Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kehtib proportsionaalne valmisüsteem, mis tähendab, et esinduskogu mandaadid jagatakse võrdeliselt valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel vastavalt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Kuigi kehtiv valimissüsteem toimib küllaltki hästi, tekib siiski küsimus, kas see on parim ning ei vajaks muutmist. Valimisringkondade mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike hulgast ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed on kergem mõjutada
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii kohalike omavalitsuste-, Riigikogu- ja Europarlamendi valimistel. See tähendab, et valimised toimuvad mitmekandidaadilistes valimisringkondades, kes on üles seatud erakondade valimisnimekirjades ning kohad jagunevad erakondade vahel vastavalt neile antud häältega. Nii nagu on majoritaarses valimissüsteemis oma plusse ja miinuseid, nii on seda ka proportsionaalses. Suurimaks miinuseks pean ma valimissüsteemi keerukust. Tavaline inimene, kes poliitikast
Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline.
Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja Rooskapsa partei 30000 häält. Mandaatide arv parteidele: Peakapsa partei sai 45000 (häält) : 150
Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb RK 4/5 häälteenamusega. 4. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis- künnis 5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament. Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Otsustusprotsess Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused enamasti konsensuse alusel. Teatavatel ELi aluslepingus sätestatud juhtudel teeb Euroopa Ülemkogu otsuse siiski ühehäälsuse alusel või kvalifitseeritud häälteenamusega. Euroopa Ülemkogu eesistuja ega komisjoni president ei osale hääletusel." Kes esindab Eestit Ülemkogus? Kes on praegu Ülemkogu eesistuja? Eksamipilet nr 5 1. Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest? Kas Eestis on kasutusel majoritaarne või proportsionaalne valimissüsteem? Millistes riikides kasutatakse majoritaarset ja millistes proportsionaalset valimissüsteemi? Kumb valimissüsteem oleks Eestile Teie arvates sobivam ja miks? Majoritaarse puhul on enim hääli saanu võitnud ( võitja võtab kõik), proportsionaalse korral jaotatakse mandaadid antud häälte jaotust arvestades. Aktiivne valimisõigus on
· Salajased keegi ei saa teada, kelle poolt valija hääletab, teise isiku volitusel tema eest hääletada ei saa. · Perioodilised toimuvad teatud ajavahemiku järel. Valimissüteemid on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Valimissüsteemid erinevad selle poolest, kas rõhutavad isiku või erakonna valimist. Valimissüsteemid: · Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem. Ringkonnad on ühemandaadilised, valitakse see kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli teistele antud hääled lähevad kaotsi. Tegemist on seega isikuvalimistega. Sellistes riikides on tavaliselt 2-3 suuremat parteid, enamusvalimiste tulemuseks on tavaliselt stabiilne üheparteiline valitsus, mis töötab ametiaja lõpuni. USA, Kanada, Austraalia, India, UK. · Võrdelised valimised ehk proportsionaalne valimissüsteem
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
68 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid