Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TonyP
Õppematerjali autor
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli
kõik. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib ni hääleõiguse (aktiivse valimisõiguse) kui ka kandideerimisõiguse (passiivse valimisõiguse) puhul. Igas riigis võid olla see vanusepiirang erinev. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18 aastaselt , Riigikokku ja europarlamenti 21 aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. Valimistel on vaba konkurents Konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see ,,vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid , mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised või võrdsed Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada , seepärast on oluline
Riigikogusse. 7. VALIMISED ON SALAJASED Keegi ei tohi teada saada, kelle (või mille) poolt valija hääletas. Paljudes riikides kasutatakse valimistel eeltingimustena kautsjoni või teatud hulga toetusallkirjade kogumist. Kui valimised on möödas, lepivad kaotajad valijate otsusega. Kui võimul olnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku, et ühiskonna üldprobleemide lahendamisel tehakse koostööd. Poliitikas ei tarvitse konkurendid üksteisele meeldida, kuid nad peavad üksteist taluma ja endale teadvustama, et neil kõigil on täita riigis vajalik ja tähtis osa. PARLAMENDI VALIMINE Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised (nn ülemkoda ja alamkoda). Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid või maakondi ning seetõttu on nad ülemkojas võrdselt
· Ajalooliselt kujunesidki parteid e erakonnad välja kui valimisvõitluste agentuurid, mille olulisemaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogramm. · Programm on erakonna põhidokument, milles esitatakse oma nägemus ühiskonnavaldkondade ja poliitika arendamisest. · Valimised tänapäeval väga tätsal kohal, kuna erakond pääseb võimule ainult läbi valimistulemuste. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga · 20. sajandil tekkisid massiparteid, mis jagunesid vasak- ja parempoolseteks. · Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne üksiku klassi huve. Eesmärgiks oli võita valimised, õilis erakonnliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi, mis tegelikult aga nii ei olnud. Eesti erakondade asetus parem-ja vasakpoolsuse skaalal · Parempoolsus Reformierakond IRL · Vasakpoolsus Rahvaliit
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõ
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainupartei kätte (N Liit, fasistli
Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist Perikles- Ateena riigimees. Mõiste demokraatia pärineb Antiik- Kreekast. Abraham Lincoln- USA president (1861-1865). Tema tsitaat „Demokraatia on rahva valitsus: rahva seast ja rahva heaks“. Kuidas mina, kui rahva esindaja kõrgemat riigivõimu kannan?: 1) Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu ja KOV valimiste. 2) -//- läbi avatud ühiskonna, kus otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja millised tgemisel. 3) -//- läbi kodanikuühiskonna, kus üksikisikud koonduvad ühendustesse- MTÜ, seltsid, seltsingud ja läbi nende võimu. Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused:
Iseloomustab ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Survegruppide esindajad töötavad ekspertkomisjonides, nõu ja konsultatsiooni andvates organisatsioonides. Demokraatia jaoks pole tähtis mitte surveguppide rohkus, vaid nende koostöövalmidus oma eesmärkide saavutamiseks. Survegurppide tähtsus sõltub: 1. valitsemiskorraldusest ja võimalusest sekkuda poliitikasse 2. kodanikuaktiivsusest 3. ühiskonna probleemidest Sotsiaalsed liikumised 20. saj alguses said sots. liikumistest tihti survegr. (nt töölisliikumisest ametiühingud) v erak. (Muinsuskaitse Seltsist Isamaaliit, Rahvarindest Keskerakond). Uute sotsiaalsete liikumiste tunnused: 1. killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. laialivalguv ja kiiresti muutuv toetajaskond 3. probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi olemasolule 4
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid