Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Vabariigi Valimissüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti vabariigi valimissüsteem

Riigikogu valimistel võivad osaleda kõik vähemalt 18 aastased teovõimelised Eesti kodanikud. Riigikogusse kandideerimisel on nõudmised rangemad. Riigikogu liige peab olema vähemalt 21 aastane. Eesti riigikogu valimistel kasutatakse 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv.
Välja on jagada 6 mandaati. Valitakse Oru valimisringkonnas , hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei.
Isikumandaat:
90000 / 6 = 15000
Jaan Kuusik , Porgandite parteist sai mandaadi.
Ringkonnamandaat:
Kartulite partei avatud nimekiri:
Kalev Kollane
Rainer Kari
Robi Ots
Sulev Rebane
Paul Tint
Allan Koi

(kokku 27000 häält)
27000:15000=1
5% künnis on 90000*0.05 = 4500
Kapsaste partei ei saanud edasi, sest ta ei saanud piisavalt hääli. Kartulite partei ja Porgandite partei said piisavalt hääli.
Kapsaste partei sai 3% häältest(2700), 0 kvooti.
Kartulite partei sai 30% häältest(27000) . 1,8 kvooti = 2 kvooti.
Porgandite partei sai 67% häältest(60300). 4,2 kvooti = 4 kvooti.
Kartulite partei kandidaatide nimekiri:
Kalev Kollane (6500 häält)
Rainer Kari (3500 häält)
Robi Ots (2000 häält)
Sulev Rebane (1500 häält)
Paul Tint (500 häält)
Allan Koi (500 häält)

Porgandite partei kandidaatide nimekiri:
Jaan Kuusik (15000 häält)
August Loost (14000 häält)
Ülo Roht (14000 häält)
Toomas Samm(10000 häält)
Tauri Kiud(5000 häält)
Jaanus Läll(1300 häält)
Kamme Luus(1000 häält)

Mandaadi saavad:
Kartulite parteist:
Kalev Kollane, Rainer Kari.
Porgandite parteist:
Jaan Kuusik, August Loost, Ülo Roht, Toomas Samm.
Avatud nimekiri: kandidaadid reastatakse erakondade nimekirjades vastavalt igaühe häältesaagile ümber. Ringkonnamandaadi puhul saab mandaadi tingimusel, et kandidaat nimekirjas korjab vähemalt 10% kvoodi jagu hääli. Kui niimoodi peaks juhtuma mitu võrdse häältehulga kandidaati , siis on eespool kandidaat, kes on üleriiklikus nimekirjas eespool.
Kompentsatsioonimandaat:
Kompensatsioonimandaatide jaotamisel kehtib 5% künnis. Järgnevalt arvutatakse välja igale kandidaadile võrdlusarvud kasutades modifitseeritud D'Hondti meetodit. võrdlusarv = üleriigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / (kandidaadi positioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9). Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel. Võrdlusarvud reastatakse suuremast alustades. Kohtade jaotusel jäetakse vahele need kandidaadid, kes said ringkonnas sisse. Kandidaat peab korjama ringkonnas vähemalt 5% kvoodist ringkonnas, kus ta kandideeris.
Kompentsatsioonimandaadis on suletud nimekiri, kus ei loe mitu häält te saite vaid mis kohal te nimekirjas olete.
Erakond kapsad ja Erakond kartulid .
Eesti Vabariigi Valimissüsteem #1 Eesti Vabariigi Valimissüsteem #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juku ahoi Õppematerjali autor
Näide isikumandaadist, ringkonnamandaadist ja kompensatsioonimandaadist.

Sarnased õppematerjalid

Valimised
10
docx

Valimised

KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis:

Ühiskond
Nimetu
2
odt

Nimetu

tekkele, sest valijad ei anna harilikult sellisele kandidaadile oma häält, kellel ei ole lootust valimisringkonnas võita. Majoritaarse valimissüsteemi ,,Võitja saab kõik" eeliseks on tema lihtsus ja kõigile arusaadavus, kuid puuduseks see, et ta ei tarvitse väljendada valijate enamuse tahet. Samuti või minna palju valijate hääli kaotsi, kui nad on hääletanud kandidaadi poolt, kes ei saanud enim hääli. Niisugune valimissüsteem kehtib näiteks USA-s, Suurbritannias, Kanadas, Mehhikos, Indias jt. riikides. (Majoritaarde variandi alaliigi moodustab veel absoluutse häälteenamuse süsteemi. Sel juhul annab võidu ringkonnas 50%+1hääl. Kui ükski kandidaatidest ei kogu esimeses voorus nõutud häälte hulka, siis korraldatakse teine valimisvoor, kus osalevad ainult esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Kuna see süsteem on tülikas ja

Kategoriseerimata
Valimised
8
docx

Valimised

Eestis ei saa valimistel osaleda need, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Samas ei ole demokraatlikes riikides, sh ka Eestis seatud valimiste toimumise tingimuseks osavõtu protsenti. Vaid 1989. aasta kohalikel valimistel ja 1992. aasta nn vahevalimistel oli nõudeks, et valimiste toimumiseks peab selles osalema 50% pluss üks valija. Praegu ei ole Eestis valimistel osalemine kohustuslik, kuid ühed kohustuslikud valimised on Eesti Vabariigi ajaloos siiski olnud. Nimelt said 1932. aasta referendumil mitteosalenud kodanikud Eestis trahvida. Valimisaktiivsus, eriti kohalike volikogude valimistel, on tavaliselt väike, püsides 3040% piirimail. Politoloogiaprofessor Galan Irwin on kirjutanud: ,,Kuidas saab keegi kõnelda enamuse nimel, kui enamus ei võtnud valimistest osa? Kuidas saab poliitik tunda, et rahvas on ta valinud, kui enamik rahvast ei hääletanud?" Suurt valimisaktiivsust peetakse demokraatia väärtuseks

Ühiskonnaõpetus
VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID
10
doc

VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID

LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid.....................................................................................................................

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse eksami piletid
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

siis on Riigikogu see koosseis rahva kui kõrgema võimukandja ees oma mandaadi kaotanud ja toimuvad erakorralised valimised (§ 105). Rahvahääletus on otsene demokraatia. Otsustamisel osalevad hääleõiguslikud kodanikud ilma esindajate vahenduseta. Igapäevaselt toimib Eestis esindusdemokraatia, so otsustavad rahva esindajad ­ Riigikogu liikmed ja nende volitusel tegutsev täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Esindusdemokraatia põhjenduseks kirjutas Montesquieu (Seadustest, mis kujundavad poliitilist vabadust seoses konstitutsiooniga): /.../ Et inimene, kellel arvatakse olevat vaba hing, peab vabas riigis saama ennast ise valitseda, siis oleks vaja, et seadusandlik võim oleks rahva kui terviku käes. Et aga suurtes riikides on see võimatu ja väikestes seotud paljude raskustega, siis on vaja, et kõike, mida

Ühiskonnaõpetus
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad politoloogid anda paremaid vastuseid kui „tavalised” inimesed, kuid mõnikord eksivad nad ka rängalt. Kas sellepärast, et politoloogid ei ole piisavalt targad? Võibolla. Tihti eksitakse aga ka seepärast, et maailm on tunduvalt komplekssem kui teooriad. Inimesed ei käitu tavaliselt nagu programmeeritud robotid ning seepärast jääb alati ruumi üllatusteks. Maailma komplekssus võib olla probleemiks riigiteadustele, seades ühtlasi piirid

Politoloogia
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism · Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku. Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh

Ühiskond
Politoloogia konspekt
126
doc

Politoloogia konspekt

riigipoolse jagamise teel. Jagades vahendeid ühe eesmärgi täitmise nimel, võtame need ära teiselt. (Nt. korraga on raske tagada majanduslikku kasvu ja suuremahulist sots.hoolekannet. Andes raha sõjaväele ei investeeri me seda majandusse.) 6. pilet Poliitilised ideoloogiad- feminism Ajalooline ülevaade. Eesti puhul- tulek Nõukogude Liidust. Seadustega olid naised meestega võrdsed. Feministe Eestis vähe, sest teema on meie jaoks piinlik. Läänes väga levinud. Ülepingutatud variandid on on Skandinaavias ja USAs. Termin tekkis 20. sajandil. Inglise keeles sõna man inimene, seega alaväärtustatakse naist. Kaks feminismi lainet: 1) 19.saj.-1920- valimisõiguse saamine (Uus-Meremaa 1893, Eestis I põhiseadus). Levinud algselt USAs ja Suurbritannias.

Politoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun