MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS

Q: Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus?

Vastus leiad õppematerjalist: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS

Q: Kuidas ja mille põhjal aastaaegu eristatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS

Q: Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid?

Vastus leiad õppematerjalist: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS

Obermann, Kristin

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Muu - Riski- ja ohutusõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus?
Kuidas ja mille põhjal aastaaegu eristatakse?
Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid?

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS
Töö nr: 2
Töökeskkonna mikrokliima
tingimuste uurimine
Nimi:
Kuupäev: 24.03.15
Kursus :
TÖÖ EESMÄRGID
Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega.
TÖÖVAHENDID

Digitaalne termohügromeeter ......................................................

Testo termo -anemomeeter 405-V1 ( Velocity stick)

Baromeeter ......................................................
Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:2007 (kättesaadavad vaid laboris ja raamatukogu arvutis!)
TEOREETILINE OSA
Mikrokliima
Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, -niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest.
Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega.
Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus:

organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises;
soojuseralduse väliskeskkonda – füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni , kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise ) teel.

Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga – soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust.
Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest.
Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu:

mikrokliima;
sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus).

Seega mikrokliima tingimused töökeskkonnas peavad tagama termoreguleerimismehhanismi sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima.
Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja liikumiskiirus. Normid on kehtestatud sõltuvana:

aastaajast (soe või külm);
tootmisruumi iseloomust (suure või väikse soojaeraldusega ruum);
töö raskusest (kerge, kergmise raskusega, raske röö).

Normid määravad seejuures kindlaks nii lubatud mikrokliima tingimused (mille puhul võib pikemaajalise töö korral tekkida termoreguleerimismehhanismis pingsus, ent ei teki patoloogilisi muutusi) kui ka optimaalsed1 mikrokliima tingimused (mille puhul peaaegu ei teki pingsust termoreguleerimismehhanismile).
Õhu suhteliseniiskuse (%) ja temperatuuri (° C) mõõtmine termohügromeetriga
Antud töös kasutatakse õhu suhtelise niiskuse määramiseks termohügromeetrit. Mõõtmise ajal ei tohi mõõteseadmele peale hingata, et mitte rikkuda mõõtetulemusi.
Õhu liikumiskiiruse määramine
Ventilatsiooni põhiülesandeks on normaalsetele sanitaar-hügieenilistele tingimustele vastava õhukeskkonna loomine. Ventilatsioonitehnika on teadus õhuvahetuse organiseerimisest ruumis.
Õhuvahetuse läbiviimisel eristatakse:

loomulikku ventilatsiooni, kus õhuvahetuse tekitab gravitatsioonijõud

mehaanilist ventilatsiooni, kus õhuvahetus saavutatakse ventilaatorite mehaanilise tööga
Mehaaniliste ventilatsiooniseadmete kogumit nimetatakse mehaaniliseks ventilatsioonisüsteemiks. Mehaaniline ventilatsioonisüsteem koosneb ventilaatoreist, õhutorudest koos õhujaoturiga, mõõte- ja reguleerimisaparatuurist. Süsteemi kuuluvad veel tihti tolmuärastid, filtrid ja seadmed õhu niisutamiseks.
TÖÖ KÄIK

Koostada ruumi skeem

Sooritada mõõtmised ja dokumenteerida andmed

Valmistada ette protokoll .
MÕÕTMISED
Enne mõõtmist tutvutakse ruumi mikrokliima olukorraga ning koostatakse ruumi kohta käiv skeem (lisalehele, mustand tuleb esitada koos puhtandiga kaitsmisel). Skeemile märgitakse: ruumi mõõtmed ja otstarve; mõõtepunktide asukohad protokollis viisil, mis üheselt määravad antud ruumipiirkonna; ruumi üldine seisund (vanus, millal viimati renoveeritud , mustusaste); märkida akende (lisada klaaside- kardinate iseloomustus) ja uste asukohad ja suurus; märkida töökohtade asetus ja ohtlikud alad; märkida küttekehade asukohad; märkida ventilatsiooniavade asukohad; märkida mõõtepunktide asetus; märkida üles välistingimused: õhutemperatuur (T/oC), suhteline õhuniiskus (RH/%) ning õhurõhk (p/hPa). Võimalusel uuritakse töötajatelt, kuidas on olukord töökeskkonnas erinevatel aastaaegadel.
Teadmiseks: Reaalsete mõõtmiste puhul tuleb sisekliima näitajate mõõtmisi teostada nii külmal kui ka soojal aastaajal ühe päeva kestel (töövahetuse alguses, keskel ja lõpus). Sisekliima mõõtmisi tuleb teostada määratud aegadel, määratud mõõtekohtades ja mõõtepunktides.
Antud laboritöö käigus tuleb mikrokliima näitajate mõõtmiseks lasta seadmel stabiliseeruda 5 minutit ja siis näit võtta. Juhul kui näit kõigub isegi ±0,1 ulatuses, tuleb mõõta vähemalt 5 näitu ning arvutada nende keskmine.
Alla 100 m2 tööruumis tuleb mõõtmised läbi viia vähemalt neljas punktis, punktid peavad seejuures asuma tööruumis ühtlaselt (seda juhul kui töökohtade jaotus ruumis on tihedalt ja puuduvad lokaalsed mikrokliimat reguleerivad seadmed nt sooja-, jahutus-, niisutus vms allikad). Mõõtepunktid peavad paiknema vähemalt 1,0 m kaugusel seinast .
Märkida ruumi kujutavale joonisele mõõtepunktide asukohad, mõõtetulemused fikseerida tabelisse!
Näidud dokumenteeritakse 5 minuti tagant. Mõõtmistel eeldame, et alalised töökohad on istuvad töökohad, seega mõõtmisprotseduuri lihtsustamiseks viiakse mõõtmised läbi vaid kahel kõrgusel – 0,1m ja 1,5m.
NB! Õhu liikumiskiiruste ja muude näitajate mõõtmised tuleks läbi viia samades mõõtmispunktides. Kui võimalik, siis paralleelselt.
ANALÜÜS
Õhu liikumiskiirust mõõdetakse 3 telje suunas: x, y ja z. Igas mõõtepunktis (ja kõrgusel) viiakse mõõtmine läbi 1 minuti jooksul, seejuures fikseeritakse nii palju näite kui saab (lisalehele) ja seejärel arvutatakse iga telje suunaline aritmeetiline keskmine ning sisestatakse tabelisse nr 2. Resultantse õhuliikumiskiiruse v ühes mõõtepunktis saab määrata valemiga:
. (1)
Arvesse tuleb võtta, et eeltoodud valemis näidatud erisuunalised õhu liikumiskiirused on tegelikult igas suunas 1 minuti jooksul toimunud mõõtmiste aritmeetilised keskmised.
Velocity sticki kasutamine
NB! Seade on väga õrn ning tundlik kuna tegemist on hotwire anduriga!
NB! Kui 5 minuti jooksul seadmel nuppu ei vajutata lülitub seade automaatselt välja.

Lülitage katseseade lülitist sisse. Kasutades lülitit valige mõõdetavaks suuruseks õhu liikumiskiirus.
Mõõtmiseks avage seadme tipus asuv katik, mille all on sensor , pöörates katikut vastupäeva. Mõõtmise ajaks fikseerige seade ettenähtud kõrgusele statiivi abil – väikseimgi liikumine põhjustab õhuvoo suurenemise ning seetõttu väära tulemuse.

NB! Ruumi uksed ja aknad tuleb sulgeda enne mõõtmiste alustamist.
MÕÕTMISPROTOKOLL
Tabel 1. Välistingimused mõõtmiste läbiviimise ajal.
Õhutemperatuur (° C)
Suhteline õhuniiskus (RH/%)
Õhurõhk (p/hPa).
1
57
104,9
Viide /seade: http://www.ilmataat.ee/
Tabel 2. Õhu liikumiskiiruse mõõtmised
Mõõtepunkt
Kõrgus (m)
1.
0,1
0,099
0,109
0,092
0,174
1,5
0,090
0,117
0,118
0,189
2.
0,1
0,121
0,189
0,139
0,263
1,5
0,091
0,129
0,188
0,245
3.
0,1
0,089
0,125
0,103
0,185
1,5
0,089
0,139
0,145
0,220
4.
0,1
0,155
0,235
0,165
0,326
1,5
0,114
0,143
0,161
0,244
Tabel 3. Mikrokliima parameetrite mõõtetulemused (lisada siia ka vres tulemused tulpa V, et parem võrrelda oleks)
Mõõtepunkt
Kõrgus, m
T, 0C
RH, %
V, m/s
Normväärtused*
T, 0C
RH, %
V, m/s
1
0,1
22,1
23,0
0,174
20-24
40-60
0,1
1,5
22,5
22,9
0,189
2
0,1
21,7
24,4
0,263
1,5
22,4
23,2
0,245
3
0,1
21,3
24,3
0,185
1,5
22,4
23,6
0,220
4
0,1
21,5
24,1
0,326
1,5
22,9
22,7
0,244
*Viide (pange kirja kust dokumentidest normid võtsite): https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Tookeskkond/tookeskkonna_fuusikaliste_ohutegurite_parameetrite_mootmine.pdf
KÜSIMUSED
Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused.

Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta.
Antud ruum on mikrokliima seisukohalt suhteliselt heas seisukorras. Kõik normid peale õhuniiskuse olid normikohased, kuid talvel ongi õhuniiskust raske normi viia.

Õhuniiskust määratakse tavaliselt psühromeetritega, selleks kasutatakse üldiselt kas Augusti või Assmanni psühromeetrit. Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus? Psühromeetriga mõõdetakse suhtelist niiskust ja see koosneb kahest kõrvuti asetsevast termomeetrist. Termomeetrid on välimuselt täpselt ühesugused, aga ühe termomeetri otsa katab riie ning seda nimetatakse märjaks termomeetriks . Märg termomeeter on kastetud puhta, destilleeritud vee sisse, samal ajal, kui teine termomeeter hoitakse kuivana. Kuiv termomeeter mõõdab õhutemperatuuri ja märg näitab madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku. Kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi saab arvutada õhuniiskuse. Kui näitude vahe on suur, siis see näitab, et suhteline õhuniiskus on madal. Kui vahe on väike, siis on see kõrge. Psühromeetrid jagunevad kaheks: statsionaarne ehk Augusti psühromeeter ja aspiratsiooni - ehk Assmanni psühromeeter. Peamine erinevus seisneb selles, et Assmanni psühromeetri puhul tekitatakse ventilaatoriga konstantne õhuvool kiirusega umbes 2m/s, Augusti psühromeetri puhul on aga õhuvoolu kiirus muutlik .

Defineeri mõisted:
Töökoht: koht, kus töötaja töö käigus alaliselt või ajutiselt viibib.
Tööruumi mikrokliima: õhuniiskus, temperatuur, õhu liikumine, soojuskiirgus tööruumis. Temperatuur: füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi soojusastet.
Õhu suhteline niiskus: veeauru osarõhu ja küllastunud veeauru osarõhu suhe.
Õhu liikumiskiirus: voolu hulga ja ristlõike pinna suhe.
Optimaalne mikrokliima: füüsikalised tegurid, mis moodustavad mikrokliima ning jäävad normi piiridesse ja on sobivad.
Lubatav mikrokliima: füüsikaliste tegurite suurused, mis on märgitud lubatud piirnormidena.
Inimese soojaeritus : suurus, mis määrab, kui palju sooja eritab inimese keha.

Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. Selleks täita alljärgnev tabel.
Küsimus
Sisekliima klass (edaspidi küsimustes tähistatud SK) TTÜ majandusteaduskonna hoones :
II
Aastaaeg mõõtmiste läbiviimise ajal:
(Vaata standardist , lk mille järgi määratakse.)
Külm
Mõõdetud tulemus
Väärtus
Ühik
Temperatuuride normvahemik käesoleval aastaajal:
22
19-23
C
Temperatuuride normvahemik muul ajal aastast:
22-24
C
Suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt SK:
23,5
40-60
Soovituslik õhuliikumiskiirus käesoleval aastaajal
0,23
0,18
m/s
Soovituslik õhuliikumiskiirus muul ajal aastast
0,22
m/s

Kuidas ja mille põhjal aastaaegu eristatakse? Eristatakse sooja ja külma aastaaega . Külm aastaaeg on aeg, millal ööpäeva keskmine õhutemperatuur on alla 10 kraadi ning soe aastaaeg on siis, kui keskmine õhutemperatuur jääb üle 10 kraadi.

Kuidas kategoriseeritakse tootmiskeskkonnas või muus tööpaigas tehtavat tööd vastavalt selle raskusastmetele? Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid?
Töö jaguneb viieks raskusastmeks: Ia, Ib, IIa, IIb, III. Ia ja Ib on kerged tööd, IIa ning IIb on keskmise raskusastmega ning III on raske töö. Indeksiga a kategooria on natukene kergem töö kui indeksiga b töö. Need pannakse järjekorda energiahulga järgi, kui palju inimene selle töö tegemiseks kulutab . Tööde kategooriaid on vaja teada siis, kui pannakse paika töökeskkonna mikrokliima piirnorme ning ka töö puhkepauside hulka.

Eeldades, et töökohal tehakse tööd kategoorias IB, täita tabelid .

Võrdlev tabel erinevate tööde raskusastmetega tööruumide soovituslike ja optimaalsete temperatuuride kohta. Kasutada standardit EVS 916:2012 tabeleid A.6, A.7, A.8, A.9, A.10
Vaadeldav suurus
Soe aastaaeg
Külm aastaaeg
Ühikud
Soojaeritus
1,2
met
Optimaalne temperatuur
22 - 24
19-23
C
Ülemine ja alumine temperatuuri piirväärtus alalistel töökohtadsel
20 - 25
18- 24
C
Ülemine ja alumine temperatuuri piirväärtus mittealalistel töökohtadsel
19 – 27
17 - 25
C
Õhu liikumiskiiruse soovituslikud väärtused
0,18
0,15
m/s

Analüüsida IB kategooria töö soojuslikku mugavust tabeli abil ning seejärel võrrelda enda riietuse vastavust ettenähtule (EVS:916:2012).
Vaadeldav suurus
Väärtus
Ühikud
Soojaeritus IB kategooria töö puhul:
1,2
met
Soojaeritus IB kategooria töö puhul:
70
W/m2
Kirjeldada IB kategooria töö tegevust: Väheliikuv, istumist nõudev töö, nt kontor, kodukontor, labor, arvutitöö.
Minu riietus: aluspüksid+ rinnahoidjad+ sokid + t-särk+ kerge pikkade käistega sviiter + püksid+ kingad
0,8+0,8+0,5+1,4+5,7+5+0,6=14,8 W/m2
Jääb lubatud piiridesse.

Missugune peab töökeskkond olema hetkel Eesti Vabariigis ja missugune alusdokument seda määrab? Töökeskkond peab vastama nõuetele ja seda määrab Eesti Standard.
1Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul.
10

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 18 allalaadimist

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #1

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #2

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #3

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #4

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #5

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #6

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #7

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #8

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #9

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristin Obermann Õppematerjali autor

Riski ja ohutusõpetuse LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS. Olemas ka ruumi plaan.

risk ohutus keemiatööstus labor laboratoorne töö praktikum mikrokliima tööruum

Kasutatud allikad

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Tookeskkond/tookeskkonna_fuusikaliste_ohutegurite_parameetrite_mootmine.pdf

Sarnased õppematerjalid

pdf

Mikrokliima praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter

Töökeskkond

docx

Riski ja ohutusõpetus mikrokliima

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________

Riski- ja ohuõpetus

odt

TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE

Riski- ja ohutusõpetus

pdf

Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine

RISKI- JA OHUTUSÕPETUS. Labor 2. Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Teisendused: Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1

Riski- ja ohutusõpetus

124

ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 109 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" VVm 14.06

Tervishoid

docx

Tööruumide sisekliima

Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust. Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima või mikrokliima. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. 1. SISEKLIIMAT MÕJUTAVAD TEGURID Inimese loomuliku tegevuse tagajärjel tekivad õhku paratamatult niiskus ja süsihappegaas (vee kasutamine, inimese hingamisest ja kehalt niiskuse eraldumisel). Samuti võivad

Keskkonnaeetika

doc

Kuuma töökeskkonna toime organismile

1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, valgustus; 2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend; 3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö; 4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained; 5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid, viirused, seened, parasiidid. Töökoha tingimused Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega

Tuleohutus

pdf

Sisekliima

Keeletoimetaja: S. Seesmaa Trükk: Trükipunkt 6 1. SISEKLIIMA 1.1. Üldmõisted Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima (indoor climate) [1, 2]. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt.

Sisekliima

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk