Toitumine spordis (0)

Q: Kui tähtis on toitumine spordis?

Vastus leiad õppematerjalist: Toitumine spordis

Q: Mitu korda päevas ja kus sööd?

Vastus leiad õppematerjalist: Toitumine spordis

Q: Milliseid toiduaineid pead kõige enam sööma?

Vastus leiad õppematerjalist: Toitumine spordis

Q: Kuidagi eriliselt päev enne võistlusi samal päeval?

Vastus leiad õppematerjalist: Toitumine spordis

Q: Mida soovitad tulevastele sportlastele?

Vastus leiad õppematerjalist: Toitumine spordis

Kutsekool - Toit - Toitumisõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui tähtis on toitumine spordis?
Mitu korda päevas ja kus sööd?
Milliseid toiduaineid pead kõige enam sööma?
Kuidagi eriliselt päev enne võistlusi samal päeval?
Mida soovitad tulevastele sportlastele?

Elis Vink
TOITUMINE SPORDIS
Referaat
Tartu 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS …………………………………………………………………… 3

TOITUMINE SPORDIS ………………………………………………………… 4

Soovitused toiduainete valimisel ………………………………………........ 4

Toidulisandid ……………………………………………………………….. 5

VÕISTLUSPÄEV ……………………………………………………………….. 6

LÜHIINTERVJUU ……………………………………………………………… 7
KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………9
KASUTATUD KIRJANDUS …………………………………………………........10
SISSEJUHATUS
Meie organism vajab palju erinevaid toitaineid säilitamaks head tervist ja mitte ükski toit ei sisalda neid kõiki. Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks. Inimeste vajadused on väga erinevad, sõltudes soost, vanusest , eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest teistest teguritest. Inimesed tarbivad ja kulutavad energiat erinevalt. Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Oma töös annan ülevaate toitumisest spordis, tutvustan lähemalt toitaineid mida tuleks kindlasti tarbida ja mille tarbimist tuleks piirata. Küsitlesin ka oma tädipoega, kes mängib välismaa käsipallikoondises.

TOITUMINE SPORDIS
Sportlased kulutavad palju energiat tänu oma suurele kehalisele aktiivsusele. Kulutatav energia peab olema tasakaalus tarbitava energiaga. Seega sportlased peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorte sportlaste menüü on eriliselt tähtis, kuna nad on veel kasvu eas ja see nõuab lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud toidu all mõeldakse toitu, kust saab kõiki vajaminevaid vitamiine ja mineraalaineid ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Kõiki vitamiine pole organismis ja seepärast on nende täiendav toiduga saamine eriti vajalik. Regulaarselt spordiga tegeldes organismi vitamiini vajadus suureneb.
Organismi varustamine valguga on äärmiselt tähtis, kuna sportlik treening põhineb suures osas valgusünteesil. Treeningu käigus aktiveeritakse valgusünteesi protsess, kuid kui toiduga ei saa sportlane piisavalt uusi valke, siis treeningu efekt väheneb. Toit peaks sisaldama taimse ja loomse päritoluga valku enamvähem võrdses koguses. Süsivesikute valikul tuleb meelde jätta, et tarbida tuleb süsivesikuid mida sisaldavad leib, riis , täisteratooted, kaerahelbed, nisuhelbed, herned , oad, banaanid , õunad jne. Hoiduda tuleks süsivesikutest mida sisaldavad kommid, tordid , limonaadid jne. Süsivesikuid soovitatakse tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest. Rasvarikastest toiduainetest tuleks kohe peale treeningut hoiduda, kuna need raskendavad teiste toitainete omastamist.
Toitumisele lisaks on sportlastele oluline ka vedeliku tarbimine. Uurimused on näidanud, et kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena umbes 20%. Kui kaotatud vedelikku ei asendata, võivad tekkida lihaste krambid , peavalu ning keha temperatuuri tõus. Et vältida töövõime langust, on äärmiselt oluline vältida vedeliku kaotust ning õigeaegselt tarbida vett või spordijooke.
1.1 Soovitused toiduainete valimisel

Head loomsed valgu allikad on liha, kala, piim ja piimatooted, munad
Head taimsed valgu allikad on sojauba, riis, rukis, kaer , kartul
Tarbi värsket, külmutatud või kergelt keedetud juurvilja ja puuvilja
Eelista toidu valmistamise taimeõlisid
Kala tarbi 2 korda nädalas - tursk , lest, tuunikala, heeringas, forell
Ürita hoiduda kiirtoidust ja teistest toiduainetest mis sisaldavad palju rasva

1.2 Toidulisandid
Lisandeid tarvitatakse lisaks toidule, seega põhirõhk on siiski toidul. Toidulisandid peaksid parandama kehalist töövõimet ja aitama saavutada paremaid tulemusi spordis. Noorematel sportlastel ei soovitata võtta toidulisandeid. Kõigepealt tuleb selgitada välja mis on selle toidulisandi põhitoimeaine ning kui palju kapsel või tablett neid sisaldab. Seejärel tuleb pöörduda spordiarsti või sporditeadlase poole, kes selgitab kas see aine on üldse vajalik kasutada ja kui on, siis määrab sobiva doosi.
Toidulisandite tarvitamisel tuleks meeles pidada järgmist:

Tasakaalustatud segatoit rahuldav normaalse ja terve inimese kõik vajadused, seega õigesti korraldatud toitumise korral pole mingeid toidulisandeid vaja.
Samas sõltuvalt ealisest iseärasusest, haigustest ja keskkonna mõjudest on teatud juhtudel kindlasti vajalik mõningate toidulisandite (vitamiinide) lisatarbimine.
Soovitav on kasutada firmade tooteid, kes on tuntud hea maine poolest ning kasutavad õigeid tootmismeetodeid.
Toidulisandid, mida reklaamitakse kui ’’lihasmassi suurendavaid’’ ja ’’rasva põletavaid’’, sisaldavad kõige tõenäolisemalt keelatud aineid
Ei tohiks kasutada tundmatu päritoluga ja markeerimata tooteid
Puhtad vitamiinid ja mineraalid pole keelatud, kuid sportlastel on soovitatav kasutada üheseid tooteid ning vältida teiste ainetega kombineeritud variante

VÕISTLUSPÄEV
Võistluspäeval tuleks pöörata tavalisest suuremat tähelepanu toidule mida tarbitakse. Uuringud on näidanud, et nälgimine enne võistlust ei too kasu, kuna tühjenevad süsivesikute varud, mille tõttu kaob energia ning halveneb saavutusvõime. Seega enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu, kuid hoiduda rasva- ja valgurikkast toidust, kuna nende omastamine organismi poolt toimub aeglaselt. Samuti on see energiat kulutav. Toitumisspetsialistid soovitavad umbes kolm tundi enne võistlust süüa. Samas on kõik sportlased erinevad, seega peaks iga sportlane ise jälgima oma enesetunnet ja seedetrakti seisukorda.
Kuna spordijoogid imenduvad kiiremini kui paljas vesi, siis soovitatakse neid tarbida võistluspäeval. Seega lahendavad spordijoogid kiiremini vedelikukaotuse probleemid, samal ajal varustades organismi ka süsivesikutega. Spordijooki peaks tarbima enne ja pärast treeningut ning treeningu vältel iga 20-30 minuti järel, sest janutunde tekkides on sportlane juba veidi hiljaks jäänud. Spordijoogid on saadaval osades apteekides, sporditarvete poodides ja ka mujal toiduainete poodides. Inimesed kes tegelevad aktiivselt sportimisega valivad endale spordijoogid ise, kuid professionaalsetele sportlastele annavad treenerid ja toitumisspetsialistid suunitlused. Eesti judokoondises näiteks kasutatakse Dexali ja Eesti käsipallikoondises Isostari.

LÜHIINTERVJUU
Esitasin oma tädipojale paar toitumisalast küsimust, ta on tegutsenud professionaalse sportlasena üle 8 aasta.

Kui tähtis on toitumine spordis? Kes reguleerib sinu toitumisharjumusi (nt treener, arst, sina ise vms)?
M: Toitumine peaks olema tähtis kõikidele inimesele. Kuid spordis on toitumisel veel suurem roll, kuna valesti söömine viib maksimaalse soorituse alla. Algajana jälgis mu toitumist koondise treener, kuid nüüd teen seda iseseisvalt.

Mitu korda päevas ja kus sööd?
M: Ma söön päevas 4-5 korda, kuid oleneb ka treeningu intensiivsusest ja mahust. Kui päevas on kaks trenni , siis söön tavaliselt rohkem. Toidu valmistan reeglina ise, kuid vahel külastan ka kindlaid meelepäraseid restorane.

Milliseid toiduaineid pead kõige enam sööma? Milliseid tohid kõige vähem süüa? Oled loobunud mõnest väga lemmikust toiduainest spordi pärast?
M: Eks ma püüan süüa palju süsivesikuid - riisi, täisteratooteid, makarone, viinamarju ja ka loomset valku - liha, muna, kala, kanaliha ja ka taimset valku - spinat . Söön ka palju aed- ja puuvilju . Magusat söön vastavalt isule. Vältida üritan rasvaseid toite (vanus ka selline, et peab vaatama, mida suhu paned). Loobunud pole otseselt millestki , kogused on lihtsalt väiksemad.

Toitud sa kuidagi eriliselt päev enne võistlusi/ samal päeval?
M: Enne võistlusi üritan süüa süsivesikute rohket toitu, eriti meelepärased on pasta ja kartulipuder.

Kas kasutada ka toidulisandeid?
M: Jah, ilma ei saa.

Mida soovitad tulevastele sportlastele?
M: Tulevastele sportlastele soovin töökust ja sihikindlust. Kindlasti toituge korralikult ja tasakaalustatult. Ning pidutsege mõõdukalt.
Kokkuvõte
Tasakaalustatud toitumine on kõige tähtsa aluseks. Inimesed vajavad energiat igapäevasteks tegevusteks. Energia ja muude ainete vajadus on inimestel erinevad, mis olenevad paljudest erinevatest teguritest. Sportlased vajavad kõige enam energiat, kuna nad on aktiivse elustiiliga. Süsivesikute valikul tuleb olla ettevaatlik ning tarbida enim mille kasu on suurim, näiteks mida sisaldavad kaera- ja nisuhelbed, herned, oad, banaanid, riis. Vältida tuleks süsivesikuid mida leidub tortides ja limonaadides.
Peale tasakaalustatud toitumisele on tähtis ka vedeliku tarbimine. Vedeliku puuduse tagajärjel võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja keha temperatuuri tõus. Sportlastele soovitatakse tarbida spordijooke vee asemel. Spordijoogid taastavad kiiremini vedelikukaotuse ning varustavad organismi süsivesikutega.
Enne toidulisandite tarbimist tuleb konsulteerida spordiarsti, sporditeadlase või toitumisspetsialistiga. Toidulisandite valimisel tuleb arvestada ka tootja firma mainet ning nende üldist vajalikkust.
Kasutatud kirjandus

Viru, M. Sportlaste toitumine (online).
http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.ht m (25.09.2010)

Jalak, R. Ööpik, V. Sportlaste toitumine (online). Tallinn 2006.
http://www.trimm.ee/article/tervisesportlase-toitumine (25.09.2010)

www. kliinikum .ee Tasakaalustatud toitumine
http://www.kliinikum.ee/attachments/107_tasakaalustatud_toitumine._toitumissoovitused_yleakaalu,_korge_vererohu_ja_vere_suure_kolesteroolisisalduse_korral.pdf (24.09.2010)
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

coldy Õppematerjali autor

Töös annan ülevaate toitumisest spordis, tutvustan lähemalt toitaineid mida tuleks kindlasti tarbida ja mille tarbimist tuleks piirata.

sport toitumine tervislikkus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Sportlase toitumine

Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema.

Toitumisõpetus

docx

Toitumine ja sportlik saavutus

Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest

Uurimistöö

doc

Toitumise põhialused spordis

TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine.

Kehaline kasvatus

pptx

Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem

vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: 1)väljaspoolt organismi näiteks mikroobid, viirused 2)organismi seest hukkunud rakkude osised Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist Valguvaegus kahjustab Tlümfotsüütide paljunemisvõimet Kuna Tlümfotsüütide rakkudel on keskne roll organismi imuunvastuse algatamises ja regulatsioonis, väheneb nende funktsiooni languse tõttu kogu immuunsüsteemi toimimise efektiivsus.

Bioloogia

docx

Jalgpallurite toitumine

TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Martin Mölder JALGPALLURITE TOITUMINE Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi alal Juhendaja: Janar Sagim, MSc Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... ........................................3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL...............................................4 1.1SÜSIVESIKUD.........................................

Sport

rtf

Eritoitumine

saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Haigestumise variandid: Kõhunääre ei erita enam küllaldaselt insuliini Organism ei suuda insuliini õigesti kasutada, mille tulemusena jääb glükoos verre ja võib põhjustada eluohtliku seisundi. Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest

Toitumisõpetus

odt

Tervisesportlase treening

Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS........................................

Kehaline kasvatus