab aga kliendid valivaks ja sunnib teenindusettevõtteid rohkem pingutama ja sellega peaks kaasnema ka teeninduse kvaliteedi tõus. Kvaliteedi mõiste on aegade jooksul muutunud ja ka praegu võivad igal inimesel olla kvaliteedi mõõtmiseks omad kriteeriumid. Viimaste aastate majandusõitseng muutnud klienditeenindajad mugavamaks seetõttu, et polnud vajadust olla aktiivne, kuna klient ostis niigi. Seni on klientide rahaline seis olnud hea ja nad pole kehvast teenindusest välja teinud. Majanduslanguse tingimustes aga muutuvad kliendid taas valivaks ja säästlikuks ning kliendid on muutunud ka...
Positiivse diskrimineerimise lubatavus ja töötajate võrdne kohtlemine Positiivne diskrimineerimine on sõnaseletuslehekülje andmetel sotsiaalpoliitika vorm, mis annab ebavõrdsuse kaotamise eesmärgil teatud eeliseid vaesunud või diskrimineeritud rühmadele või piirkondadele. Kuid kas õilis eesmärk toob endaga vaid murepilvi kaasa? Positiivne diskrimineerimine üritab töötada küll tööalase ebavõrdsuse vastu, kuid ei pruugi oma eesmärki siiski saavutada. Üsna selgelt kaldub positiivne diskrimineerimine kaitsma just naissoost töötajaid naisi kaitstakse sooliselt ebavõrdse kohtlemise eest seoses rasedusega, lapsehoolduspuhkuselt naastes on naistel õigus oma esialgsele töökohale, rasedatel on keelatud öösel töötada ja palju muudki. Koolis on ka üks õppejõud öelnud meile, et ,,rasedad on ju looduskaitse all." Positiivsel diskrimineerimisel võib ju tõesti üllas eesmärk olla, kuid kas ei peaks hoopis keskenduma asjaoludele, mis on sell...
TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASES TÖÖS Mida me mõtleme sõna tööstress all? Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. Stress ei ole üdini negatiivne, sest miks muidu on sellest räägitud kiviajast peale. Stress olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime (Teichmann, 2002). Tööstress on kasvav probleem kogu maailmas, mis mõjutab mitte ainult tervise ja heaolu töötajaid, vaid ka organisatsioonide tootlikkust. Ma olen oma noore elu jooksul väga vähe tööl käinud, kuid siiski olen kogenud tööstressi. Hakkasin tööl käima juba ...
Automaaler Minu töökeskkond Automaaler : töötab autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes, tema põhitöö on autode värvimine. Töö eeldab nii autode üldehituse kui ka üksikute agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarbe tundmist. Vajalik on autokere osadeks lahutamise ja koostamise oskus, et teha turvaliselt ja kvaliteetselt autokere värvimise ettevalmistustöid, värvimist ning värvimisjärgseid viimistlus- ja hooldustöid. Automaaler tunneb värvimistöödel kasutatavaid materjale ja neile esitatavaid kvaliteedi- ning ohutusnõudeid. Ta tunneb korrosioonikaitset ja -tõrjet ning mürasummutamistehnoloogiat. Ta valdab värvisegamise ja värvimise tehnoloogiat ning oskab käsitseda vastavaid töövahendeid ja seadmeid, samuti oskab ta hinnata värvipindade kvaliteeti. Automaaler peab: tundma auto värviettevalmistustööde, värvimise ning korrosioonikaitse j...
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter ...................................................... Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:20...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke ERGONOOMIKA ANALÜÜS Juhendaja: Maie Tamm Mõdriku 2010 Kuna ma töötan palju arvutiga, siis mõtlesin teha ergonoomika analüüsi arvutiga töötamisest. See on istuv töö ja pikaajaliselt päris väsitav. Selleks, et tööd paremini teha, on mul minu toas olemas korralik töökoht. Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad. Selleks, et seda koormust vähendada, siis peaks olema arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit. Järgmisena saab koormatud selg. Kui te ei istu arvuti taga sirge seljaga, võib juhtuda, et teie selgroog võib pikaajalisel töötamisel sundasendi tõttu deformeeruda ja vajuda. Tulemuseks on kõver...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis va...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL XXX XXX AS müügipersonali rahuloluuuring Uurimustöö aines "Müügitöö" Juhendaja: XXX 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.UURIMISMEETOD................................................................................................. 4 2. HETKEOLUKORD................................................................................................. 5 2.1 Ülevaade vastajatest..................................................................................... 5 ............................................................................................................................ 5 2.2 Küsimu...
Haigla on organisatsioon, mis ei ole ole väga paindlik, pigem hoidnud konservatiivset joont ja on alati kuulunud kõige raskemini juhitavate üksuste hulka. (Drucker 2003, Dubois jt 2006.) Oma töös analüüsin ennast juhi rollis haiglas(vanemõe või õendusjuhi rollis),kasutades oma teadmisi ,mida olen omandanud loengutes ,kirjandusega töötades ja oma kogemusel. Haigla juhtimisstruktuur vajab erinevatel tasemetel juhte,kuna kuulub kuusekujulise struktuuri alla. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. Võtmeküsimuseks on juhtide juhtimisoskused. Vältimatud on oskused anda positiivset tagasisidet, luua usalduslikkust, sõnastada eesmärke, luua soodne töökeskkond, soodustada innovatsiooni ja rõhutada isiklikku arengut. Mintzberg (1998) tõdes, et juhi töö on tihedalt erinevatest rollidest läbi põimunud. Vanemõe või õenudsjuhina ta mõjutab, motiveerib, arendab ja administreerib. Eestvedaja rolli kaudu on van...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDŽ Toomas Pilt matrikli nr. 144480 Masin, robot, inimene Referaat õppeaines Insenerieetika NTS0100 Ehitus I Üliõpilane: “ 18 “ detsember 2014. a Toomas Pilt Juhendaja: “ “ 2014. a emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi. Toomas Pilt Allkiri Sissejuhatus ...
FREDERICK HERZBERG'I KAHE FAKTORI TEOORIA Motivatsiooni kahe faktori teooria (tuntud ka kui motivatsiooni hügieeniteooria) esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Ta leidis oma teooriale kinnituse, kui küsitles 4000 raamatupidajat ning inseneri. Küsitluses paluti kirjeldada situatsioone, mil küsitletavad tundsid end tööga eriti rahul olevat või vastupidi eriti rahulolematuna. Tulemusi analüüsides jõudis Herzberg järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat, kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks (hügieenifaktorid). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni (rahulolu). Inimesi motiveerivad muud tegurid, m...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Teedeehitus TE13 Laas Õun AS TEEDE REV-2 Praktika aruanne Juhendaja: Indrek Trei, objektijuht Paide 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................. 3 1 PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................... 4 1.1 Firmast.................................................................................................................... 4 1.2 Ajalugu..................................................................................................................... 4 1.3 Tooted ja teenused.................................................................................................. 4 1.4 Ettevõtte juhtimis...
LÄÄN E- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool III R1 KÕ Kay Krimm JUHT, KELLELE EI TAHAKS SARNANEDA Essee Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2009 Meile kõigile on lapsena õpetatud, et teistega tuleb hästi läbi saada ning koos tehes oleme edukamad kui üksi tegutsedes. Enamus juhtimisraamatuidki räägib sellest, et suhtlemisel on juhtimises väga suur osa. Kuid paljud raamatupidajad või finantsspetsialistid arvavad, et juhtimisalaseid teadmisi pole vaja. Soovitaks siiski kätte võtta Ruth Alase "Juhtimis alused"ja läbi lugeda kasvõi eessõna. Siis järsku nii mõnigi juht saab aru, et peaks ka eessõnast edasi lugema. Lugedes Indrek Maripuu (BDA Consulting) artiklit "Hõivatus on suure edu vaenlane" t...
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstre...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K13 KÕ Anett Münter [email protected] TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodune töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2013 RISKIANALÜÜSI KIRJELDUS Riskianalüüs on koostatud minu, kui õppija töökohale oma kodus. Töö on tehtud Lääne- Viru Rakenduskõrgkoolis toimunud töökeskkonnaohutuse aluste loengutest saadud info ning slaidiesitluste põhjal. Tabel nr.1 kujutab endast riskimaatriksit, mille põhjal hinnati riskide suurust ning tabelis nr.2 on ära toodud riskianalüüsi tulemused. Töö lõpus on LISA 1, milleks on kontoritöö kontroll-loend. MINU, KUI ÕPPIJA TÖÖKOHA KIRJELDUS Õpitöö tegemiseks on elutoas eraldi nurk, kus asub töölaud, millel on lisaks ka üheksa riiulit ning sahtel. Laua enda pindala on päris suur ning kõrgus piisav, et oleks liht...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
HEA ÕPPIJA Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA Tallinn 2012 2 HEA ÕPPIJA 3 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA 1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeri...
***** Kutsehariduskeskus Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele Referaat ************* **** kl ******** 2012 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril . Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Pilguta arvutiga töötades teadlikult silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ÄRIÜHINGUTE ERISTAMINE, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine ÕPIMAPP Parendamine Jaak Hohensee detsember 2014 Sisukord 25.09.2014............................................................................................................ 3 1.Ajurünnak............................................................................................................ 3 25.09.2014............................................................................................................ 4 1.1 Reflektsioon................................................................................................... 4 25.09.2014............................................................................................................ 5 28.11.2014............................................................................................................ 6 2.Hõimlusdiagramm........................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Essee aines maastikuökoloogia ja -analüüs Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koos...
ORGANISATSIOONILINE INNOVATSIOON SISSEJUHATUS Praeguses arenevas ühiskonnas peab iga ettevõtte eksisteerimiseks ja püsima jäämiseks kasutama kõiksugu võtteid. Ettevõtted, mille tulemused sõltuvad müügitulemustest ja klientide hoidmisest ning juurde võitmisest, peavad iga päev kasutama ettevõttes loovat mõtlemist. Loov mõtlemine on määratletud kognitiivse protsessina, mis annab uusi ideid. Kõik organisatsioon, kes tahavad areneda, peavad minema kaasa innovatsiooniga. Antud kodutöös kirjeldan ettevõtte organisatsioonilist innovatsiooni, mille puhul kasutatakse siseseid loova mõtlemise tehnikaid ja samas on kodutöös toodud ka innovaatilisust toetava organisatsiooni sisekliima kujundamisest. Antud ettevõte, kus töötan, tegeleb kindlustustoodete müügiga ja klientidele parimate lahenduste leidmisega. LOOVA MÕTLEMISE TEHNIKAD Kõige enam kasutame organisatsiooni siseselt loova mõtlemise tehnikast ajurünnakut. Ajurünnaku ee...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rühm KO13-KE TÖÖKESKKONNASPETSIALIST Referaat Juhendaja: Nimi Tallinn 2013 SISUKORD Nimi Töökeskkonnaspetsialist SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI MÕISTE..................................................................... 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED..................................5 VAJALIKUD OMADUSED..................................................................................................6 TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI AMETIJUHEND........................................................6 KOKKUVÕTE..............................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Konflikt ja tema lahendamise võimalused Refereering Sisukor Sissejuhatus....................................................................................................................3 1Mis on konflikt.............................................................................................................4 2Konfliktide liigid..........................................................................................................5 3Konfliktilahendus.........................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................8 4kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 SISSEJUHATUS...........
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võt...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Argo Sass Ülevaade Tartu trükitööstusest Referaat Juhendajad Ando Kaldalu Tartu 2013 Meie õppegrupi õppekavasse lisati enne kooli lõppu huvitav aine: ,,Sissejuhatus trükitehnoloogisse." Kuna mina isiklikult olen varasemalt töötanud u. pool aastat Tallinnas Printalli trükikoja ehitusel elektrikuna, siis oli mul enne kursust väike ettekujutus trükiseadmete ja trükikodade ehitusest, aga trükiseadmete täpsem ja detailsem ehitus pakkus palju huvi. Samuti oli kursuse jooksul väga õpetlik kuulata loenguid erinevate trükitehnoloogiate kohta. Esiteks külastasime Kroonpressi trükikoda Tähe tänaval. Kroonpress on 1990. aastal asutatud Baltikumi juhtiv trükikoda. Tänaseks trükib see trükikoda väga palju Eesti ajakirjandusturul ringlevast pabermeediast ning peale selle müüb oma toodangut üheksas välisriigis. 20...
Kaasaaegsed juhtimisteooriad Kodutöö Analüüsiülesanne: 1. Millised sarnasused ja erinevused ilmnesid inimeste arvamuses heast juhist? Intervjuude tulemusena toodi sarnastustena välja, et hea juht arvestab oma töötajatega ning kaasab neid ettevõtet puudutavatesse otsustesse. Samuti toodi välja, et hea juht on väga hea suhtlemisoskusega, oskab oma töötajaid motiveerida ning väärtustab nende panust ettevõtte arengusse. Samuti toodi välja, et hea juht ei tohiks oma võimu kuritarvitada liigsete käskude jagamise ning pideva kontrollimisega. Lisaks olid enamus intervjuuritavatest arusaamisel, et juhiks ei sünnita vaid selleks saadakse kogemuste ja aja jooksul. Üks intervjuuritavatest tõi välja, et juht peaks oma töötajatega säilitama sõbrasuhteid ning suhtlusel töötajatega säilitama teatud autoriteeti. Vastaja arvates oli autoriteedi säilitama ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala AÜSR1 SISEKLIENDITEENINDUSE ANALÜÜS -------------------------- EESTI NÄITEL. Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2012 SISUKORD Siseklienditeeninduse analüüs .........................................................................................1 -------------------------- EESTI NÄITEL.............................................................................1 SISUKORD.......................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 I.sISEKLIENdi teenindus.........................................................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS EV-13 ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat Koostas: Anna-Maria Türk Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 SISSEJUHATUS Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, füüsilise töö raskus. Tööõnnetust võivad põhjustada ka masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest ja kasutatavate materjalide omadustest. Aastas leiab Euroopa Liidus aset...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 ÜLDINETÖÖKESKKONNA, TÖÖKOHA JA TÖÖTAJA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS NING AMETIKOHA NIMETUS Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid. Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski. Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent, mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli. Küll aga ma ei kujuta ette, kuidas sinn...
KLIENDISUHETE JUHTIMINE FIRMA MAINE firma nimetus ja reputatsioon ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine agressiivse müügi aste teenindajate personaalsed omadused töötajate omavahelised suhted Moraalinormid on: laialdased normid, mis piiritlevad käitumise kriteeriume ja kohustusi jagatud moraal, mis peegeldab väärtusi, hinnanguid hea ja halva kohta juhised, mitte kindlad reeglid Õigused on: moraalinormid, mis on kinnitatud seadustega või kehtestatud kohtuotsusega TEENINDAV MÜÜK JA MÜÜV TEENINDUS Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu esitledes ja kliendsõbralikke müügi- ja teenindustehnikaid kasutades pikaajalise rahuloleva kliendisuhte loomine ja müügijärgne teenindamine Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri.............................................................
Sisukord Stress........................................................................................................................................... 2 Määratlus ja põhjused............................................................................................................. 2 Töövägivald................................................................................................................................ 3 Ahistamine.................................................................................................................................. 3 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 4 Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired......................................................................5 Mõju nägemiselundile..............................................................................................
annaabi.ee 
