I. Mehaanika
I. Kinemaatika
Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline
liikumine Ühtlaselt muutuv
liikumineII. Dünaamika
Newtoni I seadus On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.
Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
a – keha kiirendus, F – kehale mõjuv resultantjõud, m – keha mass
Newtoni III seadus Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse
ruuduga .
G – gravitatsioonikonstant
Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel.
– keha impulss
Hooke’i seadus Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega.
k – keha jäikus (1N/m), x – keha
deformatsioon e. pikenemine (1m)
Toereaktsioon mg – raskusjõud, α –
kaldenurk Amontons’i-Coulomb’i seadus Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga.
μ – hõõrdetegur, N – toereaktsioon
III. Töö ja energia
Energia muutumise seadus Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga.
– keha energia muut, A – väliste jõudude töö
Kineetiline energia m – keha mass, v – keha kiirus
Ülestõstetud keha potentsiaalne energia m – keha mass, g –
raskuskiirendus , h – keha kõrgus maapinnast
Deformeeritud keha potentsiaalne energia k – keha jäikus, x – keha deformatsioon
Mehaanilise energia jäävuse seadus Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi
mehaaniline koguenergia jääv.
Mehaaniline töö on ülekandunud ja
muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
F – jõud, s – nihe, α – jõu- ja nihkevektori vaheline nurk
Võimsus A – töö, t – kulunud aeg
IV. Perioodilised liikumised
Nurkkiirus φ – pöördenurk, t – kulunud aeg, T – periood
v –
joonkiirus , r – kõverusraadius
Kesktõmbekiirendus v – joonkiirus, r - kõverusraadius
Pendli vabavõnkumise periood Mat.
pendel : l – pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus
Vedrupendel : m – keha mass, k – vedru jäikus
Võnkliikumise võrrand x – hälve, x0 –
amplituud , ω – nurkkiirus, t – aeg
Laine levimiskiirus λ –
lainepikkus , f – laine sagedus
II. Soojusõpetus
Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi
igasse puntki.
Rõhk vedelikus p – vedeliku rõhk sügavusel h, g – raskuskiirendus, ρ – vedeliku tihedus
Üleslükkejõud p – vedeliku või gaasi tihedus, V – keha poolt väljatõrjutud ruumala
I. Termodünaamika
Ideaalse gaasi
olekuvõrrand m – gaasi mass, M – gaasi
molaarmass ,
R – universaalne
gaasikonstant p – gaasi rõhk, V – gaasi ruumala, T – gaasi temperatuur
p, V, T on gaasi
olekuparameetrid Temperatuur T – absoluutne temperatuur (1K), t – Celsiuse skaala temperatuur (1C)
Soojushulk on
siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele.
c – aine erisoojus, – temperatuuri muut
q – kütteväärtus (J/kg)
Termodünaa-mika I printsiip Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd.
Q – süsteemile antud soojushulk, – siseenergia muut, A – sisejõudude töö
Ringprotsess:
Isotermiline protsess:
Isohooriline protsess:
Adiabaatiline protsess:
Isobaariline protsess:
A > 0 sisemised jõud teevad tööd, A Q > 0 süsteemile antakse soojushulk,
Q
Termodünaa-mika II printsiip Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale. Teisiti öeldes, pole võimalik protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud soojushulga
muundumine tööks.
Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks.
Soojusmasina
kasutegur A – masina poolt tehtud töö, Q1, Q2 – soojendilt saadud ja jahutile antud soojushulgad, – maksimaalne kasutegur, T1, T2 –
soojendi ja jahuti temperatuurid
II. Molekulaarfüüsika alused
Ainehulk – ainehulk (1mol), m – aine mass (1kg), M – molaarmass (1kg/mol),
N – molekulide arv, NA –
Avogadro arv
Aine kontsentratsioon N – molekulide arv, V – aine ruumala
Ideaalne gaas Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vastastikmõju on tähtsusetult väike.
Gaasi temperatuur – molekulide kulgliikumise keskmine kineetiline energia
k – Boltzmanni konstant, T – gaasi absoluutne temperatuur
Ideaalse gaasi siseenergia m – gaasi mass, M – gaasi molaarmass,
R – universaalne gaasikonstant, T – gaasi temperatuur
Ideaalse gaasi rõhk m0 – molekuli mass, n – molekulide kontsentratsioon, - molekulide kiiruse ruudu keskväärtus
III. Aine ehituse alused
Difusioon on molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete
segunemine .
Pindpinevus on nähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi omaduses võimalikult kokku tõmbuda.
Pindpinevusjõud on vedeliku pinna piirjoonega risti mõjuv jõud, mille mõjul vedeliku pind väheneb. Pindpinevusjõu suund ühtib vedeliku pinna
puutuja sihiga.
F – pindpinevusjõud, - pindpinevustegur, l – pinna piirjoone pikkus
IV. Faasisiirded
Sulamissoojus Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga ja sulanud aine massi suhtega. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg kristalltahkise sulatamiseks.
Aurustumis-soojus Aurustumissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub aurustumiseks vajaliku soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril ja normaalrõhul.
III. Elektromagnetism
I. Elektrostaatika
Elektrilaeng iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Samanimelised
laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Tähis q, Q, ühik 1C.
Laengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
Punktilaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada.
Coulomb’i seadus Kaks punktilaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
– elektriline konstant
Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E-vektori suund on määratud positiivsele
proovilaengule mõjuva jõu suunaga.
F – laengule mõjuv jõud, q – laengu suurus,
U – kahe ekvipotentsiaalpinna vaheline pinge,
d – nende pindade vaheline kaugus
Pinge A – laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö,
q – laengu suurus
Töö elektriväljas E – elektrivälja tugevus, q – laeng, d – punktidevaheline kaugus piki jõujoont
Kondensaatori elektrimahtuvus C – kondensaatori
mahtuvus (1F, üks farad),
q – ühe katte laeng, U – katetevaheline pinge
Plaatkondensaatori elektrimahtuvus S – katete ühispindala, d – katete vahekaugus,
– katetevahelise aine dielektriline läbitavus, – elektriline konstant
II. Alalisvool
Elektrivool on vabade laetud osakeste suunatud liikumine.
Voolutugevus I – voolutugevus (1A),
q – juhi ristlõiget läbinud laeng, t – kulunud aeg
Elektritakistus – aine
eritakistus , l – juhi pikkus, S – juhi ristlõike pindala
R0 – takistus 0°C juures, α – takistuse temperatuuri tegur
Joule’i-Lenzi seadus Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestvusega.
Elektrivoolu töö ja võimsus A – elektrivoolu töö, N – elektrivoolu võimsus,
I – voolutugevus, U – pinge, t – kulunud aeg
Ohmi seadus vooluringi osa kohta Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel.
I – voolutugevus, U – pinge juhi otstel, R – juhi takistus (1Ω)
Takistite jada- ja rööpühendus Jadaühendus
Rööpühendus
Voolutugevus
Pinge
Takistus
Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallika üldse suudab tekitada.
E – elektromotoorjõud (1V), Av – väliste jõudude töö, q - laeng
Ohmi seadus vooluringi kohta I – voolutugevus, E – elektromotoorjõud,
R – vooluringi kogutakistus, r – vooluallika
sisetakistus – vooluallika klemmipinge, – sisetakistuse pinge
Lühisvool: Avatud
vooluring :
Keerulised vooluringid Iga suletud vooluringi jaoks on elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne pingelangude algebralise summaga selle osa sise- ja välisosal.
III. Magnetism
Magnetväli Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja.
Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja.
Magnetiline induktsioon on vektoriaalne suurus, magnetvälja jõukarakteristik. Tähis B. Ühik 1T (üks
tesla ).
Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus.
Magnetvälja jõujooned on kinnised jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib magnetilise induktsiooni vektori sihiga.
Kruvireegel Vooluga
juhet ümbritsevad kontsentriliste ringidena magnetvälja jõujooned. Välja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemissuunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgliikumissuund.
Ampere’i seadus Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud.
B – magnetiline induktsioon, I – voolutugevus juhis, l – juhi pikkus
α – nurk juhi ja magnetvälja jõujoonte vahel
Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suund on määratav
vasaku käe reegliga :
kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda.
Vooluraam magnetväljas M0 – vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment
B – magnetiline induktsioon, I – voolutugevus raamis, S – raami pindala
Lorentzi jõud q – magnetväljas liikuva osakese laeng, v – osakese kiirus,
α – nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel
Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga.
Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga.
IV. Elektrodünaamika
Magnetvoog (1Wb)
S – pindala, mida magnetvoog läbib
α – nurk pinna
normaali ja magnetilise induktsiooni vektori vahel
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab pööriselektrivälja ning kui
kontuur on suletud, tekib selles elektrivool.
Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni elektromotoorjõud on arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega.
Lentzi reegel: Induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga püüab kompenseerida teda esilekutsuva magnetvälja muutumist.
– magnetvoo muutus, – kulunud aeg
Eneseinduktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbib välja tekitanud vool. Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust.
Induktiivsus Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega.
L – induktiivsus (1H, üks henri)
Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja
kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks.
Laetud kondensaatori elektrivälja energia C – kondensaatori mahtuvus (1F),
u –
vahelduvpinge hetkväärtus
Vooluga pooli magnetvälja energia L – pooli induktiivsus,
i – voolutugevuse hetkväärtus
Võnkering on elektrodünaamika idealiseeritud objekt, elektrimahtuvust ja
induktiivsust sisaldav
kinnine kontuur. Võnkering realiseeritakse omavahel ühendatud kondensaatori ja pooliga. Võnkeringis toimub elektri- ja magnetvälja energia vastastikune muundumine, kuid elektromagnetvälja energia on jääv. Reaalne võnkering on sumbuv.
u – vahelduvpinge hetkväärtus,
i – voolutugevuse hetkväärtus
Thompsoni valem Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsuse ja mahtuvuse korrutisest.
Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub.
Faasinihe:
Mahtuvustakistus :
Induktiivtakistus :
Näivtakistus:
I. Laineoptika
Valgus kui elektromagnetlaine Valgus on elektromagnetlaine.
Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s.
Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4μm (ultravioletne) ... 0,76μm (punane).
Elektromagnetlainete skaala Lainepikkuse järgi
kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras:
Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine,
infravalgus , valgus,
ultravalgus , röntgenkiirgus, γ – kiirgus.
Laine levimiskiirus λ – lainepikkus, f – laine sagedus
Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt.
Koherentsed lained on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas.
Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine varju piirkonda.
II. Valguse ja aine vastastikmõju
Valguse sirgjoonelise levimise seadus Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
Peegeldumisseadus Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil.
Langemisnurk ja
peegeldumisnurk on võrdsed.
α – langemisnurk, β – peegeldumisnurk
Murdumisseadus Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil.
Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes (suhteliseks murdumisnäitajaks).
α – langemisnurk, γ – murdumisnurk
Murdumisnäitaja Suhteline murdumisnäitaja võrdub nende keskkondade absoluutsete murdumisnäitajate suhtega. Murdumisnäitaja näitab ka seda, mitu korda väheneb valguse kiirus üleminekul
esimesest keskkonnast teise. Kui esimeseks keskkonnaks on
vaakum , nimetatakse murdumisnäitajat absoluutseks murdumisnäitajaks.
Täielik peegeldus tekib valguskiire
langemisel keskkondade lahutuspinnale optiliselt tihedama keskkonna poolt tingimusel . α –
piirnurk , n – murdumisnäitaja
Valguse dispersioon on valguse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest.
Dispersiooni tõttu
jaotab klaasprisma valge valguse kui liitvalguse spektriks.
Kujutise konstrueerimine läätses põhineb läätse järgmistel omadustel:
1. optilise peateljega paralleelne kiir läbib
fookuse ;
2.
optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda;
3. paralleelsete
kiirte kimp koondub fokaaltasandis.
Läätse valem D – läätse optiline tugevus, f –
fookuskaugus ,
a – eseme kaugus, k – kujutise kaugus
Koondava läätse puhul on optiline tugevus ja fookuskaugus positiivsed, hajutava läätse korral negatiivsed.
Positiivne kujutise kaugus tähendab
tegelikku kujutist, negatiivne näivat kujutist.
III. Kvantoptika
Footon on
valguskvant . Keha kiirgab ja neelab energiat kvantide kaupa.
Footoni energia f – kiirguva või neelduva elektromagnetlaine sagedus, h - Plancki konstant
Footoni energia ühik on
1eV.
Fotoefekt on elektronide
vabanemine ainest valguse – footonite toimel.
Einsteini valem fotoefekti kohta hf – footoni energia, A – elektroni väljumistöö ainest,
Ek – väljalöödud elektroni kineetiline energia
Fotoefekti punapiir fp – neelduva elektromagnetlaine minimaalne sagedus,
A – elektroni väljumistöö ainest, h – Plancki konstant
V. Aine struktuur
I. Aatomifüüsika
Bohri aatomimudel on aatomifüüsika idealiseeritud objekt, milles on aatomi planetaarmudelit täiendatud Bohri postulaatidega.
Peakvantarv on täisarv, mis määrab elektroni energiataseme aatomis.
Kui , on
aatom põhiolekus, kui , on aatom ergastatud olekus.
Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks.
Peakvantarvule n vastavas elektronkihis saab olla maksimaalselt elektroni.
Bohri I postulaat Aatom võib olla ainult statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia. Selles olekus aatom ei kiirga, vaatamata elektroni liikumisele ümber tuuma.
Bohri II postulaat Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine
kvant energiaga, mis võrdub aatomi kahe statsionaarse oleku energiate vahega.
hf – kiirgunud või
neeldunud kvandi energia, E1, E2 – aatomi
energiatasemed Elektromagnetilaine kvant kiirgub siis, kui aatom läheb suurema energiaga olekust väiksema energiaga olekusse (
tuumale lähemale) ning neeldub siis, kui toimub
vastupidine protsess.
Aatomispekter on
spekter , mille tekitavad atomaarsed gaasid. Aatomispekter tekib aatomi üleminekul ühest ergastatud olekust teise ergastatud olekusse või aatomi põhiolekusse. Erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus- ja neeldumisjoonte kogum
kordumatu , ainult sellele elemendile omane.
II. Tuumafüüsika
Aatomituum koosneb nukleonidest
– prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud.
Prootoni laeng on +e, neutronil laeng puudub. Mõlema mass ≈ 1u.
Keemilise elemendi tähis A – aatomi
massiarv , nukleonide (prootonite + neutronite) arv,
ligikaudne aatomi mass aatommassiühikutes
Z – keemilise elemendi järjekorranumber, prootonite arv, elektronide arv neutraalse aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes
Isotoobid on keemilise elemendi
aatomid , mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega.
Radioaktiivsus on mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus.
Radioaktiivse kiirguse liigid α -kiirgus – heeliumi tuumade
voog (positiivne laeng)
β -kiirgus – elektronide voog (negatiivne laeng)
γ -kiirgus – väikese lainepikkusega elektromagnetlaine (
neutraalne )
Poolestusaeg on
ajavahemik , mille jooksul radioaktiivse aine mass väheneb 2 korda.
m0 – esialgne mass, t – kulunud aeg, T1/2 – poolestusaeg
Massidefekt on tuumas olevate nukleonide seisumasside summa ja tuuma seisumassi vahe.
Z – prootonite arv, A – massiarv
mp – prootoni seisumass, mn – neutroni seisumass, Mt – tuuma seisumass
Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks – prootoniteks ja neutroniteks.
– seoseenergia, – massidefekt, c - valguskiirus
Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1MeV.
Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega.
Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside
summast . Vastasel korral energia neeldub.
Ahelreaktsioon – raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel
Termotuumareaktsioon – kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks.
Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes
α –kiirguse korral.
Tuumade muundamiseks kasutatakse ka
kiirendeid.
VI. Kosmoloogia
I. Tähistaevas
Tähtkuju on taevasfääri üks osa. Taevasfäär on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tähtkujuks.
II. Päikesesüsteem
Päike on meie planeedile lähim täht. Tema mass on 330 000 korda ja
diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4·103 kg/m3. Päikese ekvaatorilähedased
kihid pöörlevad kiiremini kui poolustelähedased kihid. Päikese
spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana.
Maa rühma planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Päikesest). Nende mõõtmed, massid ja
tihedused on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine.
Hiidplaneedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun (alates Päikesest)
. Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus. Hiidplaneedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.
Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad
enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende
orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.
Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise
sabaga taevakehad , mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja
hajumine . Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud.
Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris
kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera – boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks.
Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning
sattudes Maa atmosfääri, nad plahvatavad ning lagunevad Maale jõudmata. Punkti kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt).
Kuu on Maa
kaaslane . Tema diameeter on umbes 4 korda väiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb ümber Maa täistiiru, nimetatakse tähe- ehk sideeriliseks kuuks. Ajavahemikku, millega Kuu jõuab Maa ja Päikese suhtes
samasse asendisse tagasi, nimetatakse sünoodiliseks kuuks.
Kuu peegeldab Päikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes näeme Kuu erinevaid faase.
Faasid vahelduvad sünoodilise kuu jooksul, mis kestab 29,5 ööpäeva.
Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu katab oma liikumisel Päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon.
Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed,
horisondil võib märgata
koidupuna .
Kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40min. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane, sest atmosfäär hajutab rohkem siniseid
kiiri .
III. Tähed ja tähesüsteemid.
Universum
Valgusaasta on
vahemaa , mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 va = 9,46·1012 km
Galaktika kuju ja mõõtmed Läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Läbimõõt on 30 000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 21011 Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on meie Galaktikas ca 150 miljardit
Linnutee – meie Galaktika vaadatuna maalt.
Universumi evolutsioon Ühe sajandiksekundi jooksul oli temperatuur nii kõrge, et eksisteeris vaid kiirgus ja
elementaarosakesed , edasi tekkisid esimesed deuteeriumi ja triitiumi
tuumad , edasise
paisumise käigus vähenes aine tihedus ja footonite energia ning elektronid ja tuumad said ühineda vesiniku ja heeliumi aatomiteks. Hakkas
tekkima aine ning
universum liikus kuuma universumi
ajajärgust läbipaistva universumi ajajärku. Jätkus universumi ja reliktfooni
paisumine ja
jahtumine . Suurenes nähtamatu aine mõju ning vesiniku ja heeliumi mittehomogeensus – algas Universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine.
Gaas kuumenes ja sellest moodustusid galaktikaparved,
galaktikad , esimese põlvkonna tähed.
Suur pauk Universumi tekke alghetk, mille ajal Universumi läbimõõt on 0, temperatuur ja tihedus on lõpmatud ja peale mida algab kiire paisumine e.
inflatsioon .
Kõik kommentaarid