Toon siit ühe näite oma elust. Töötasin ühes firmas kus oli suitsetamine keelatud tööruumides, aga kuna töö oli ka öösiti ja just öösiti oli palju tööd siis töölaua tagant tõusta püsti neil ei olnud võimalik ja siis suitsetatigi seal samas laua taga. Minul kui mittesuitsetajal oli väga ebamugav seal olla, sest ruumis oli neli naist ja meid eraldas ainult pisike klaas silmade kõrguselt. Algul kannatasin ja siis ütlesin, et palun ärge suitsetage, aga keegi ei võtnud mind kuulda. Kui läksin ülemusele sellest rääkima siis tema lendas väga halvasti neile selga minu juures olekul ja neid alandades ja nad said kohe käskkirjad. Sel hetkel ei olnud ma juhtimist õppinud ja ei teadnud kuidas peaks ülemus käituma aga isegi minu jaoks tollel ajal võhikuna oli selline käitumine väga väär. Niis siis edaspidine töökaaslastega läbisaamine oli väga halb. Nemad olid loomulikult minu
ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..............................................................9 3. Enesemotivatsioon ........................................................................................
vaja, nõustutakse organisatsiooni ettepanekutega). Sportlaslikkus pingutatakse väga rasketes oludes. · Juhi ja kolleegide toetus: juhi puhul oluline, et töötaja tunneks end kindlalt. Suurendab juhipoolne tagasiside. Informeeritus mis muutused üldse org. hakkavad toimuma. 2/3 töötajatest arvavad, et juhi motiveeriv osa suurendab töötahet. Sots ja emots kliima. · Töös sisalduv rutiin ja väljakutse: motiveerib, kui saavad midagi uut teha. Edutunne et olen arenenud, midagi korda saatnud. Rutiinne töö ei motiveeri. · Töötaja arenemisvõimalused: oma oskusi välja näidata. · Kõrvalhoidev käitumine: kui in hoidub tööst, voolamist. Hilinemist, puudumist. Tööga rahulolu kirjeldavad skaalad Erinevaid aspekte kirjeldavad skaalad: mõõdetakse töö erinevaid valdkondi ja rahulolu. +põhjalik ülevaade.
toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös kui ka individuaalselt. Ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem resurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte.
............ 4 2. HETKEOLUKORD................................................................................................. 5 2.1 Ülevaade vastajatest..................................................................................... 5 ............................................................................................................................ 5 2.2 Küsimuste analüüs........................................................................................ 6 1) Mis motiveerib Teid kõige rohkem enda tööd tegema? (Järjesta 1.-9. kohani tähtsuse järjekorras)............................................................................................ 6 3. ETTEPANEKUD MOTIVATSIOONITASEME TÕSTMISEKS.......................................15 Kokkuvõte............................................................................................................. 18 4. LISAD..................................................................................................
kõik vastaks nõuetele ja et Jacobi töökoht oleks teiste inseneride lähedal, mis julgustaks teda diskussioonidest osa võtma ning vajadusel teistelt nõu küsima. Lõppotsuse langetaks ta ikkagi ise, nähes, et ka teised nii toimivad. See parandaks ka inimestevahelist suhtlust, töötajad õpiksid Jacobit tundma ühena neist, mitte kui inimesest, kes tekitab neile vaid lisatööd. Nähes, et teised töötajad omavad oma projektide üle kontrolli algusest lõpuni, motiveerib see ka teda ise mõtlema, nähes, et valede otsuste langetamine ei too kaasa kohest vallandamist ega pahameelt. Kartes isegi vähetähtsaid otsuseid ise teha, pöördub Jacob töökaaslaste või juhtide poole. Range kasvatus on jätnud oma jälje ning Jacob usub, et lihtsam ja valutum on teha nii nagu teised ütlevad ja isetegevusele mitte mõelda. Ülemuse ülesandeks oleks Jacobit ja ka teisi töötajaid motiveerida
Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsiaaltöötaja, siis olen taotlenud sotsiaaltoetust Kohtla-Järve sotsiaalametist, ning olnud vabatahtlikuna tööl Kiikla lastekodus. Selle lühikese aja sees, mil olin vabatahtlik Kiikla lastekodus, sain aru, et erivajadustega inimesed on ala, mis mind huvitab. Mulle meeldib tegeleda erivajadustega inimestega. Eriti hästi saan ma, millegi pärast läbi paremini endast tükk maad vanemate inimestega, ma lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05.2015, tean, et nii paljude võõraste lastega töö siiski mulle ei sobi. Sellepärast, et kui ma tahaks teha kõike õigesti ja peaks reeglitest kinni, peab mulle
ORGANISATSIOONI PSÜHHOLOOGIA ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED Kasutatakse ka: Work psychology (Tööpsühholoogia ) Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) So. võimed, vajadused, hoiakud(töösse suhtumine, erinevad nägemused, mis puudutavad tööandjaid, töötajaid, jne) jms. mis mõjutavad tööalast käitumist(samas tööaalases situatsioonis mõtlevad inimesed erinevalt.. Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? (millised on kolleegid, juhid, kuidas nad mõjuvad sulle, sellest sõltub meie stresss ja rahuolu jne.) Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? (rutiin, kui palju ma saan ise end kntrollida, palju on antud ettekirjutusi; kvanti ja kvalitatiivne töökoormus – kas
Kõik kommentaarid