ERGONOOMIA PUHASTUSTEENINDUSES (0)

LÄÄNE- VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppesuund
I ST 2
Laivi Andrijainen
ERGONOOMIA PUHASTUSTEENINDUSES
Essee
Aineõpetaja: Maie Tamm
Mõdriku
2006
Ergonoomia on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, vahenditest ja keskkonnast. On ligikaudu viiskümmend aastat vana ning ta on läbinud keeruka arengutee . Mitukümmend sajandit tagasi kasutati ka Kreekas ergonoomika kriteeriumeid tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Ergonoomia tegelebki esmajoones normaalsete töötingimuste loomisega, töövahendite ja -meetodite inimsõbralikuks muutmisega, eesmärgiks inimeste heaolu ning toimiv ja ladus töö nii töökeskkonnas kui ka kodus. Ametialaselt on need teadmised eriti kasulikud tehnika, majanduse, tervishoiu ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida.
Ergonoomiliselt sobiv töökeskkond ja -vahendid ainuüksi ei taga veel õiget tööviisi. Puhastusteeninduses on väga oluline teada ja tunda ergonoomilisi töövõtteid ja meetodeid . Koristamine on kehaliselt keskmiselt raske töö. Terve päev seistakse, tõstetakse ja tassitakse mitmesuguseid raskusi. Ent koristamine ei ole kurnav, kui kasutada ergonoomiliselt õigeid tööviise.
Tänapäeva koristusvahendid peavad silmas ergonoomia põhimõtteid. Ehkki nendega töötamine on muutunud kergemaks, töötatakse sellest hoolimata veel tihtipeale halbades tööasendites, põhjuseks kas töötaja oskamatus või siis on tegemist keskmisest pikema või lühema inimesega. Hea töövahend võimaldab vart vastavalt töötaja pikkusele seada. Sageli on tööasendid ja –võtted valed. Seda eriti juhul, kui personal ei ole enne tööleasumist erialaõpet saanud. Valedest tööasenditest tingituna haigestuvad töötajad mitmesugustesse kutsehaigustesse. Oskamatusest tulenevalt võivad uued tööasendid esialgu ebamugavad tunduda ja seetõttu eelistatakse vanu. Tagajärjeks on ebaefektiivne töö. Ka inimese kehaline väsimus sõltub sellest, kui palju vereringe- ja liikumiselundid tööd teevad. Töö ühekülgsus ja lokaalne lihastepingutus mõjuvad halvasti skeletile ja lihastele . Ülepingutuste vältimiseks ja vereringe ergutamiseks tuleb vahetada töövõtteid ja –asendeid, pauside ajal teha soovitavalt venitusharjutusi. Töökoormus on paras, kui organism kohaneb töösooritusega kohe töö algul ja pöördub tagasi puhkeseisundisse pärast töö lõpetamist. Peamiselt muudab koristustöö väsitavaks halb tööasend. Koristajad töötavad palju kummargil, mille tagajärjeks on lülisamba- ja liigestehaigused. Põhjuseks lihaste pikaajaline staatiline töö, mis häirib vereringet, põhjustab väsimust ja valu. Uuringud on näidanud, et koristamise tulemuslikkuse üks osa on ergonoomiline tööviis. Koristustöö hea külg on vabadus tööasendeid ja –võtteid muuta. Nii on oskuslikult töötadaes võimalik sobivaid ja end säästvaid tööasendeid leida, oskamatult töötades võib aga end üleliia koormata ja väsitada. Tavaliselt kulub inimesel uue harjumuse kujundamiseks keskmiselt kakskümend päeva. Enamikku koristustöid on võimalik sooritada mõlema käega, nii on võimalik koormust käte vahel võrdselt jaotada ja töö väsitab vähem. Staatiline töö paneb turja - ja õlalihased väsima ning kipitama. Puhastusteenindaja säästab oma käsi kui ei tõsta neid südamest kõrgemale, hoiab käsi raskuste kandmisel võimalikult keha lähedal, töötab mõlema käega vaheldumisi ning ei hoia töövahendit pigistades. Üles või alla vaadates töötamine mõjutab aju vereringet ja kutsub esile kergesti peavalu. Sageli vaadatakse asjatult põrandale või kõrgete pindade puhastamisel kallutatakse pead tahapoole. Viimase vältimiseks tuleks kasutada redelit või pikavarrega töövahendit. Selga võivad kahjustada äkilised ja ootamatud liigutused, libisemine ja komistamine, kummargil või pöördaasendis tõstmine ja kandmine. Oluline on oma töö nii planeerida ja ümber korraldada, et asjatut kummargilolekut vältida. Raskuste tõstmisel tuleb jälgida, et selg oleks sirge ja kasutaks jalalihaste abi. Raskuse kandmisel tuleks jaotada koormust mõlema käe vahel võrdselt, võimalusel kasutada käru ning vältida tarbetut kandmist. Need on mõningad lihtsamad näited ergonoomilistest tööviisidest mida peaks teadma iga tänapäeva puhastusteenindaja ja ega koduperenaistelegi need teadmised liiga teeks .
Koristamisel on soovitav vereringe ergutamiseks aeg-ajalt venitusharjutusi teha, mis tagab meeldiva enesetunde ja säilitab töövõime pikemaks ajaks. Venitusi tuleks teha tööde sooritamisel pinge all olnud lihasrühmadele. Taastusharjutused on labakäe-, õlavarre-, kaela-, sääre-, kätevenitused, mida on võimalik teha ka tööajal kui on vajadus. Tööpäevalõpus oleks hea teha üldvenitust ja –lõdvestust. Paraja venituse saab, kui iga asendit hoida kolmkümmend sekundit.
Tänapäeva puhastusteenindaja teab, tunneb ja kasutab ergonoomilisi tööviise ja töövahendeid, et vältida oma enese tervise kahjustumist. Erinevad puhastusmasinad ja –tööriistad on valmistatud just mõeldes töötaja efektiivsele töötamisele ja rahulolule. Kahjuks leidub Eestis siiski ka koristajaid kel on uued töövahendid kuid tööviisid valed. Kuid puhastusteenindus on minu meelest siiski eriala mis areneb igapäevaga üharohkem ja ergonoomial on seal juures tähtis osa.
Kasutatud kirjandus
Koristaja ABC. 2000. – S. Schumann., S. Lapp ., H. Alt.
Töökeskkond ja ohutus. 2000. – Piia Tint .