PÕDER
ÜLDISELOOMUSTUS
Põder on Eesti suurim sõraline.
Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam.
Ta võib kasvada üle 2 m kõrguseks ja kuni 3 m pikkuseks.
Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne-
sentimeetrine lõuahabe.
Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4-
5 cm pikk.
Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600
kg.
Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad
kuni 375 kg.
Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12-
aastaseks.
ELUPAIK
Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on
jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib
teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel.
Põdrad ujuvad väga hästi.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jannehkp
Õppematerjali autor
2 Sisukord LK.2 Sisukord LK.3 Sissejuhatus LK.4 Sisu LK.5 Pildid LK.6 Kokkuv�te LK.7 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin p�dra, sest ta on eesti suurim loom ja ta meeldib mulle. 4 Sisu P�der (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast p�rit imetaja. P�der on Eesti suurim metsloom. Ta v�ib kasvada �le 2 meetri k�rguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast p�tra nimetatakse p�dralehmaks, isast p�drapulliks. P�drapullil on uhked sarved, mida iga s�gis vaja l�heb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. P�dralehmal sarvi ei ole. P�dravasikad on s�ndides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 p�tra. Igal aastal k�titakse nendest �ra kolmandik, sellele vaatamata p�trade arv ei v�hene, sest p�trade juurdekasv on samuti 30% aastas
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 V�limus ...................................................................................................................................... 4 Toitumine ................................................................................................................................... 6 Paaritumine................................................................................................................................. 6 Elupaik ....................................................................................................................................... 7 Arvukus ...................................................................................................................................... 8 Viited: ............................................................................................................
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 V�rdlustabel................................................................................................................................2 5 p�hilist erinevust: ..................................................................................................................4 Rists�na.......................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 1 V�rdlustabel Tunnus P�der
P�der Referaat KOOSTAJA: Margus Palmsaar 2007 P�der kuulub imetajate klassi, s�raliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade j�semete ja laiade s�rgadega, iseloomulikud on ka pikk �lamokk (seet�ttu n�ib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe l�ua all. �lak�rgus (190cm) �letab pikimate meeste pikkuse ning t�iskasvanud p�drapulli kaal v�ib olla v�rdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult p�drapullide pead. Esimesed sarved hakkavad p�drapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta l�puks on p�he kasvanud kuni paarik�mne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal v�ib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde. �hel sarvel v�ib olla isegi 15 haru, tavaliselt on neid t�iskasvanud pullil siiski vaid k�mmekond. Toidu
kestab kaheksa kuud. Seejärel sünnib tavaliselt üks (harva ka kaks) poeg. Vaenlasteks on neile hundid ja teised suuremad kiskjad. Eestis on lubatud neile ka jahti pidada. Põder - Alces Hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on pikk ülamokk ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Suur loom toitub ainult taimedest. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult on kaetud heleda titekarvaga. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi.
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder
glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997) Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. (www.kiideva.ee/puisniit) 4 Ektobakterid Ümarussid Ümarussid on tegelikult üks klass ümarloomade ehk kottusside hõimkonnas, kuhu kuulub üle 12 000 liigi. Ristlõikes ümara kehaga ümarusside hulka kuulub suur hulk parasiitseid organisme, kes on inimese seisukohast kahjulikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid