Kõrvukräts (0)

Kõrvukräts (Asio otus)

Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline.

Kirjeldus

Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranžpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit .

Elupaik ja pesitsemine

Kõrvukräts on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse.
Pesas on 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates märtsi lõpust. Haudumine kestab 27-32 päeva. Kolme kuni kolme ja poole nädalased pojad ronivad pesast ja varjavad ennast meisterlikult puuvõrades. Nelja ja poole nädalased pojad lendavad juba päris hästi, kuid püsivad pesitsuspiirkonnas veel mitu kuud. Poegadele on algul ohtlik eelkõige nugis , pärast, kui nad juba pesast väljas käima hakkavad, lisanduvad talle ka röövlinnud. Kuid ka linnupojad ise on üksteisele ohtlikud. Kuna poegade vanuses on teinekord suured erinevused, ei takista miski suurematel väiksematele turja kargamast.

Toitumine

Kõrvukrätsu menüü koosneb tänu tema väiksusele vaid väikestest loomadest. Kakk jahib hiiri , karihiiri, nahkhiiri ja väiksemaid linde. Samas peab ta ka alati hoolas olema, et mitte kogemata kombel ise saagi rolli langeda. Kuna ta tegutseb öösiti, tuleb tal eriti teiste kakuliste suhtes silmad lahti hoida, sest kohtudes teise "öökulliga" on reeglina kõrvukräts väiksem.

Levik maailmas
Euraasias on liik levinud Iiri- ja Inglismaalt kuni Jaapani saarteni idas. Põhjas jääb liigi areaali kaugeimaks paigaks Põhjalahe põhjarannik. Levila lõunapiiriks on Pürenee poolsaare ja Kaspia mere lõunakallas. Põhja-Ameerikas on ta levinud Atlandi rannikult kuni Vaikse ookeani rannikuni idas, põhja suunas kuni Hudsoni lahe lõunarannikuni ja Suure Orjajärveni. Lõunapiir on kolmekümne viiendal paralleelil.
Kõrvukräts on väga suure arvukuse kõikumisega kakuline. Tema arvukust hinnatakse Eestimaal 500 –4000 haudepaarini. Keskmine asustustihedus on 3,9 paari 100 km2. Talvitujana on lind üpris haruldane . Kõrvukrätsu talvist arvukust hinnatakse Eestimaal 100 – 400 linnule.
Kõrvukräts ei kuulu looduskaitse alla.
http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/korvukraets
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ASIOTU2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvukr%C3%A4ts
1