Toitlustuse trendid Eestis 21.sajandil (0)

Toitlustuse trendid Eestis 21.sajandil
Toidukultuur on üks osa meie rahvuskultuurist. Toit ja söömine on igapäevane tegevus. Ajas muutuvad trendid, mida ja kuidas inimestele süüa meeldib. Rahvustoidud on igale riigile omased ja enamasti seda väärtustatakse, kuid samuti kaasajastatakse. Kõik peab ajaga kaasas käima.
Restoranid peavad tänapäeval arvestama sellega, et kliendid on kõik väga erinevate soovidega. Iga klient tahab, et teda teenindataks vastavalt tema soovidele. Restoranid on vähendanud oma menüüde mahukust. Toitude valik on väiksem, kuid see-eest on nende kvaliteet parem.
Inimesed on tänapäeval oma toidu suhtes palju valivamad. Pööratakse suurt tähelepanu toidu tervislikkusele, sest vale toitumine võib põhjustada erinevaid haigusi. Kiirtoidu restoran McDonald’s on enda kodulehele lisanud menüü, kus iga toidu juures on kirjas palju kaloreid , valke, süsivesikuid, rasvu see sisaldab. Inimesed väärtustavad rohkem ka kodumaist toodangut, sest need ei sisalda nii palju säilitusaineid. Ökotooted on väga moes. Ammende Villa A la Carte restoran Pärnus on oma menüüsse lisanud mõningate toiduainete päritolu, näites supp „Merest ja Talust“ üheks koostisosaks on Viljandimaa part . Toodetele kirjutakse järjest enam juurde kui nad sisaldavad laktoosi, gluteeni või muud allergeenset ainet. Allergikuid on tänapäeval rohkem kui vanasti. Klienditeenindajad peaksid seetõttu olema kursis, kas pakutavates toitudes allergeene leidub.
Rahvustoit püsib alati olulisel kohal. Turistidele pakutakse võimalusel meie rahvustoitu. Enamasti pakutakse kama , aga mitte nii nagu eestlased vanasti hapupiimaga sõid, vaid kohupiimakreemi või vahukoorega. Nii on see turistidele vastuvõetavam.
Eestis tegeletakse juba ka molekulaargastronoomiaga. Tegemist on teadusliku mõtlemise ja lähenemisega kulinaarias . Tõnis Siigur on üks nendest Eesti kokkadest, kes molekulaargastronoomiaga tegeleb.
Inimesed ei külasta tänapäeval restorane ainult kõhutäie pärast. Restorani minnes loodetakse sealt ka elamus saada. Üks viis kuidas seda kliendile pakkuda, on serveerida disainitud toitu. Toit maitseb paremini, kui see isuäratav välja näeb. Sushirestoran Sushi Plaza Tallinnas oskab oma kliente üllatada. Sushit serveeritakse suurtelt taldrikutelt, sushi ise on asetatud äärtesse ning taldriku keskele on kirjutatud erinevad sõnumid, näiteks „Head isu!“ või „ I think i’m in Love“. Teisel juhul on sushist ja kastmest kokku pandud pilt. Internetis on kuulsust kogunud üks malaisia ema, Samantha Lee, kes oma laste lõunasöögid on muinasjutuliseks muutnud. Nende söökide eesmärgiks oli panna lapsed tervislikult sööma. Samantha postitas pilte toitudest instagrami kontole ja sai nii kuulsaks , sest paljud vaimustusid sellest, kui loomingulisi toite ta valmistab.
Elamuse loomisele aitab kaasa eriline õhkkond ning kujundus. Mida ekstravagantsem on koht, seda rohkem see äratab klientides huvi. Üheks selliseks näiteks saab tuua Ithaa veealuse restorani Maldiividel. Klient saab180 kraadi ulatuses imetleda koralle ja kalu.
Üha enam on klientidel võimalik näha, mis restoranide või kohvikute köögis toimub. Klient näeb kuidas kokad tegutsevad, näha kas nad hoiavad puhtust ning kas neil on vastav riietus. See annab inimestele kindlustunde, et nende toit on kvaliteetne ja neil pole süües vaja midagi karta .
Olulist rolli toitlustuse juures mängivad samuti klienditeenindajad. Klienditeenindaja loob mulje külastatavast kohast. Ebaviisakas teenindus töötaja poolt võib kõik positiivse nullida, siis ei päästa enam ei maitsev toit ega eriline kujundus.
Trendid toitlustuses on muutuvad. Inimesed soovivad teha muudatusi, et muuta vana asi uuesti nauditavaks. Tänapäeval ei ole toit ainult kõhu täitmiseks. Toit peab olema nii hea ja ilus, et see tekitaks lausa elamuse.
Autor: Maarit Meltsas
TH1