Tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid (0)

Haridus -ja teadusministeerium
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Giidieriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid
Referaat
Juhendaja : Aivar Kalnapenkis
Väimela 2008
Deklaratsioon
Olen koostanud diplomitöö iseseisvalt.
Kinnitan , et antud töö koostamisel olen kõikide
teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele,
kogutud arvandmetele jmt viidanud.
Autor K. Kapp ............................................................
/ allkiri ja kuupäev/
Töö vastab kehtivatele nõuetele.
Juhendaja A.Kalnapenkis ............................................................
/allkiri ja kuupäev/
Sisukord
1.Sissejuhatus...........................................................................................3
2.Töökeskkond.........................................................................................4
2.1 Füüsikalised ohutegurid .................................................................4
2.1.1 Külmumine......................................................................4-5
2.1.2 Sügav külmumine...............................................................5
2.1.3 Kuumakahjustused..............................................................5
2.1.4 Kuumakrambid....................................................................6
2.1.5 Kuumarabandus ...................................................................6
2.1.6 Uppumine ............................................................................7
2.2 Keemilised ohutegurid...................................................................7
2.2.1 Tulekahju avastanud isik on kohustatud..............................8
2.3 Bioloogilised ohutegurid................................................................8
2.4 Psühholoogilised ohutegurid..........................................................8
3. Kaitsevahendid ......................................................................................9
3.1 Töökeskkonnavoliniku kohustused................................................9
4.Esmaabi...............................................................................................10
5.Kokkuvõte...........................................................................................11
6.Kasutatud kirjandus ............................................................................12
Sissejuhatus
Valisin selle teema,kuna tulevikus hakkan töötama giidina ja soovin teada saada ohtudest ja muudest teguritest,mis ohustavad minu igapäeva tööd tulevikus.
Töö eesmärgiks on anda edasi ka teistele giididele nende tööga seotud ohtudest.
Teema on tähtis,kuna paljud inimesed,kes asuvad tööle giidina,ei ole kursis neid varitsevate ohtudega ja nad arvavad ,et neid ei ohusta miski.
Töö põhineb peamiselt internetist kogutud info põhjal.Andmete kättesaamine ei olnud kerge,kuna internetis on kogu info laiali ning ei oska kust otsida.Lõpuks siiski sain.
Tänud minu juhendajale Aivar Kalnapenkisele,kes andis mõtte sellel teemal referaat kirjutada.
Töökeskkond
Ümbrus, milles inimene töötab ohustab teda:

• Füüsikalised ohutegurid
  
• Keemilised ohutegurid
  
• Bioloogilised ohutegurid
  
• Füsioloogilised-psühholoogilised ohutegurid
  

Füüsikalised ohutegurid:

Temperatuur
Kuna giidi töö nõuab palju reisimist ühest maailma otsast teise,siis ohustab neid temperatuuri langused ja tõusud. Nende kõikumistega kaasnevad erinevad ohud:
KÜLMUMINE
Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad , põsed, nina ja kõrvad.
KÜLMUMISE TUNNUSED:
• Nahal on tunda torkeid ja vahel valu.
• Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana.
• Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob.
• Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta.
TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL:
• Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe.
• Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu ), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C.
• Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus.
• Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega.
• Ära hõõru külmunud piirkonda – see võib põhjustada vigastusi.
• Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse.
SÜGAV KÜLMUMINE
Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed , nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks.
TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL:
• Kaitse külmunud kehaosa külma eest.
• Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia.
• Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku.
• Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi . Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine.
KUUMAKAHJUSTUSED
Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi.
KUUMAKRAMBID
Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse ( higistamise ) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas.
TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL:
• Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
• Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse.
KUUMARABANDUS
Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi .
TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL:
Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama.
• Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse.
• Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega.
• Jälgi kannatanu seisundit .
• Kutsu kiirabi.
2. Valgustatus

3. Müra
4. Vibratsioon
5. Kiirgused

6. Õhuga seotud

7. Üle-ja alarõhk
8. Kukkumised

UPPUMINE
TEGUTSEMINE UPPUMISE KORRAL:
Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest.
Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb puhastada võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist.
Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta küliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni.
Keemilised ohutegurid:

Toksilisus

Tule-ja plahvatusoht
Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:

• Teatama viivitamatult häirekeskusele ( telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
  

• Hoiatama ohtu sattunud inimesi;
  
• Sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
  
• Võimaluse piires asuma tuld kustutama. Tulekustutus - ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
  

• Tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
  
• Võimalikust ohust inimestele;
  
• Muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud, kemikaalid , elektriseadmed jms).
  

3. Lämbumisoht
Bioloogilised tegurid:

• Bakterid
  
• Viirused
  
• Endoparasiidid
  

Psühholoogilised ohutegurid:

• Vaimne ülekoormus
  
• Emotsionaalne ülekoormus
  
• Töö monotoonsus
  

Ohutegusrid ei tohi ohustada töötaja tervist. Peavad olema kaitse;pääste-ja esmaabivahendid.Juurdepääs peab olema ohutu.
Kaitsevahendid

• Kaitsejalatsid
  
• Kaitsekindad
  
• Kaitsekiivrid
  
• Silmade ja näo kaitsevahendid
  
• Kaitseriided
  
• Hingamisteede kaitsevahendid
  
• Kuulmiselundite kaitsevahendid
  
• Kukkumisvastased kaitsevahendid
  
• Päästevestid
  

Töökeskkonnavoliniku kohustused:
Töökeskonnavoliniku kohustus on jälgida, et töötajad oleksid varustatud otstarbekohaste ja töökorras isikukaitsevahenditega.

Esmaabi
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult:

• Püüda välja selgitada kannatanu seisukord
  
• Raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
  
• Olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi,
  
• Vajadusel seisata ohtlikud seadmed , välja lülitada elektrivool jne.
  

Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub
selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi.
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi
raskendada.
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest.
Vigastatud töötaja või turist või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada .
PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT !

Kokkuvõte
See teema oli minu jaoks väga huvitav.Uurides sain teada palju uut ja huvitavat.Sain teda,millised ohud mind tulevikus ohustavad ja kuidas nende ohtudega toime tulla.
Hindan oma tööd hästi ja arvan,et sain oma tööga hästi hakkama,kuna saavutasin oma eesmärgi.
Soovitan kõigil,kes selle tööga kunagi või praegu tegelevad, olge ettevaatlikud!
Kasutatud allikate loetelu

http://robert.vkhk.ee:8080/IVA

omad mõtted
Resümee