Tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid (0)

Sarnased õppematerjalid

21

docx

Tööohutusjuhend - Esmaabi juhend

(plakatid, broðüürid jm näitlikud materjalid); • Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112). • Paigutama nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. • Selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. • Tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt

Kategoriseerimata

15

doc

Esmaabi andmise juhend

- Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. - Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112). - Paigutama nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. - Selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. - Tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu

Esmaabi

20

pptx

Kehaosade külmumine ja kuumenemine, tagajärjed

Külmumine, kuumenemine ja nende tagajärjed  Külmumine Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta.  Tegutsemine külmumise korral Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Külmunud piirkonda ei tohi hõõruda see võib põhjustada vigastusi nahal. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse.  Külmumise liigid Sügav külmumine Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakaspunaseks.  Tegutsemine sügav külmumise korra

Bioloogia

35

docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Üldine ­ elektrilöök Elektritraumad  põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad

Pangandus

39

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

õige tee leidmisele aega kulutama, selgita, kuidas ja kust maja juurde ja majja pääseb. Lukustatud trepikoja puhul garanteeri kiirabitöötajaile sissepääs. Väiksemas maakohas asudes kirjelda täpselt teed ja maja, nimeta maja või koha eritunnuseid. Kui on kedagi abivajaja juurde jätta, tule ise kiirabile uksele või teeotsale vastu. KES helistab - ütle oma nimi, telefon, seotus patsiendiga (näiteks kas ema või lihtsalt möödakäija). Kuula tähelepanelikult, mida häirekeskuse töötaja räägib, käitu vastavalt. Ära katkesta kõnet enne selleks loa saamist. Ära lahku abivajaja juurest. Kui patsiendi seisund muutub, helista 112-le uuesti ja kirjelda muudatusi. Hoia enda telefon vaba, et teel olev kiirabi või häirekeskuse töötaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada, näiteks kui ei leia maja üles vmt. Kiirabi töötab eelkõige eluohtlikus seisundis patsientide päästmiseks, vältimatu abi andmiseks

Esmaabi

7

pdf

Tuleohutusjuhend

1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise käigus töökohal tutvustatakse töötajale objekti tuleohtlikkust, tuleohutusreziimi nõudeid, olemasolevaid tuletõrje- ja päästevahendeid jms. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse päevikusse sissekanne. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määrab ettevõtte- või struktuuriüksuse juht sõltuvalt objekti tuleohtlikkusest

Ametijuhend

6

doc

Üldine tuleohutusjuhend

Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke. Käsikustuti tuleb paigutada: 1) seinale nii, et kustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit ja uksest nii kaugel, et oleks tagatud ukse täielik avanemine; 2) tuletõrjekraani kappi, kasti, tuletõrjestendile, spetsiaalsele alusele või riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja oskama neid käsitseda. 4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine: a) Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; b) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine

Ohutustehnika

23

doc

Esmaabi

Kahtlusta mürgistust, kui eelnevalt tervel inimesel tekib ootamatult 1. Elutähtsate funktsioonide häire ­ hingamise puudulikkus, vereringe puudulikkus, teadvuse häire 2. Naha ja limaskesta ärritus ­ punetav/kahvatu nahk, punetavad/turses limaskestad, pisara-, süljevool, aevastamine, kähe hingamine. 3. Ebatavalise suurusega pupillid 4. Ebatavaline lõhn 2. Mürkide toimeviis Mürgitus on elukeskkonnast organismi sattunud (suu kaudu, hingamisteede kaudu, süstides, naha kaudu)) ainete mõju, mis ohustab keha eluliste funktsioonide talitust. Mürgituse nähud sõltuvad konkreetsest ainest ja hulgast. · Alkoholimürgistus 18  · Ravimimürgitus · Olmekeemiamürgistus · Vingumürgitus · Mürgitused narkootikumidega · Taime- või seenemürgistus 3. Kiire tegutsemise juhised mürgituste korral: Esmaabi tuleb kannatanule anda olenevalt mürgistuse liigist.

Tervis

Kommentaarid (0)