LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid.....................................................................................................................
Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis: 1) kodakondsus (nt RK valimistel saavad osalevad vaid EV kodanikud) 2) vanuseline (al.18. eluaastast) 3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted · üldised valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe · ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste
tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse
Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatale suurparteidele ningdiskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Se peaks tähendama, et paretei. Mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine aga keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis
üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse. (,,Võitja saab kõik")
täiskasvanud elanikest. Demokraatia ajaloos pole see aga sugugi mitte alati nii olnud. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus kadus XIX sajandi algul, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse alles XX sajandil, vaid ühel juhul veidi varem (UusMeremaal 1893, Soomes 1906, Norras 1907, Eestis 1920, Prantsusmaal 1945 ja Hispaanias alles 1977). Siiski esineb valimistel ka tänapäeval mitmeid piiranguid: 1. Vanus; 2. paiksus; 3. teovõimelisus; 4. keeleoskus; 5. mõnel maal ka kirjaoskus jne. Eestis ei saa valimistel osaleda need, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Samas ei ole demokraatlikes riikides, sh ka Eestis seatud valimiste toimumise tingimuseks osavõtu protsenti. Vaid 1989. aasta kohalikel valimistel ja 1992
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus)
Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse langetamisel veel poliitiline teadlikkus, haridus, sotsiaalne saatus (rikas/vaene), sõprade mõju, vanus, kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli. Peamised valimissüsteemi: Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on selline, kus valituks osutub valimisringkonnas see kandidaat, kes kogus teistest kõige enam hääli. Kas see ,,kõige rohkem" tähendab ka valijate enamiku toetust, pole enam oluline
Kõik kommentaarid