Harilik rästik (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium 
 
 
 
 
 
Referaat 
Harilik  rästik   
 
Vipera  berus
 
 
 
Koostas: Kärt  Kaasik ­ Aaslav  
Klass: 7.b 
Juhendaja : Helina Reino 
 
 
 
 
Tallinn 2015 
 
Sisukord 
Sissejuhatus
2 
Elupaik ja levik Eestis
3 
Tunnused
4 
Toitumine
    5 
Paljunemine
6 
Maomürk
7 
Kokkuvõte
8 
Kasutatud kirjandus
9 
 
 
1 
Sissejuhatus 
Harilik   rästik   (Vipera berus) on soomuseliste  seltsi  rästiklaste  sugukonna  rästiku perekonna 
maoliik. Ta on nii Eestis kui ka mitmes muus Euroopa riigis ainus mürkmadu ja ta on Eestis 
kaitse all. Teda kutsutakse rahvapäraselt nõelussiks, maduussiks, ussiks ja siuks. 
Valisin  selle teema, sest sain kunagi  algklassides  rästikult  hammustada ja  see loom huvitas 
mind kõige rohkem. Lisaks sellele  teadsin  ma ka, et rästikust on lihtne infot leida. 
Plaanin kirjutada nende toitumisest, paljunemisest ja mürgist. 
 
 
 
 
2 
Elupaik ja levik 
Eelistatult  asustab  rohuseid  segametsi  ja  metsaservi,  raiesmikke,   soid ,  jõgede  ja  järvede 
kaldapiirkondi,  vähem  elab niitudel  ja   kuivades   männikutes. Rästikud on paiksed loomad ja 
elavad  kogu elu  samal territooriumil,  liikudes  elu  jooksul  vaid 60…100 m  raadiuses.(Tartu 
Ülikool, 2015) 
Harilik  rästik  on  levinud  valdavas  osas  Euroopas­ põhjas teisele poole polaarjoont ja lõunas 
Prantsusmaani, Itaaliani, Albaaniani,  Kreekani  ja Türgi Euroopa­osa läänepiirkonnani. Eestis 
tavaline, laialt levinud liik. T
  eda o
  n n
  ii m
  andril k
  ui saartel. (
   Arnold , 2004). E
  estis o
  n t avaline, 
kuid  paiguti  võib  olla ka  haruldane  või puududa hoopis. Rästikud on ebaühtlaselt jaotunud ­ 
sobivates  kohtades  moodustavad  suuri  kogumeid,  ning  võivad  puududa  suurtel  aladel 
ümberringi. (Tartu Ülikool, 2015) 
 
3 
Tunnused 
Täiskasvanud isendi üldpikkus kuni 65 cm,  erandina  kuni 9
  0 c
  m; e
  mased o
  n i sastest enamasti 
pikemad . Keha jäme, pea lame ja ninamik pole k
  unagi ülespoole p
  öördunud. P
  ealael peaaegu 
alati mõni  suur  kilbis, silma  all  üks  rida  väikesi kilbiseid ja  tavaliselt  on  keskkehal  risti 21 
(mõnel isendil 20­22) seljasoomust.  
Enamikul  harilikel rästikutel  on  hästi  märgatav siksakiline seljatriip. Väga vähestel isenditel 
on  seljatriip  sirge,  katkenud,   tuhm   või  koguni  puudub.  Värvus   varieerub   vastavalt  soole: 
isased  on  enamasti  valkjad  või  kahvatuhallid,  selle  taustal  kontrastne  must  siksakiline 
seljatriip,   emased   on  harilikult  pruunikad  või  punakad  ja  nende  siksakiline  seljatriip  on 
tumepruun  (vt.  Joonis  1).  On  ka  teisi  värvikombinatsioone  ja   haruldased   ei  ole  ka  üleni 
mustad isendid (mõnes populatsioonis k
  uni 50%). N
  oored i sendid on enamasti punakad.  Kõht  
on  hall,  hallikaspruun  või must, mõnel on seal valged  täpid ; saba tipp kollane või  oranž  või 
isegi alt punane. (Arnold, 2004) 
 
 
 
 
Joonis 1. Harilik rästik (Vipera berus) (Mastik, 2012) 
 
4 
Toitumine 
Rästik sööb  hiiri , konni, vesilikke, sisalikke, võimalusel ka linnupoegi j a mune (
  vt. J
  oonis 2
  ). 
Noored  rästikud  söövad  väikeimetajate  poegi,  kulleseid,  sisalikke,  putukaid,  vihmausse  ja 
ämblikke. Kui noored rästikud kasvavad 30 cm p
  ikkuseks, o
  n n
  ende m
  enüü sama vanarästiku 
omaga . ( Põder , 2007) 
Rästik sööb ära ka oma munajäänused ja nõrgemad pojad. (Seemnemaailm, 2015) 
Rästik  ründab  inimest  ainult  äärmisel  juhul  ­  kas provotseerimise  või  pealeastumise  korral. 
Ilma põhjuseta ei ründa rästik inimest mitte kunagi, t a üritab a
  lati võimaluse k
  orral põgeneda. 
(Põder, 2007)  
Ainult pilvise või vihmase, kuid sooja ilma p
  uhul roomavad rästikud v
  älja ka keskpäeval, siis 
kas end soojendama v
  õi toitu j ahtima s
  t. küttima. Ilusa ilma p
  uhul jahivad st. k
  üttivad rästikud 
tavaliselt öösiti. (Seemnemaailm, 2015) 
 
 
 
 
Joonis 2. Rästik söömas kivisisalikku ( Tabor , 2015) 
 
 
5 
Paljunemine 
Rästik  on   elussünnitaja ,  kelle  munad  arenevad  ja  pojad  kooruvad   emaslooma   kehas. 
Kümmekond  16…18  cm  pikkust  väikest  rästikut  tulevad  ilmale  Eesti  ilmaoludes  umbes 
augustis (vt. Joonis 3). Tavaliselt r
  oomab emasrästik e
  nne sünnitamist m
  adalamale puuoksale, 
kust  ta  oma  võsukesed  "alla  kukutab"  ja  need  roomavad  maapinnale  jõudes  laiali  eri 
suundadesse.  Mõnikord  aga   sünnitab   emasrästik  aga  otse  maapinnal.  Vastsündinud 
rästikupojad  on  tavaliselt  roosakas­violetset värvi ja umbes 17 cm pikkused. Hoolimata oma 
pisikesest  kasvust  on  juba  vastsündinud  rästikupojad   mürgised   ja  ka nende  hammustus  on 
ohtlik. (Seemnemaailm, 2015) 
Enne  paaritumist  võivad  isased  omavahel  võidelda,  neil  on  omapärane  “võitlustants”:  nad 
ajavad  end  sabale  püsti  ja  püüavad  teineteist  maha  suruda. Lõpuks nõrgem  isane  taandub. 
Mitmel  pool  (ka  Eestis)  saab  harilik  rästik  suguküpseks  u.  3.  eluaastal  ja  emased  sigivad 
tõenäoliselt üle aasta. (Arnold, 2004) 
 
 
Joonis 3. Vastsündinud rästik ( Phelps , 2015) 
 
 
6 
Maomürk 
Eestis  elava  rästiku hammustus  üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks 
kannatanu  panema  lamavasse  asendisse ja  andma talle palju juua – teed, vett või kohvi, mis 
aitavad  mürki  kiiremini  organismist  välja  viia.  Ringijooksmine  soodustaks  mürgi  kehas 
laialikandumist.  Kindlasti  ei  tohi  hammustatud  jäset  kõvasti kinni  siduda,  samuti  ei  maksa 
proovida  mürki  välja  imeda.  Esmaabi  andmise järel  tuleks  lamavas asendis haige toimetada 
tohtri juurde. 
Esimese teaduspublikatsiooni mürkmadudest avaldas  1664 . aastal Itaalia arst Francesco Redi. 
Toksinoloogia  termin  võeti  kasutusele  1962.  aastal,  kui loodi rahvusvaheline  toksinoloogia 
SCANPIX.  Toksinoloogia  on  teadusvaldkond,  mis  uurib   toksiine ,  mida  toodetakse 
elusorganismides või kogutakse elusorganismidest. 
Seni  teadaolevast  kuni  725  mürkmao  liigist  250 on võimelised  surmama inimese  üheainsa 
hammustusega. Igal a
  astal kannatab maohammustuste tõttu umbes 2,5 miljonit i nimest, kellest 
125  000   sureb .  Suur  osa   surmajuhtumitest   leiab  aset  Aafrika,  Ameerika  ja  Aasia    hõredasti  
asustatud troopilistes ning subtroopilistes piirkondades. Austraalias, kus on kõige t oksilisema 
mürgiga   maod ,  sureb  maohammustuste  läbi  keskmiselt  üks  inimene  aastas,  mis  näitab 
meditsiinisüsteemi   võimekust . Samas  tiheda asustusega  Indias  sureb 50 000 inimest  aastas. 
(Siigur ​
&​
 Siigur 2013) 
 
 
 
Joonis 4. Rästiku pea (2015) 
 
7 
Kokkuvõte 
Selle  referaadi  tegemisest  oli  palju  kasu,  sest  ma  sain  palju  uusi  teadmisi  rästiku  kohta. 
Näiteks  sain seda  referaati  tehes  teada,  et rästikud  on  elussünnitajad. Samuti  ei  teadnud  ma 
varem, kuidas teha vahet emasel ja isasel rästikul. 
 
 
8 
Kasutatud allikad 
Tartu Ülikool. ​
http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER.htm​
 (5.04.2015). 
Arnold, E. N. (2004). Euroopa kahepaiksed ja roomajad.  
Mastik, T. (2012). Harilik rästik (Vipera berus) [Foto]. 
http://toomasmastik.blogspot.com/2012/06/harilik­rastik­vipera­berus.html​
 (5.04.2015). 
Põder, J. (2007). Rästik ­ Eesti ainus mürkmadu . 
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=88​
 . (5.04.2015) 
Tavaline rästik. ​
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?vote=125​
 . (5.04.2015) 
Tabor, A.  Rästik söömas kivisisalikku [Foto]. 
http://www.arkive.org/adder/vipera­berus/image­A7254.html​
 . (5.04.2015) 
Phelps, T. Vastsündinud rästik [Foto]. 
http://www.arkive.org/adder/vipera­berus/image­A7218.html​
 . (5.04.2015) 
Siigur, E.,Siigur, J.(2013)  Madu  ja maomürk­ tapja ja ravija. Horisont. 16­18. 
Rästiku pea [Foto]. ​
http://www.infovisual.info/02/018_en.html​
 . (5.04.2015) 
9