Kassikakk (0)

Sissejuhatus
Kassikakk :
*Välimus
*Toitumine
*Pesitsemine
*Arvukus ja kaitse Eestis
* Rõngastamine ja eluiga
Valge Toonekurg :
*Välimus
*Pesa ehitamine ja pesitsemine
*Valge toonekurg on ränd lind
*Toonekurg on ohustatud liik
*Toitumine
KASSIKAKK(Bubo bubo)
Kassikakk on suur kehakas lind, meie
suurim kakuline. Vanalinnu keha
üldpikkus on alati tugevalt üle poole
meetri ja see tundub rohmaka ning
massiivsena. Kassikaku sulgedel
vahelduvad pruunid , valged ja
kollased vöödid , mistõttu tema keha
üldvärvus on määrdunud
kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu
nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune . Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun.
Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad.
Toitumine
Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas , ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi  - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat. Kui kõht täis, võib taas delikatessidele mõtlema hakata.
Pesitsemine
Kassikakk on avaspesitseja, kes pesitseb maas , mägedes kaljuastangutel ja vahetevahel ka suurte röövlindude risupesades. Eesti kassikakud pesitsevad reeglina valgusrikastes männikutes ja suuremate soode ümbruses. Viimastel aastatel on sagenenud lindude pesitsemised Stockholmis ja Helsingis (hoonete katustel, vanade hoonete siseruumides jm). Eestimaa linnadest kohatakse liiki aeg-ajalt Pärnus .
Kassikakud võivad pesitsemist alustada juba jaanuari lõpus, kui valitakse välja pesapaik ja pesitsusterritooriumi tähistavad huiked muutuvad pidevaks. Eestimaal hakkavad kassikakud munema tavaliselt märtsi teisest poolest alates. Kassikaku pesas võib leida 1-6 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4). Emaslind haudub umbes 35 päeva. Soome vaatlustele tuginedes püsivad pojad pesas 5-6 nädalat, misjärel nad pesalohust küll lahkuvad , kuid jäävad pesa lähedusse. Täieliku lennuvõime saavutavad noored isaslinnud 8-9 nädalaselt ja noored emaslinnud 9-10 nädalaselt. Emaslinnud toidavad poegi kuni viie kuu vanuseni.
Arvukus ja kaitse Eestis
Eestis on kassikaku arvukus tugevasti langenud. Liik on suutnud püsida vaid rannaluidete piirkonnas (Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Harjumaa ) ja suuremates soomassiivides, kus esineb linnurikkaid rabajärvi ja laukaid. Kesk- ja Lõuna-Eestis on säilinud vaid üksikuid elupaiku. Aastatel 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 haudepaari. Kassikakk on loodus kaitse all.
Rõngastamine ja eluiga.
Eestis on ajavahemikus 1922-2007 rõngastaud 67 kassikakku. Taasleide on vaid 6. Eestis on tabatud 1 Soome ja 1 Läti rõngaga lind. Vanim Eestis rõngastatud kassikakk on elanud 2 aasta ja 10 kuu vanuseks. Soomes on kassikaku eluiga küündinud 22 aasta ja 3 kuuni , mis on teadaolevalt ka selle linnuliigi vanuserekord.
VALGE TOONEKURG (Ciconia ciconia)
Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega.Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt.
Pesa ehitamine ja pesitsemine.
Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava- ja kultuurmaastikke, jõeluhtasid, samuti inimasulaid ja nende lähemat ümbrust. Pesa rajatakse puu, korstna , telefoniposti või elektripoisti otsa, katusele.Meelsasti kasutavad ka  tehisaluseid. Pesapuuna eelistavad valge-toonekured kuuske, ka kask ja lehis on küllaltki sagedased pesapuud. Teistel puuliikidel pesitsevad valge-toonekured harvem. Valge-toonekurg on monogaamne lind. Üks paar pesitseb samas pesas hulk aastaid järjest ning pesa paisub üsnagi suureks. Noored valge-toonekured asuvad pesitsema enamasti niisugusesse paika, mis sarnaneb nende sünnikohaga. Kurna suurus on keskmiselt 4 muna (tavaliselt 2...6). Munad on elliptilised, valged, mõnikord kollaka või roheka varjundiga. Munad varieeruvad ka suuruselt, keskmiselt 110g. Haudevältus umbes 30 päeva, mõnikord kauem. Haudumise kestus oleneb ilmastikust. Kevadel tassib toonekurepaar noka vahel pesamaterjali kohale. Vanas pesas tehakse remonti. Pesamaterjaliks kõlbab valge-toonekurele peaaegu iga asi, mis tema tähelepanu köidab ja millest jõud üle käib. Pesadest on leitud paberit, pappi, vanu kingi , riideräbalaid, villaseid sokke, laste mänguasju, isegi plekitükke. Pesa ehitamine ei katke valge-toonekurgedel kunagi pikemaks ajaks - pesamaterjali tuuakse juurde ka munemise, haudumise, poegade koorumise ja nende toitmise ajal, vahel ka pärast poegade pesast lahkumist .
Valge toonekurg on rändlind.
Valge-toonekurg on rändlind. Ta talvitub Lõuna-Aafrikas, meile saabub aprillis . Kevadel rändavad toonekured kiiremini. Mitmete Euroopa autorite andmetel kuni 200 km päevas. Isaslinnud saabuvad sageli varem varem kui emaslinnud.Kohale jõudnud üksik isalind muutub päev-päevalt rahutumaks ja klõbistab pesal seistes nokka (mõnikord isegi öösel). Isalind näib iga esimesena päralejõudvat emalindu partnerina tunnustavat. Kui aga pärast jõuab kohale emalind, kes temaga eelmisel aastal samas pesas pesitses, tekib emalindude vahel äge võitlus. Isalinnule näib üsna ükskõik olevat, kumb emalindudest võidab.
Valge Toonekurg on ohustatud lind.
Valge-toonekurge ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürkkemikaalid , maanteeliiklus ja elektriliinid , Lääne-Euroopa asurkond kahaneb pidevalt alade linnastumise ja tööstuse arenemise tõttu. Igal aastal hukkub hulk poegi kõdunenud pesaaluste varisemise tõttu. Eestis kuulub valge-toonekurg kaitstavate liikide III kategooriasse
Toitumine.
Valge toonekurg sööb kõike millest jõud üle käib ja mida on saada. Näiteks vihmaussid, putukad, hiired, mutid , konnad, maod jne.
Referaat
Kassikakk ja Valge toonekurg.
Lota Aadla
7.A Klass
@Tallinn
Kasutatud materjalid:
http://www.eoy.ee/kodukakk/images/41.jpg
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/BUBBUB2.ht m
http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/kassikakk
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICCIC2.ht m
http://tere.kevad.edu.ee/2003/loomad/toonekurg.jpg
http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Savolainen/index6.html
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICCIC.ht m