1. võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsiv
Eesti valimissüsteem Üldised jooned: · Proportsionaalne ehk võrdline valimissüsteem · 1992. a · Valimisringkonnad, millele eraldatakse mandaate vastavalt ringkonna hääleõiguslike kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine Arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot (häältekogus, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat) valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. Niimoodi täidetakse 15-17 RK kohta. II häältelugemisvoor ringkonnamandaat II voorus osalevad vaid need erakonnad, kes on saanud üle riigi vähemalt 5% hääl
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitika
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
3. Valimiste puhul on esmatähtis effektiivsus. 4. Valija mõistab et tema ühest häälest sõltub palju. Majoritaalsel valimisüsteemil on kaks alaliiki: 1. Lihthäälte enamuse põhimõtte. Võidab see kellel on kõige rohkem hääli. Puudus on et ta soosib suuri parteisid. 2. Absoluutne häälte enamuse põhimõte: sel juhul annab võidu saavutatud absoluutne häälte enamus 51%. Proportsionaalne valimis süsteem on levinuim mmis rõhutab vähemuste esindatust see peegeldab enamvähem valijate antud hääli . Valitavate kohtade jagamisel . Annab eelise väikeparteidele. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju . Valimiskäitumine Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt. Valimiste korraldamise etapid: 1. Ettevalmistav periood. Kontrollitakse ära valimis nimekirjad. 2. Valimis kampaania periood. Algab hetkest kui valimised on väljakuulutatud. 3
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber
diskrimineerib väiksemaid. Väikeparteid saavad väga vähe kohti. Teiseks suureks probleemiks on kaotsiläinud hääled. Kujutlegem, et Suurbritannias osutub ühest ringkonnast vaöituks konservatiivide partei kandidaat. Nende valijate hääled , kes eelistasid teiste erakondade kandidaate , lähevad aga ,,raisku" neid ei kanta kellelegi üle ega võeta mingil muul kombel arvesse. 2. Proportsionaalne valimissüsteem Proportsionaalne valimis süsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. See peaks tähendama ,et partei, mis kogus 7 % valijate häälest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on aga häältejagamine palju keerukam ja vamimisseadusega
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid
Kõik kommentaarid