1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud k...
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate...
Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde)
kursustel. Teisest küljest omandab iga ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid ka oma igapäevaelu kogemusest. · Kodakondsus kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi · Erakond partei. Ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades · Isikumandaat Eestis Riigikogu valimistel ringkonnas võidetud mandaat. · Otsene surve seda kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti · Kaudne surve saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamisgruppe.
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse...
hääletussedelite arv) kokku 63000 valijat. Üleriigilise valimiskünnise ületanud erakonna X antud ringkonna avatud tüüpi valimisnimekirjas said kandidaadid hääli järgmiselt: A: 3600 B: 1800 C: 8200 D: 2500 E: 7500 F: 5400 Kes nimetatud kandidaatidest ning missuguses järjekorras sai(d) isikumandaadi ja kes ringkonna- mandaadi? LKv: 63000/9 =7000 1- C isikumandaat 2- E isikumandaat 3- F ringkonnamandaat 4- A 5- D 6- B 9. Valimistel said 5 erakonda alltoodud arvu hääli. Missugused erakonnad ja mis järjekorras said mandaadi, kui kokku jagati 7 mandaati jagajate (ehk nn kõrgema keskmise) meetodil, kus jagajad moodustavad d'Hondti jada (1, 2, 3, 4, ...)? A: 84000 B: 66000 C: 48000 D: 27000 E: 18000 1 A: B: C: D: E: 18 000
Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Iseärasused süsteemis: · Kandidaadid pole sõltumatud, vaid esindab oma erakonna seisukohti. · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle. · Parlamenti pääsemisel pole tähtis ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas Parlamenti saamise kolm etappi: 1. Isikumandaat. 2. Ringkonnamandaat ( koostatakse nimekiri, mis on avatud). 3. Kompensioonimandaat ( koostatakse nimekiri, mis on kinnine). Süsteemi miinused: · See on liiga keeruline. · Inimesed ei saa aru, mida nende häältega tehakse. Süsteemi plussid: · See süsteem on õiglasem. · Süsteem annab võimaluse ka väikeparteidele.
Kandidaatide nimekirja saavad esitada ainult parteid. Kasutusel avatud nimekiri: Riiklik- ja ringkonnanimekiri. Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest ei osale valimistel) Valida ei saa vangid ja sõjaväelased. Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul: 1. Isikumandaat kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid. 2007 10 kandidaati, min hääli 5400+ 2. Ringkonnamandaat jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast. 2007 64 kandidaati, min hääled 500+ 3. Kompensatsiooni mandaat:
Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja Rooskapsa partei 30000 häält. Mandaatide arv parteidele: Peakapsa partei sai...
1. võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada sell...
Ühiskond 1) Nimeta ja iseloomusta peamisi valimissüsteeme! Miks neid peetakse heaks/halvaks? V: Majoritaalne valimissüsteem - kogu võim on ühe partei käes, valitav isik peab saama absoluutse või suhtelise häälteenamuse ning sõjaväelastele kehtib valimiskeeld./ kõige rohkem hääli saanu võidab; kanditaat ei pruugi esindada kõigi valijate huve Propotsionaalne valimissüsteem - hääled antakse erakonnale, kes omakorda jagab liikmeid mandaatideks ning võimule saavad ainult nimekirjas eespool olevad inimesed./ orienteeritud erakondadel, hääled jagunevad proportsionaalselt, saavad nii palju kohti kui suur on nende toetus(näiteks kui saavad 30% häältest siis saavad ka 30% kohtadest) 2) Demokraatilise valimise põhimõtted. V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3. valija valib iseseisvalt ja hoida valikut saladuses 4. hääled loetakse ausalt ja tulemused avaldatakse 5....
Eesti vabariigi valimissüsteem Riigikogu valimistel võivad osaleda kõik vähemalt 18 aastased teovõimelised Eesti kodanikud. Riigikogusse kandideerimisel on nõudmised rangemad. Riigikogu liige peab olema vähemalt 21 aastane. Eesti riigikogu valimistel kasutatakse 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Välja on jagada 6 mandaati. Valitakse Oru valimisringkonnas, hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei. Isikumandaat: 90000 / 6 = 15000 Jaan Kuusik, Porgandite parteist sai mandaadi. Ringkonnamandaat: Kartulite partei avatud nimekiri: Kalev Kollane Rainer Kari Robi Ots Sulev Rebane Paul Tint Allan Koi (kokku 27000 häält) 27000:15000=1 5% künnis on 90000*0.05 = 4500 Kapsaste pa...
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub. Valija annab oma hääle küll konkreetsele kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest ning konkree...
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab ...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
kui üheparteilise valitsuse oma. Veel on nõrkuseks saadiku vastutus oma piirkonna ees, sest see tihtipeale hajub. Proportsionaalne valimissüsteem soosib erakondasid, mitte aga üksikkandidaate. Samuti toimub n-ö topelthääletamine, sest üks hääl läheb kandidaadile ja teine sellele erakonnale, kus ta kandideerib. Esmatähtis on just erakond, kus kandideeritakse, teisejärguline on kandidaat ise ning hääli jagatakse kolmes astmes: isikumandaat, ringkonnamandaat ja kompensatsiooni-mandaat. Hübriidse valimissüsteemi põhimõte on see, et pool parlamendikohtadest valitakse proport- sionaalse valimissüsteemi alusel ja teine pool majoritaarse valimissüsteemisüsteemi alusel. Seega on valijal 2 häält, millest üks läheb antud ringkonna kandidaadile ja teine suletud nimekirja erakonnale.
universaalsed – üleüldised; peab saama osaleda võimalik suur hulk ühiskonnast vabad ja õiglased – õiglane ülelugemine Valimiste tüübid: majoritaarsed (enamusvalimised) – enamasti angloameerika kultuuris; toimuvad ühemandaadilistes valimisringkondades proportsionaalsed (võrdelised) – enamasti Euroopa riikides; mitmemandaadilised ringkonnad; saadikukohad jagatakse välja proportsionaalselt saadud häältega 1) isikumandaat – lihtkvoot -> häältearv/mandaadid 2) ringkonnamandaat – lihtkvoodi järgi leitakse mandaatide arv 3) kompensatsioonimandaat – erakondade üleriigilised suletud nimekirjad tehakse D’Hondti’i jagajate jadaga. Eestis valimiskünnis 5%. Nimekirjad on avatud ja ringkonnamandaadi juures tõstetakse ümber.
kooskõlastatud seadustest 3. Valimised Ülesanded tagada võimu regulaarne vahetumine, vahendada valijate ja poliitikute nõudmisi, hariv (saab teada, mida pakutakse) Põhimõtted valimisõigus on üldine (üle riigilised), valimised on vabad, võrdsed ehk ühetaolised (samal ajal, samad reeglid), otsesed, salajased Piirangud - varanduslik, kodakondsus, tervislikud, vanuselised Mandaadid- isikumandaat (riigikogu valimistel saadud), ringkonnamandaat (kõikidest ringkondadest saadud), kompensatsioonimandaat (jaotamata jäänud mandaatide jagamine erekondade vahel) Kvoodid- häälte miinimumnorm, mida kandidaat peab koguma (seadusest tulenevalt kehtestatud), hääled, mis saadakse üle kvoodi jagatakse nimekirjakaaslasele Künnised- häälte piirnorm, mis kehtib erakondadele, parlamenti saavad need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise (5%) 4. Valimissüsteemid
· Hajub saadiku isiklik vastutus Pluss: · Hääled ei lähe kaduma · Parteidel võrdsemad võimalused parlamenti pääsemiseks Eesti valimissüsteem. Proportsionaalne kõigil valimistel. Mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandideerida võib erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina. Kvoot parlamenti või volikogusse pääsemiseks vajalik valijahäälte häälte piirnorm Häälte ülekandmise põhimõte: isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat Valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte %, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks (Eestis 5%). Hübriidsed valimissüsteemid. Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Igal valijal 2 häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel isikule oma ringkonnas, teise hääle proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile.
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST 12. klassile DEMOKRAATIA 1. Selgita mõisted ja too näited: otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kai...
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
võtab kõik). Valimisringkonnad ühemandaadilised. Isikuvalimised. Lihtne, valijatele arusaadav. Soosib suurparteisid, väikeparteide valijate hääled lähevad kaduma. Proportsionaalne süsteem mandaadid jagunevad võrdeliselt kandidaatide saadud häälte arvuga. Mitmemandaadilised ringkonnad. Erakonnavalimised. Raskesti mõistetav. Õiglasem häälejaotus. Riigikogu valmissüsteem · I voor isikumandaat · II voor ringkonnamandaat · III voor kompensatsioonimandaat Eestis valitakse: · Riigikogu · Kohaliku omavalitsuse volikogu · Euroopa Parlament · President Regionaalne ja kohalik valitsemine 3-tasandiline haldussüsteem · Keskvõim · Regionaalvõim · Kohalik võim 2-tasandiline · Keskvõim regionaalvõim on keskvõimu käepikendus · Kohalik võim Eesti haldussüsteem 1. Riik maakond
Liikmed kuuluvad fraktsioonidesse vastavalt Euroopa Parlamendi kuuluva liikmesriigi poliitiliste vaadete järgi. Fraktsiooni siseselt rahvaarvust oleneb tema esindavate kujundatakse ühine arvamus. Iga saadik liikmete hulk. Riigikogus oleneb võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. toetuste/häälte arv. Sarnased ülesanded - võtab vastu eelarve Riigikogus jaotatakse kohad kolmes järgus: isikumandaat ja ringkonnamandaat Mandaat - Euroopa parlamendis kasutatakse mandaatide jaotamisel d'Hondti jagajate meetodit. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem. Erakonna nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on eelreastatud jaotatakse kvootide abil, nimekirjas eespool. kompensatsioonimandaat d'Hondti meetodi d'Hondti jagajate meetodit kasutab Riigikogu abil.
poolt, mitte üksikute kandidaatide poolt. Avatud nimekirjaga on tegemist siis, kui valija saab nimekirjast ise valida endale sobiva kandidaadi. 6) Eesti valimissüsteemi üldiseloomustus. Eestis on kasutusel poolsuletud erakonnanimekirjadega proportsionaalne valimissüsteem – valija annab hääle küll kindlale kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest. Eesti valimissüsteemis toimub häälte jagamine kolmes etapis: Isikumandaat – saavad kandidaadid, kes ületavad ringkonna kvoodi. Enamasti väga tuntud ja populaarsed poliitikud, kellele antud häälte arv ulatub tuhandetesse. Ringkonnamandaat – selle saamiseks peab partei ületama 5%-lise üleriigilise valimiskünnise. Erakond saab nii mitu mandaati (kohta Riigikogus), kui mitu korda ületab tema häälte arv ringkonnas kehtivat kvooti. Rohkem hääli = rohkem kohti.
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadus...
ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel)
o 1992 ja 1995 valimistel olid kõige suurema osakaaluga erakondade valimisliidud (polnud välja kujunenud erakondi). 1992 oli ka kodanike valimisliidud. o Hiljem keelustati valimisliitude osalemine parlamendi valimistel o Alates 2003 aastast võivad erakonnad esitada pralamendivalimistele 125 kandidaati ehk iga ringkonna mandaatide arv +2 o Valituks on võimalik saada kolmel erineval viisil: Isikumandaat Ringkonnamandaat Kompensatsiooni mandaat · Isikumandaat o Mandaadi arv oleneb valijaskonna arvust o Isikumandaadi saamiseks tuleb koguda mingi arv hääli, mis selgub alles pärast valimisi. See selgub, kui ringkonna kogu häälte arv jagatakse ringkonna mandaadi arvuga. Näide: Tartus oli viimastel valimistel 46 229 hääletajat. Kui jagada see arv ringkonna mandaatide arvuga, mis on 8, siis saame, et:
- Suletud – tulemus vastavalt partei tahtele • Toimub hääle ülekanne • Valimiskünnis (vähemalt 5%) Eesti valimissüsteemi põhijoon • 12 valimisringkonda - Tallinnas 3 - Tartus 1 • Lihtkvoot ehk isikumandaat - Kehtivad hääled jagatud mandaatide arvuga • Ringkonnamandaat - Ringkonna hääled liidetakse kõik kokku, mitu korda üle mandaadi - +1 kui jääk >0,75 kvooti - 1 mandaat, kui jääk > 0,75 kvooti • Kompensatsioonimandaat - D'Hondti jagajate meetod - 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne Erakonnad Erakond – kodanike ühendus, mille eesmärk on edendada rahvuslikke huvisid
Kvoot- häälte arv, mis on tarvis mandaadi saamiseks 3. Hübriidne süsteem 2 häält 1) isikuvalimised 2) nimekirjavalimised Valimiste korraldus Etapid: I ettevalmistus Komisjonide moodustamine Valijate nimekirjakoostamine Mandaatide jaotus II valimiskampaania Kanditaatide registreerimine Reklaam 24h enne valimispäeva III valimispäev- hääletus (e-hääletus, eelhääletus) IV tulemuste selgumine Hääli loetakse 3x 1. isikumandaat 2. nimekirjamandaat Avatud nimekiri 3. kompensatsioonimandaat Suletud nimekiri Tulemuste väljakuulutamine Erakonnad Kindel liikmeskond Programm Teostada poliitikaid Tüübid: 1. kaadripartei 2. massipartei 3. laiahaardepartei- meeldida võimalikult paljudele Demokraatlik Diktaatorlik Sisering-> aktivistid-> liikmed-> toetajad Miks kuulutakse erakonda? Grupikuuluvus Traditsioonid
parlamendis, valituks osutub kandidaat, kes sai oma ringkonnas kõige enam hääli ning teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia, Kanada) Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. isikumandaat (lihtkvoot) – saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga 2. ringkonnamandaat – osalevad erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse, erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi 3. kompensatsioonimandaat – kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliste
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari o Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate
jagatis näitab, mitu mandaati erakonna nimekiri saab selles ringkonnas ringkonnamandaat Näide: Valimisringkonna kvoot on 5000 Partei nimekiri: 1. Mets 2. Puu 3. Kask 4. Lepp 4 5. Paju Avatud nimekiri reastatakse ümber vastavalt igale kandidaadile antud häälte hulga alusel 1. Lepp 7000 häält - isikumandaat 2. Mets 4500 3. Paju 3000 4. Puu 1500 5. Kask 600 Kokku 16 600 häält 16 600 : 5000 = 3, jääk 1600 Partei on saanud ringkonnas 3 saadikukohta, siia arvestatakse ka otsemandaadi saanud isik(ud) Täidetakse u. 1/3 RK kohtadest III voorus jagatakse kohad parteide üleriigiliste kinniste nimekirjade alusel üleriigiline kompensatsioonimandaat Riigikogu valimisseadus: § 62. Valimistulemuste kindlakstegemine
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõr...
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
3. Hääletamine on salajane - igaüks peab hääletama isiklikult Valimiskäitumine lk.74-77, Valimiskampaania, erakondade kulutused kontrollitavaks, Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. 6.4. valimiste tulemused lk.78-79 mandaatide jagamine Eesti Vabariigi Riigikogu valimised - proportsionaalsed, iga 4 aasta tagant: märtsi esimesel pühapäeval. Jagamisele lähevad kolme liiki mandaadid o isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis said üleriigiliselt rohkem kui 5% valijate häältest - nn. valimiskünnis. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel
üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad konkurentsist välja. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule, sama erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu kohta ületab (ümardatult) temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaat. Ringkonnamandaadiga osutuvad valituks nimekirjas järjekorranumbrite järgi eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kandidaadi nr Kandidaadi nimi Erakond Häälte arv nr 101 Silvi Kuusk Okaspuude erakond 2865 nr 102 Aksel Mänd Okaspuude erakond 4531 nr 103 Silver Seeder Okaspuude erakond 187
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberal...
Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või sellest suurem (isikumandaat). Erakondade, mis üleriigiliselt kogusid vähemalt 5% häältest, ringkonnanimekirjades reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule (avatud nimekiri). Erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda talle antud häälte arv ületab lihtkvoodi (ringkonnamandaat). Erakonna mandaadiks loetakse siin ka saadud isikumandaat. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Samuti saab mandaadi ka erakond, kellele antud häälte arv on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui samas erakonnanimekirjas on kahel kandidaadil võrdne arv hääli, siis on valitud see, kes on üleriigilises nimekirjas eespool.
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
keeruline, kuna eri tegureid on selleks liiga palju Kõige olulisem muutus valimiskäitumises on see, et tänu sotsiaalsetel lõhedel põhinenud hääletuse kahanemisele on hääletuskäitumine muutunud järjest ebastabiilsemaks ja etteaimatamatuks Eesti valimissüsteem Eestis on kasutusel poolavatud erakonnanimekirjadega proportsionaalne süsteem Hääli jagatakse 3 astmes: Isikumandaat - kandidaadid, kes ületavad ringkonnas kvoodi Ringkonnamandaat - erakond peab ületama üleriigilise valimiskünnise (5%) -> mitme kvoodi jagu erakonnanimekiri ringkonnas hääli sai - > peab saama 10% kvoodi hääli, et saada ringkonnamandaadiks NB! Kellel võrdne häältehulk saab see kes nimekirjas eespool Kompensatsioonimandaat - jagatakse üleriigiliselt viies erakondade
Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja? Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär) Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. d. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus.
Avatud nimekiri - iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta Suletud nimekiri - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM 1. Isikumandaat – Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab otse Riigikokku 2. Ringkonnamandaat: * Erakond on ületanud 5% valmiskünnise. * Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. * Mandaatite arv on võrdne sellega, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid), arvu ei ümardata.
kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kautsjoni eesmärk on vältida 10 kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. d. Isikumandaat Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi. e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks
Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär). Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. d. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaat: Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
