Jaapan
Nihon
'tõusva päikese maa'
Kuna
Jaapan on suhteliselt eraldatud saareriik , siis tekkisid esimesed
vähesed väliskontaktid alles 16. sajandil, enne mida oli riik
välismaalastele suletud. Päriselt avatuks muutus Jaapan alles 1868.
aastal. Esimesed lääne poolt Jaapaniga äri ajama hakanud olid usu
sildi all tegutsenud jesuiidid. Suhteid loodi kohalike väepealike-
shogunidega.Jaapan on tänaseni keisririik ja alles pärast Teist
maailmasõda tegi jaapanlaste poolt Päikesejumala järeltulijaks
peetud keiser esimest korda teatavaks, et temagi on tegelikult
inimene. See oli suur šokk kogu Jaapani ühiskonnale.Riigi, kultuuri
ja rahvastiku ülesehitust ning arengut on väga tugevalt mõjutanud
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
teele29
Õppematerjali autor
Looduse rikkalikest andidest kasutatakse kõike, millel on toiteväärtus. Söögilauale asetatakse hulk kunstipäraselt seatud väikseid portsjoneid, mis kõik omavahel sobivad. Isegi toidunõud on käibel aastaaegade järgi suvel eelistatakse portselani, talvel on aurav ja lõhnav roog keraamilistes või musta lakiga kaetud nõudes. Toiduainete mitemekesisus ja nende oskuslik kombineerimine toiteväärtuse alusel on teinud võimalikuks, et Jaapan on üks pikima keskmise elueaga riik. Võrreldes Hiina küllaltki rafineeritud köögiga, on Jaapani köök looduslähedasem. Vähem kasutatakse rasva ja kastmeid, kuid palju kala ja muid mereande, samuti mitut liiki kõrge toiteväärtusega vetikaid nii värskelt kui ka kuivatatult. Üldse kõike söödavat, mida pakub meri. Söödavaid merekalu loendatakse üle 60 liigi, jõgede ja tiikide kalu on 12 liiki. Üks kaladest fugu on väga mürgine, ning surmab inimese päästmatult
Jaapan Koostasid ja esitavad: Maia Pruuli Triinu Arula Pühad Ka Jaapani rahvakalendris on kuude nimetused seotud loodusega. N: juuli heinakuu, september mihklikuu Sarnane püha on O-Bon (juulis) e. Surnute püha,mis on sarnane meie hindegepäevale. Sellel pühal pannakse vee peale laternad. Kõige tähtsam on uusaasta püha: o-shogatsu Juba jõulupühade algusel lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ja pidu kestab 3. jaanuarini. Jaapanis on ka palju veidraid tähtapäevi. N: närimiskummipäev, WC- päev, elektripäev, pärlitepäev, sushi päev jpt. Tervitamine Jaapanlased tervitavad viisakalt (esimest korda kohtudes) kummardades. Kallistatakse ainult lähedaste sõprade -ja pereringis. Kummardamise sügavus näitab austust/tähtsust ehk, mida sügavam kummardus seda tähtsam inimene. Naised hoiavad kummardades käsi
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapani rahvusköök Referaat Koostajad: Anna Popova Helina Rajasalu Diana Romanenkova Angela Rääk Heli-Mari Sakala 2009 1. Sisukord Jaapani rahvusköök..........................................................................................................1 1.Sisukord ........................................................................................................................... 2 2.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 3.Toiduvalikut mõjutavad tegurid........................................................................................4 4.Traditsioonilised toidud................
krüsanteemiõis , õielehti on nii alumisel kui ülemisel 16 tükki. Rahvusliklipp · Punane sõõr lipu keskel on päikesesümbol " Hinomaru". · Valge - puhtus. · Punane - siirus. · Riigilipuna alates 1999.aastast. Merelipp · Lipu põhivärv oli kunagi valge, keskkohas punane sõõr ja 16 punast kiirt. · II maailmasõja lõpul keelati selle lipu kasutamine. · Tänaseks on see uuesti kasutusel. Jaapan ja naabrid Riigid: Mered: · Hiina · Ohhoota meri · Venemaa · Jaapani meri · Põhja - Korea · Vaikne ookean · Lõuna - Korea Jaapani naabrid Venemaa, Lõuna - Korea, Põhja - Korea, Hiina. Vaikne ookean, Jaapani meri, Ohhoota meri Üldandmed · Pealinn: Tokyo ( Tky ) · Keel: Jaapani · Rahaühik: jeen ( JPY) · Rahvaarv: 127 milj · Rahvastiku tihedus 337 in/km 2 · Pindala:377 835 km2
Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid ometi oleme kõik kuulnud selle omapärase riigi võludest. Sushi, roheline tee, söögipulgad, kimonod ja kuulsad võitluskunstid- see kõik on meieni jõudnud teatud määral. Tahtsin
JAAPANLASTE TOIDUKULTUUR Kui rääkida lähemalt Jaapani söögist, siis põhiline on muidugi riis. Enamasti süüakse valget riisi, kuid viimasel ajal on rohkem saada ka pruunika teraga riisi, mis on sisuliselt koorimata valge riis. Väidetavalt on see tervislikum, kuna valge riis saadakse tera koorimisel, millega eemaldatakse ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale. Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores kala jäetakse pigem õhtut ootama. Lisaks praetakse veel ka muna. Munavalge ja kollane lüüakse nõus segamini, lisatakse õige pisut soola ja suhkrut ning praetakse, keerates muna rulli, ilmselt silmailu pärast. Riisile võib aga ka lisada toore muna, natuke sojakastet ning sedasi süüa. Väidetavalt meeldib see lastele. Joogiks võetakse peale rohelist teed.
Puhja gümnaasium Elis Uiboupin 10r Jaapan Referaat Juhendaja: õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad
saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis. Väikesed kommuunid elavad Havaiil, Lõuna-ja Põhja Ameerikas, aga enamus neist ei oska enam jaapani keelt. Jaapani saared on asustatud inimeste poolt juba Paleoliitikumi ajast. Arheoloogid on leidnud Jaapanist maailma vanimad säilinud keraamikanõud. Jaapan maailmakaardil. Riigikord Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; jaap. k. Kokkai)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid