Jaapan (1)

Jaapan
Nihon 'tõusva päikese maa'
Kuna Jaapan on suhteliselt eraldatud saareriik , siis tekkisid esimesed vähesed väliskontaktid alles 16. sajandil, enne mida oli riik välismaalastele suletud. Päriselt avatuks muutus Jaapan alles 1868. aastal. Esimesed lääne poolt Jaapaniga äri ajama hakanud olid usu sildi all tegutsenud jesuiidid. Suhteid loodi kohalike väepealike- shogunidega.Jaapan on tänaseni keisririik ja alles pärast Teist maailmasõda tegi jaapanlaste poolt Päikesejumala järeltulijaks peetud keiser esimest korda teatavaks, et temagi on tegelikult inimene. See oli suur šokk kogu Jaapani ühiskonnale.Riigi, kultuuri ja rahvastiku ülesehitust ning arengut on väga tugevalt mõjutanud sellised vanad ja võimsad kultuurid nagu Hiina ja Korea. Sellest hoolimata peetakse Jaapani saarestiku põlisrahvaks 12 000 aasta eest end seal sisse seadnud ainusid. Need on veidi europiidsema väljanägemisega ja suuremate silmadega rahvas, kelle hulgas esines ka sinisilmseid inimesi. Praeguseks on pärismaalasi alles väga väike, 50-100 inimeselise kogukond Hokkaido saarel. Kui aga arvestada, et Jaapanis elab ligi 130 miljonit inimest, tekib paratamatult küsimus, kust siis need ülejäänud tulnud on? Vastus on siingi – Hiinast ja Koreast. See tendents iseloomustab Jaapanis paljut. Nii on põhjapoolse rahvuskultuuri elemendid hallides ja pruunides toonides. Lõunaosas, Kyotos, mis oli vana Jaapani pealinn, domineerivad kirkamad värvid. Palju esineb punast ning kuldset, mis näitab kultuurilist sidet Hiina mütoloogiaga, olles samas võimu ja heaolu sümbolid.Jaapani köögi menüü vaheldub koos aastaaegadega , sõltudes inimese keha vajadusest. Talvel vajame rohkem energiat kui suvel ja seda selleks, et hoida üleval keha vajalik temperatuur. Suvel koosneb menüü toitudest, mis sisaldavad kõiki vajalikke vitamiine, toitaineid ja mineraale , aga vähe rasva. Talvel lisanduvad menüüsse rohkem energiat ja sooja andvad toidud.Kui suvel on laual sushi ja sashimi, siis talvel näiteks tempura – fritüüritud köögiviljad ning mereannid . Samuti liharoog shabu-shabu ning erinevad nabe-toidud ehk potis valmivad road , mis koosnevad köögiviljadest, puljongist ja lihast.Selline toitumine on nähtavasti taganud selle, et ühiskond, mis koosneb 130 miljonist inimesest, kes on üle elanud kaks tuumapommi otsetabamust ja kes töötavad suure stressi all ka laupäeviti, on ikkagi pikima keskmise elueaga maailmas. Olgu see lihtsalt mõttepausi koht eestlastele, kelle keskmine eluiga on murettekitavalt madal ja kes esimeste soojade ilmadega rasvaseid grillroogi valmistama hakkavad. Jaapanlaste pikk eluiga ei tulene kindlasti erilisest joogiveest ja puhtast õhust. – Eriti kuna õhk on sealsetel tihedalt asustatud aladel rikutud.Hea kokk on Jaapanis kõrge staatusega inimene ning temasse tuleb suhtuda aupaklikult. Kui meie lapsed vaatavad multikaid mootorratturhiirtest ja teistest väljamõeldud kangelastest , siis Jaapanis on eraldi sari ühest noorest poisist, kes on väga hea kokk ja võitleb oma osava toiduvalmistamisega pahade kokkade vastu. See sisendab juba lapsest peale veendumust, et ka kokk võib olla tõeline kangelane. Toidu kõrvale tarbitakse alkoholina peamiselt õlut. Järgmisel kohal on traditsiooniline riisist tehtud sake, mille valmistamise tehnoloogias on komponente nii veini kui ka õlle tootmisest . Sake liikide hulk on võrreldav veinidega Prantsusmaal. Samuti on Jaapaniski välja kujunenud eriti head piirkonnad – näiteks Niigata. Saket on erineva kvaliteediga ning üheks paremaks on daiginzju.Veinikultuur on Jaapanis veel väga noor ja kange alkoholi tarbimine väike. Paljud jaapanlased ei tarbi alkoholi üldse. Väidetavalt tuleneb see maksapuudulikkusest, mis olevat kollase rassi eripära. Siiski ei suhtuta seal purjus inimestesse eelarvamusega – kui keegi on ikka purjus ja pikali , siis aidatakse teda kui hädasolijat.Umbes 10 miljoni elanikuga Tokios on veerand miljonit sushirestorani, aga ühes kohas söömas käies ei tohiks veel teha mingeid järeldusi. Ka kümnes kohas süües veel mitte, sest sushi on iga koka looming. Nii ei mõista ka Eestis ühes sushirestoranis käinud inimesed, miks Jaapanis, või ka Tallinnas naabertänavas asuvas restoranis on toit hoopis teistsugune. Teada võiks veidi ka selle kohta, mis ikkagi on jaapani toit ja mis mitte. Näiteks kõige popimat nuudlirooga raamenit saab Jaapanis kõikjal, restoranidest kuni tänavaputkadeni. Toidu ajalugu ulatub aga tegelikult Hiinasse ning jaapanlased mugandasid selle lihtsalt endale sobilikuks – ning kõik teavadki raamenit praegu jaapani toiduna. Sama on juhtunud tempuraga, mis on teine tuntum jaapani roog, pärinedes tegelikult hoopis Portugalist.
Jaapanlaste suhtumine välismaalastesse ja oma klannimentaliteeti sarnaneb ka täna paarisaja aasta tagusele. Paljudes raamatutes on kirjutatud, et jaapanlaste jaoks ei ole hea toon olla familiaarne väljastpoolt tulijate suhtes, mis näitavat ühiskonna suhtumist ja moraalinorme.
Jaapani lipp Jaapani vapp