TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK I KURSUS Anabel Annama TOITUMINE MENÜÜ ANALÜÜS 2014 Juhendaja: Katrin Jurs Ühe päeva menüü HOMMIKUSÖÖK 09.30 Krõbinad jogurtiga Tee mega Banaan LÕUNASÖÖK 12.00 Friikartulid grillvorstiga,leib Vesi 250 ml Limonaad 250ml VAHEPALA 13.30 M&M kommid Vesi 100ml 18.00 Jalutuskäik väljas värskes õhus 1h Vesi ÕHTUSÖÖK 19.30 Vesi Toorsalat, keedukartul, kanasnitsel,leib Vesi 20.00 Näksimine- Kurk, porgand,viinamarjad Vesi TOIDUPÜRAMIID ANALÜÜS Ma arvan, et minu toitumine on üsna mitmekesine, söön mõõdukalt ja peaaegu kõike. Võiks rohkem süüa liha,kala. Arvan, et võiksin vähem süüa rämpstoitu ja rohkem puu-ja juurvilju. Arvan,et liigun piisavalt aga alati võiks rohkem. Kindlasti peaksin vältima rohkem soolaseid toite, st kasutama vähem soola toitudes jne.
KOOL NIMI MIS ON TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: NIMI Rakvere (2013) SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................1 1. Toidupüramiidi põhimõtted..................................................1-3 2. Taldrikureegel.........................................................................3 3. Viis tervisliku toitumise soovitust............................................4 4. Kuidas toituda tervislikult?......................................................4 4.1. Mitmekülgne toitumine.................................................5 4.2. Tasakaalustatud toitumine...........................................5 ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insul...
TERVISLIK TOITUMINE Mis on tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Toidupüramiid Näitab kui suure osa sinu päevasest toidukogusest peaks üks või teine toiduaine moodustama. Mitmekülgsus Süüa tuleb erinevaid toiduaineid. Näiteks piimatoodete hulgast tuleb valida igaks päevaks erinev toiduaine, (esmaspäevaks jogurt, teisipäevaks klaas piima, kolmapäevaks kodujuust jne). Tasakaalustatus Iga päeva menüü peab sisaldma kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Mida laiem on toidu valik, seda kindlamalt saab inimene kõiki toitaineid Mõõdukus Toitu tuleb tarbida parajas kog...
Kehakaalu langetamine Jüri Gümnaasium Koostajad: ... 2014 1.Kuidas alustada kehakaalu langetamisega? Kui olete otsustanud kaalu langetada, siis kõigepealt peaksite välja selgitama selle, kui palju teil on ülekaalu ning milline oleks tegelik tervislik kehakaal. Normaal kehakaalu näitab kehamassiindeks Ettevalmistamine: Eesmärk Päevane energiakogus Soovkaalu saavutamine Eesmärk Eesmärgiks võiks alguses võtta suurima kehakaalu, mis on veel normaalkaal. Kaalulangetamise käigus võib soovkaalu vähendada. Päevane energiakogus Peate välja selgitama, kuidas hetkel toitute. Enda energiakoguse väljaarvutamiseks saate kasutada erinevaid interneti kalkulaatoreid. Näiteks: http://toitumine.ee/tapse-energiasoovituse-kalkulaator/ Kaalulangetamiseks kuluv aeg Kui teate, mitu kilogrammi soovite kaalu alandada, arvutage välja selleks kuluv reaalne aeg. Aeglasem kaalulangetamine on organismile kasulikum K...
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toi...
Elis Vink TOITUMINE SPORDIS Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. TOITUMINE SPORDIS .................................................................. 4 1.1 Soovitused toiduainete valimisel ..................................................... 4 1.2 Toidulisandid .......................................................................... 5 2. VÕISTLUSPÄEV .......................................................................... 6 3. LÜHIINTERVJUU ........................................................................ 7 KOKKUVÕTE .................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................10 ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nimi ja perekonnanimi TERVISLIK TOITUMINE Uurimistöö Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 RESÜMEE Selle töö eesmärgiks on teada saada rohkem tervisliku toitumise kohta ning uurida minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liia...
Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" ...
Olulisemaid klaviatuuri kiirlülitusi 1.CTRL+a= märgista kogu töö 2.CTRL+c= kopeeri (copy) 3.CTRL+v= kleebi (paste) 4.CTRL+s= salvesta (save) 5.CTRL+z=võta tagasi 6.CTRL+y= tee uuesti 7.CTRL+x=lõika 8.CTRL+F=otsi või asenda 9.CTRL+N= ava uus fail 10. CTRL+End= kursor liigub kohe töö lõppu 11. CTRL+Home= kursor liigub kohe töö algusesse 12. End= kursor liigub rea lõppu 13. Home= kursor liigub rea algusesse Pildi lisamine 1. Kõigepealt kontrolli kus asub kursor, pilt asetub kursori kohale 2. Seejärel ava menüü LISA 3. Vali alammenüüst PILT 4. Edasi vali LÕIKEPILT 5. Paremalt paanilt vali KORRALDA LÕIKEPILTE 6. Avaneb uus aknake- klõpsa OFFICE KOLLEKTSIOONIDE ees olevale + märgile 7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8. Klõpsan pildi kõrval olevat noolekest ja kopeerin pildi 9. Nüüd lähen tagasi oma töösse ja kontrollin jälle kursori asukohta enne kui pildi kleebin 10. Kleebin pildi 2 Pildi töötlus 1.Tee...
Kiili Gümnaasiumi menüü MENÜÜ 12.-16.05.2014 NÄDALAPÄE LÕUNASÖÖK PIKK PÄEV V Kodune seljanka, hapukoor, leib, saiavorm piimaga , Sepik singi ja juustuga, ESMASPÄEV värske puuvili kakao Makaron hakklihaga, ketsup, leib, sai, peedisalat Kaerahelbepuder TEISIPÄEV /värskekapsa- porgandisalat, mahlajook/piim moosiga, piim Kana- köögiviljasupp, leib/sepik, leivavaht Jogurt KOLMAPÄEV vahukoorega , värske köögivili maisihelvestega, sai Kalakaste, kartul/riis, porgandi- sivkasalat/ Mannasupp, võileib NELJAPÄEV hiinakapsa- kurgisalat, leib, sepik, mahlajook/pett Kalkuniliha magus-hapus kastmes, kartul/riis, Makaronid juustuga, vita...
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suurema...
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine. (tailiha, linnuliha, kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid) Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. ...
Diabeet ja toitumine kroonilise neerupuudulikkuse korral Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule Diabeet, neerupuudulikkus ja toitumine Mida üks neerupuudulikkusega diabeetik võiks ja peaks sööma on üsna komplitseeritud kuna diabeetiku menüü ja neerupuudulikkusega patsiendi menüü on kohati vastandlikud. Ühest küljest peaks vältima liigset süsivesikute tarbimist,et hoida head veresuhkru taset samas vältimaks neerupuudulikkuse süvenemist soovitatakse madala proteiinisialdusega ja rohkem energiarikast menüüd. Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule * Loobuda maiustustest või tarbida neid piiratud koguses ( suhkur, mesi, šokolaad, küpsised, kompvekid, gaseeritud magusad joogid) * Süüa pigem sageli ja korraga vähe – see säästab kõhunääret ning veresuhkur on vähese toidukogusega madalam. Soovituslik on 3 põhitoidukorda ja 2-3 oodet. * Süüa alati kindlatel kellaaegadel. Vahelejäet...
Essee Tervislik toitumine – tasakaalustadud menüü Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks inimeste toitumine ja sellest tulenev kehakaal. Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus Kiire elutempo tõttu jääb toidu vamistamiseks ja selle söömiseks üha vähem aega ning tihiti valitakse kiirtoit, mis ei sisalda piisavalt vajalikke aineid organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Kiirtoit on enamasti kaloririkas ja toitainete vaene. Tarbida tuleks aga tasakaalustatud toitu. Tasakaalustatud toit on eale ja kehalisele aktiivsusele vastav see peab andma energiat kogu päevaks nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu, valke samuti ka vett ja mitmesuguseid mineraalaineid. Kõike tuleks tarbida mõõdukalt. Hea oleks kui inimene tarbiks päevas süsivesikuid 45-60%, rasvu 25 - 40%, valke 10-20%. Täiesti ideaalne oleks tarbida 55% süsivesikuid, 30% rasvu ja 15% valke. Valgud moodustavad meie organismi struktu...
Nõo Reaalgümnaasium Sonja Gross 10.c TERVISESPORT Referaat Nõo 2017 Tervisesport on rahulik treening, mida saad enda tunde järgi teha täpselt nii palju kui ise jaksad. Tervisespordi eesmärk on hoida või parandada oma tervist ning tõsta füüsilist võimekust - nii suudab meie keha vastu panna igasugustele haigustele, tuju on parem ning energiat palju rohkem. Hea kehaline ja vaimne enesetunne ning töövõime aitavad igapäevaelus paremini toime tulla. Mida tervemana, jõulisemana ning enesekindlamana ennast inimene tunneb, seda väärtuslikumalt mööduvad päevad ja see loob eelduse elukvaliteedi parandamiseks. Tervisesport on küllaltki ohutu, kuid siiski tuleb kontrollida ennast, et ei tekiks liigset koormust ning treeningvõtted oleksid õiged Tervisesport Eestis Tervisesporti teeb Eestis iga kolmas inimene. Siin tegeleb vabal ajal spordiga ligi 425 000 inimest ning kõige aktiivsemad nendest on noored, van...
Kellele: Reisibüroo Reisid Kellelt: Meriton Grand Conference & Spa Hotel Kontaktisik: Kuupäev: 15.04.2013 HINNAPAKKUMINE 23.-26.06.2013 Lp Reisibüroo Reisid Täname Teid huvi tundmast meie hotelli teenuste vastu. Pakume Teile majutust, toitlustust ja spaateenuseid Meriton Grand Conference & Spa Hotellis. Kõigis tubades on WC, duss, televiisor, telefon ja föön. Toa hinnas sisaldub majutus, hommikumantel ja toasussid, buffet hommikusöök, Wi-Fi internetiühendus, vee- ja saunakeskuse kasutamine kella 11.00-ni ning jõusaali kasutamine kogu päeva vältel. Sidukite parkimiseks on hotellil videovalvega parkla hotelli kõrval. Vajadusel pakume abi ratastoolis nooruki transportimisel, võimaldame lifti ja kaldteede kasutust, et liikumine oleks mugav. Meriton Grand Conference & Spa Hotellis asub Wellness spaa, ilusalong ning spordiklubi ja jõusaal. Et Teil oleks lihtsam erinevate massaazide ja teiste spaahoolitsuste vahel valida, oleme koostanud r...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
Tervislik toitumine Toitumisharjumustele pannakse alus lapse- ja noorukieas. Söödud toitudest imenduvad organismis toitained ning neid kasutatakse ainevahetuse käigus kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põh...
Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest · Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. · Soovitatav on liikuda 12 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. · Hea on igasugune liikumine nii sportimine kui muu vaba aja tegevus. · Lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada. · Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks m...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Tervislik toitumine Referaad Koostas: Silja Grünberg Juhendas: Õp Ie Puhm Vana-Antsla 2012 Sisukord 1. Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks 2. Laps vajab kindlaid söögiaegu 3. Toiduring kirjeld Aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas lisab mitmekesisust 4. Teraviljatooted 5. Piim ja piimatooted toidu kõrvale ja vahepalaks 6. . Liha, kala ja muna 7. Igapäevases menüüs ikka möödukus 8. Kokkuvõte, Õige toitumise aluseks on järgmised väikesed põhitõed Sissejuhatus Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast. Sellepärast on oluline teada, et mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervem on organism ka hilisemas elus. Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimal...
PÕDER ÜLDISELOOMUSTUS Põder on Eesti suurim sõraline. Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam. Ta võib kasvada üle 2 m kõrguseks ja kuni 3 m pikkuseks. Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne- sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4- 5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg...
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
Jaapan Nihon 'tõusva päikese maa' Kuna Jaapan on suhteliselt eraldatud saareriik, siis tekkisid esimesed vähesed väliskontaktid alles 16. sajandil, enne mida oli riik välismaalastele suletud. Päriselt avatuks muutus Jaapan alles 1868. aastal. Esimesed lääne poolt Jaapaniga äri ajama hakanud olid usu sildi all tegutsenud jesuiidid. Suhteid loodi kohalike väepealike- shogunidega.Jaapan on tänaseni keisririik ja alles pärast Teist maailmasõda tegi jaapanlaste poolt Päikesejumala järeltulijaks peetud keiser esimest korda teatavaks, et temagi on tegelikult inimene. See oli suur sokk kogu Jaapani ühiskonnale.Riigi, kultuuri ja rahvastiku ülesehitust ning arengut on väga tugevalt mõjutanud sellised vanad ja võimsad kultuurid nagu Hiina ja Korea. Sellest hoolimata peetakse Jaapani saarestiku põlisrahvaks 12 000 aasta eest end seal sisse seadnud ainusid. Need on veidi europii...
Mehe viljakus ja reproduktiivtervis Viljakust soodustavad tegurid: · Tervislik toitumine: Hispaania teadlased leidsid, et tervislikult toituvatel meestel on elujõulisem sperma. Varem on sama uurimisrühm leidnud, et sperma kvaliteeti halvendab rohke piimatoodete ja liha söömine. See-eest lehtsalati, tomati ja puuviljade tarbimine muudab seemnevedelikku elujõulisemaks.Selgus, et normaalse spermaprooviga mehed tarbisid rohkem süsivesikuid, kiudaineid, foolhapet, C- vitamiini ja lükopeeni. Samuti sisaldas nende menüü vähem rasvu ja rohkem valke. Uurijate sõnul avaldab negatiivset mõju ka see, kui toidus leidub vähe antioksüdantseid toitaineid. Mendiola uurimisrühm järeldas, et toitumine näib spermakvaliteeti mõjutavat, kuid väite lõplikuks kinnitamiseks tuleks lisauuringuid korraldada. · Regulaarne ja mõõdukas treening: Mõistlik olek...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LASTEHOID RINNAPIIM JA IMIKU TOITUMINE REFERAAT Koostaja: Tively Rämmann Vana-Antsla 2011 SISUKORD 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus...................................................................................3 3. Rinnapiim.....................................................................................4 4. Ema toitumine raseduse ajal.............................................................5-6 5. Imiku toitumine esimesel poolaastal......................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loe...
Kõrvukräts (Asio otus) Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline. Kirjeldus Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranzpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Elupaik ja pesitsemine Kõrvukräts on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Pesas on 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates mä...
Siidisaba Siidisaba ehk viristajat on kõige kergem ära tunda tema sulestiku, siidise läike ning iseloomuliku tutikese järgi pealael. Siidisaba pesitseb Põhja-Euroopa, Aasia, Kanada ja Alaska okaspuumetsades. Tema levila põhjapiir ulatub kuni puude kasvu piirini. Kevadel lahkuvad need linnud parvedena oma pesitsuskohtadest ning lendavad lõunapoolsetesse aedadesse, parkidesse ja põõsastega kaetud aladele, kust nad otsivad mitmesuguseid marju. Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega ma...
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tuge...
Tere! Mina olen Mehis Lõhmus , 11B klassi õpilane ja tegin uurimustöö teemal ,,Tervislik toitumine Jakob westholmi gümnaasiumis?'' Teema pealkiri on esitatud küsimusena, sest töö käigus selgub, kas toit on tervislik või mitte. Valisin teema sellepärast, et olen ise pikalt tegelenud spordi ja oma toitumise jälgimisega. Tänu sellele olid mul ka soodsad tingimused töö koostamiseks. Peale selle huvitun väga spordist ja toitumisest ning tahtsin ennast täiendada. Töö I pooles on väga palju refereerimist ja teoreetilist juttu, mida pärast kasutasin analüüsimiseks. II osa tööst on uuring ja uuringute tegemiseks kasutasin NutriData interneti toitumisprogrammi III osas on analüüs, kus siis toitumisprogramm on arvutanud vajalikud väärtused ja mina kandsin need tabelisse ning analüüsisin neid. Toitumisprogrammi kasutamise idee sain TTÜ toitumiskursuselt ja see on tõesti väga tõhus , tõestatud ja mugav programm. Sellega saab jälgida toitumist, a...
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped........................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE TERVIS LASTEAIAS Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tervislik toitumine......................................................................................................................3 Laste hammaste tervis.................................................................................................................4 Suuhügieen..............................................................................................................................4 Üldine hügieen, haiguste ennetamine .....................................................................................................................................................6 Toidupüramiid.......................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 11 Krista Kämer TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISUKORD sisukord................................................................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL................................................................................... 4 2.1 Tervislik toitumine ......................................................................................................... 4 2.2 Toitained........................................................................................................................ 5 2.2.1 Valgud.........
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (...
IMETAVA EMA TOITUMINE · Raseduse ajal loob enamik naisi 2-4 kg keharasva Kuigi valkude, süsivesikute ja rasvade kogused varu, mis katab esialgu imetamisel energia erivajadused. rinnapiimas on suhteliselt stabiilsed, on juba enda tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu. Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete · Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500 te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on toitumisele rohkem tähelepanu pöörama soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas. hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk · Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate saavutab kergesti ra...
URSON SELTS: Närilised SUGUKOND: Okaslased PEREKOND JA LIIK: Erethizon dorsatum Nagu suurem osa sellesse sugukonda kuuluvaid liike, veedab ka urson enamuse ajast puudel, mille koorest ja lehtedest ta toitub. Tal on teravad küünised, karvatud jalatallad ning tasakaalu hoiab ta suurepäraselt. Puuoksi mööda liigub ta aeglaselt, ent kindlalt. KESKKOND Urson tunneb end kõige paremini segametsades, ent vajaduse korral võib ta kohastuda ka teistsuguste elutingimustega, näiteks põõsastihnikute, liivakõrbete või koguni lageda tundraga. Kogu päeva põõnab ta kerratõmbunult puuvõras või kaljupraos. Igal loomal on mitu varjupaika, mis paiknevad tema territooriumi erinevates piirkondades. Koidikul läheb ta alati kõige lähemal asuvasse urgu. Urson on "konservatiiv", see tähendab, et ta käib alati mööda ühtesid ja samu radu, jättes enda järel pehmele mullale või lumele nähtavaid jälgi. Juhul, kui talv on eriliselt karm, veedab urson mõned päevad ...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes..................................................................................
Tervislik lõunasöök Koostas: Tervislik toitumine Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: Vastavus vajadusele Mitmekesisus Tasakaalustatus Mõõdukus Lõunasöögi menüü Ahjus küpsetatud kala riisi ja hiinakapsa salatiga 30g riisi 150g hõbeheiki 60g tomatit 70g kurki 60g hiinakapsast ¼ paprikat 2 spl majoneesi 50g maitsestamata jogurtit sinepit soola suhkrut 1 viil täisteraleiba 1 klaas piima Puuviljasalat kohupiimakreemiga 1 õun ½ banaani 80g ananassi 2 spl vaarikaid 80g banaanikohupiimakreemi Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Süsivesikute sisaldus meie lõunasöögi menüüs: kurk 1,5g kapsas 1,3g tomat 2 g maitsestamata jogurt 2,35g leib 11,2g ananass 9,4g õun 4g banaan 9,2g banaanikohupiimakreem 10,3g vaarik...
Toitlustuse trendid Eestis 21.sajandil Toidukultuur on üks osa meie rahvuskultuurist. Toit ja söömine on igapäevane tegevus. Ajas muutuvad trendid, mida ja kuidas inimestele süüa meeldib. Rahvustoidud on igale riigile omased ja enamasti seda väärtustatakse, kuid samuti kaasajastatakse. Kõik peab ajaga kaasas käima. Restoranid peavad tänapäeval arvestama sellega, et kliendid on kõik väga erinevate soovidega. Iga klient tahab, et teda teenindataks vastavalt tema soovidele. Restoranid on vähendanud oma menüüde mahukust. Toitude valik on väiksem, kuid see-eest on nende kvaliteet parem. Inimesed on tänapäeval oma toidu suhtes palju valivamad. Pööratakse suurt tähelepanu toidu tervislikkusele, sest vale toitumine võib põhjustada erinevaid haigusi. Kiirtoidu restoran McDonald's on enda kodulehele lisanud menüü, kus iga toidu juures on kirjas palju kaloreid, valke, süsivesikuid, rasvu see sisaldab. Inimesed väärtustavad rohkem ka kodumaist t...
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, ja seda mitte ainult õpetaja vaid ka lapsevanema näol -- vaid nende omavaheli...
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?...........................................................................................................................
SINIRAAG (CORACIAS GARRULUS) Üldandmed •Tiiva pikkus 18...20cm •Tiibade siruulatus 66-73cm •180-200g •Kehapikkus 29-32cm Välimus Linnu pea koos kaelaga ning rinnaesine koos alakehaga on rohekassinised. Sinirao „õlad“ lillakassinised ning hoosuled ja keskmised sabasuled on mustad. Selg on linnul punakaspruun. Isas- ja emaslind on välimuselt sarnased. Noorlinnud on tuhmimate värvidega ning nende kael ja rind on pruunikasroosa. Segi võib ajada... Eestis on raske muu liigiga segamini ajada. Ehk ainult vähese valguse puhul, sest siluett meenutab varest või hakki. Oma sirgjoonelise lennu poolest võib teda kaugelt veel segamini ajada õõnetuviga. Levik ja rändamine •1950-ndatel ja 60-ndatel oli Siniraag Eestis väga levinud haudelind. •Alates 1970-ndatest, mil intensiivistus põllumajandus ja võeti kasutusele rasketehnika ja putukamürgid, hakkas siniraagude arv kiiresti kahanema. •Praegu võib siniraagu kohata ainult Lõuna-Eestis, peamise...
Väikelapse tasakaalustatud toit ja menüü Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen ise kokkupuutunud väikelapse hoolitsemisega väljaspool oma perekonda, kuna olen lapsehoidjana tööd teinud. Eriti huvi pakkus mulle just see, et mida tegelikult peaks väikelaps oma toidukorral sööma ja millal need toidukorrad peaksid aset leidma. Kuna ise olen ka allergiline, mõtlesin uurida ka toidust tekkivat allergiat. Ning kindlasti ka seda, et mis oleksid need toiduained, mis võiksid tekitada allergiat väikelapsele. Kasutatud kirjandus. Kasutatud kirjandust uurisin internetist, mis oli vene keeles ja tõlkisin eesti keelde, ajakirjast "Perekool" ja raamatust "Rahulolevast beebist usalduslikuks lapseks" . MIS ON TERVISLIK TOIT ? Tervislik toit peab olema mitmekesine. Lapse töö on kasvamine ning sellepärast vajabki ta täisväärtuslikku toitu. See tähendab seda, et toit, mida laps sööb peab katm...
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsiona...
SISUKORD 1.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................... 3 2. ÄRIIDEE, VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID.....................................................................4 2.1. Ettevõtte visioon........................................................................................................................4 2.2. Ettevõtte missioon..................................................................................................................... 4 2.3.Ettevõtte eesmärgid.................................................................................................................... 4 1.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS........................................................................................................5 3.1.Makrokeskkonna analüüs..........................................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.TOITAINED.............................................................................................................................4 1.1.Vitamiinid..........................................................................................................................4 1.2.Mineraalid.........................................................................................................................4 1.3.Probiootikumid..................................................................................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID.............................................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
Kuidas toituda tervislikult? Mai Maser, MD, PhD Söö ainult nii palju, kui energiat kulutad! Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanlus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Lapsed ja noored kulutavad keharakkude ülesehitamiseks olulise osa toiduenergiast. Täiskasvanutel ...
annaabi.ee 
