ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLUS
EV-13
ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID
Referaat
Koostas: Anna-Maria Türk
Juhendaja : Aivar Kalnapenkis

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
Töötamiskohale esitatavad nõuded 5
Hooned ja tööruumid 5
Uksed ja väravad 5
Ventilatsioon 5
Valgustus 5
Tööruumi aknad, seinad, laed ja põrandad 5
Töövahenditele esitatavad nõuded 7
Konstruktsioonielemendid 7
Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised 7
Energiast põhjustatud ohud 7
Töövahendi kasutamine 7
Töövahendi kontrollimine 7
Ohutegurid ning nende mõju vähendamine 8
Raskuste käsitsi teisaldamine 8
Tööstress 8
KOKKUVÕTE 10
Kasutatud materjalid: 11

SISSEJUHATUS

Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla müra , tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, füüsilise töö raskus. Tööõnnetust võivad põhjustada ka masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest ja kasutatavate materjalide omadustest.
Aastas leiab Euroopa Liidus aset keskmiselt 5720 surmaga lõppevat tööõnnetust, kuid miljonid inimesed saavad töökohal vigastada või muu tervisekahjustuse . Töövõtjaid ja tööandjaid tuleb teavitada neid ohustavatest riskidest ja sellest, kuidas riskidega toime tulla.
Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Tööandja peab tagama mugava töötamise koha, mis võimaldaks töötajal oma asendit muuta ja leida sobiv tööasend.
Paraku väga paljudes töökohtades ei peeta ohutusnõuetest kinni. Kui-aga üks pereliikmetest oma töökohas elu kaotab, ainuüksi selle tõttu, et firma ei ole ohutusnõudeid täitnud siis peaksid firmadele karistused väga karmid olema.
Referaadi eesmärgiks oli otsida võimalikult palju materjali töö mõjust tervisele, kuidas seda vähendada saaks ning millised nõuded on esitatud töö keskkonnale ja töövahenditele.. Mida saaksid töötajad ise teha, et enda tervist hoida?

Töötamiskohale esitatavad nõuded

Hooned ja tööruumid

Hooned ja tööruumid peavad olema nende kasutamisotstarbele vastava konstruktsiooni ja tugevusega. Samuti on nõutav ka tööruumide küllaldane kõrgus ja pindala, mis võimaldab töötajatel tervist kahjustamata oma tööd teha. Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. Tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad.

Uksed ja väravad

Uksed ei tohi olla purunevast materjalist ja ei tohi mingil juhul töötajat ohustada suletud ega avatud asendis. Kui voolukatkestuse korral ei avane elektriajamiga väravad automaatselt, peab olema võimalik neid käsitsi avada.

Ventilatsioon

Tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Kui tööd tehes eraldub õhku töötaja tervist kahjustavaid aineid, tuleb tööruumid varustada väljatõmbeventilatsiooniga, kuid need ei tohi suurendada töökeskkonna müra. Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud automaatse kontrolliga , mis teavitab igast rikkest, kui see peaks kahjustama töötajate tervist.

Valgustus

Töökoht peab olema piisavalt valgustatud (projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgus). Valgus tuleb suunata nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks töötajat. Kui päevavalgust ei ole piisavalt, peavad välistingimustes paiknevad töökohad ja liikumisteed olema varustatud tehisvalgusega.

Tööruumi aknad, seinad, laed ja põrandad

Juhul kui tööruumi aknad on avatavad, peab neid olema võimalik ohutult avada, sulgeda ja reguleerida. Otsese päikesevalguse ning soojuskiirguse kaitseks peab päikesepoolseid aknaid saama vajadusel katta . Aknaid peab olema võimalik puhastada ohutult (sh katuseaknad ).
Seinad, mis on läbipaistvad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud. Seadmed või konstruktsioonid , mis on paigaldatud seinale või lakke , peavad olema kinnitatud ohutul viisil, mis välistab nende allakukkumise.
Põrandad peavad olema kindlalt paigaldatud ega tohi olla libedad või ohtlike kallakutega. Kui tööruumi põrandale sattub tööprotsessi käigus vedelikke või muud libedust suurendavat ainet, peavad põrandad olema piisava karedusega, et töötajad ei libiseks.

Töövahenditele esitatavad nõuded

Konstruktsioonielemendid

Töövahendid peavad olema piisava tugevusega, et neid ettenähtud kohas otstarbekalt kasutada. Töövahendi osad (platvormid, trepid jms.), kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema piiretega, mis tagavad inimesel ohutuse. Samuti ei tohi need põhjustada libisemist, komistamist, ega kukkumist.

Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised

Eelnevalt nimetatud seadmed peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma , et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega, et need täielikult ja ohutult seisata.

Energiast põhjustatud ohud

Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Töövahendi kasutamisel peavad olema minimeeritud gaasi-, auru-, vedeliku-, suruõhu- või muust energiast lähtuvad ohud. Töövahendi poolt toodetud või kasutatud ainete plahvatusoht peab olema välistatud.

Töövahendi kasutamine

Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ette nähtud. Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning töövahendi seadistamiseks, hooldamiseks, ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid. Töövahend tuleb puhkepauside ajaks seisata (energiavarustus tuleb üldjuhul välja lülitada).

Töövahendi kontrollimine

Enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse läbi töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll. Kontroll on perioodiline ning tuleb läbi viia vastavalt nõuetele. Kui töövahendiga on toimunud avarii, töö- või loodusõnnetus, pikaajaline seisak või antud toodet on ümber ehitatud, tuleb samuti läbi viia kontroll. Kontrolli võib läbi viia selleks pädev isik. Kõik kontrollid märgitakse üles.

Ohutegurid ning nende mõju vähendamine

Raskuste käsitsi teisaldamine

Ehitusel töötades peame tõdema, et raskuste käsitsi teisaldamine on üks suurimaid ohutegureid meie tervisele. Vältida tuleks liiga suure massiga- ja kogukate asjade tõstmist. Samuti peaks olema tõstetav ese kinnivõtmiseks mugava kujuga ning selle sisu ei tohiks olla liikuv st. peaks olema stabiilne.
Ohtlikuks osutuvad ka teisaldustööd mis nõuavad meilt suurt pingutust või on liiga suured. Seega tuleks hoiduda töödest, mis on tehtavad ainult ülakeha pöörates. Töö tegemiseks tuleb leida mugav ja kindel asend, millega antud töö lõpuni viia.
Kui me soovime hoida oma tervist, peaksid olema töökohale esitatavad tingimused täidetud. Et vältida kukkumist, peaksid põrandad olema tasased . Teisaldustöid tuleks teha samasugustel põranda- või töötasapindadel. Jälgima peaks ka õhutemperatuuri- ja õhuniiskust, mis oleksid sobilikud antud töö tegemiseks. Vajalik on ka ventilatsioon, mis vahetaks saastunud õhu puhta- ja värske õhu vastu.
Väga palju oleneb ka töökorraldusest. Kui raskete esemete tõstmine toimub liiga sagedalt või pikaajaliselt, põhjustab see liiga suurt koormust eelkõige selgroole. Vajalik oleks ka piisav puhkeaeg või taastusaeg. Teisaldustöö peaks toimuma mugavas kõrguses. Vältima peaks raskuste kandmist, kui vahemaa on liiga pikk või raskust ei saa toetada vastu keha.
Iga inimene saab ka ise enda tervist kahjustada, kui ta ei tunne nõudeid, mis on esitatud teisaldustöödele. Suurt rolli mängib siin ka töötaja kehalised omadused. Näiteks pikkus, kaal ja tugevus on ebasobivad konkreetseks tööks. Kui inimesel on varasemalt olnud seljavalusid, ei tohiks ta teisaldustöid teha.

Tööstress

Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel.
Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Tegemist on neurokeemilise protsessiga, mille tulemusena suureneb muuhulgas südame löögisagedus, sageneb hingamine ning teravneb taju ümbritseva keskkonna suhtes. Kõik need on olulised reaktsioonid olukorras, kus hakkamasaamiseks on kaks valikut – võitlus või põgenemine. Selline ammustel aegadel kasulikuks osutunud kohanemine aga ei õigusta end tänapäevases töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul – keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga  südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks võib öelda, et suurem osa tööõnnetustest juhtub hooletuse või teadmatuse tagajärjel. Paljude tööõnnetuste ärahoidmiseks piisaks lihtsate meetmete kasutusele võtmisest ja nendest kinnipidamisest. Kui töötaja ja tööandja täidaksid neile ettekirjutatud kohustusi oleks palju õnnetusi olemata.
See teema oli minu jaoks väga huvitav. Uurides sain teada palju uut ja huvitavat. Sain teada, millised ohud mind tulevikus ohustavad ja kuidas nende ohtudega toime tulla. Saavutasin oma referaadi eesmärgi.

Kasutatud materjalid:

http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/ttervishoiu_ja_tohutuse_korraldus.html

http://www.inseneeria.ee/kuidas-tosta-toeoeohutust-majanduslikud-stiimulid-toeoeturva-edendamiseks/

https://www.riigiteataja.ee/akt/TTOS

https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344

https://www.riigiteataja.ee/akt/692896

https://www.riigiteataja.ee/akt/84808.txt

https://www.riigiteataja.ee/akt/72421.txt ‎

http://www.tooelu.ee/et/teemad/ohutegurid/raskuste-teisaldamine/raskuste-kasitsi-teisaldamise-ohutegurid

https://www.stressivastu.ee/index.php?id=66
Väimela 2013