Kodanikud ja demokraatia (0)

Q: Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodanikud ja demokraatia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta?

Isel. Demokraatia vorme
OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik- Kreekale , kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus.
Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS - ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele.

Valimiste põhimõtted ja piirangud
Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus . Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine ( kodakondsus , vanusepiirang ); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl)

Valimiste funktsioonid

Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem
M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Nt annab see eeliseid juhtivale suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled.
P: Laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirju võib koostada 2 põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole . Seega sõltub parlamenti pääs valijate toetusest . Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata – kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest . Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul.

Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi , Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Tüüpiliselt sellele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. Kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi , kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad , kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. 2005.aastal kehtivate seaduste järgi on Riigikogu valimistel kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip.

Erakondade roll tänapäeva maailmas
Ajalooliselt kujunesid parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid , mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm on üks erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogilise orientatsiooni kohta. Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valimisi, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks valijate tähelepanu. Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses väga tähtsal kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas.

Eesti erakondade ideoloogiad, parem-vasak skaala (LEHT!)

Võrrelda survegruppe ja sots.liikumisi (eesmärgid, liikmed, tegevus), nende roll poliitikas
KATEGOORIAKAITSE GRUPID on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud organisatsioon , nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud seisavad töö- ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ning teenustest, tootjate ühingud püüavad mõjutada riigi maksu- ja tollipoliitikat.
EDENDAMISGRUPID on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Nt muinsuskaitse- või keskkonnakaitseorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre, õpetajaid. Seda liiki survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal, seda iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ning see tugineb vabatahtlike tegevusele. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele.
Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalusest sekkuda poliitika kujundamisse; poliitilisest struktuurist ja ühiskonna ees seisvatest probleemidest.
LK 86 !
Survegruppe aetakse vahetevahel segamini sotsiaalsete liikumistega, mis paraku on ekslik. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid. Materiaalsed väärtused nihkusid inimeste jaoks tagaplaanile, sest arenenud maades olid vastavad probleemid enam-vähem lahendatud . See põhjustaski nn uute sotsiaalsete liikumiste tekke. Uued sotsiaalsed liikumised omavad järgmisi tunnusjooni: nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi; nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi; nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsetest liikumistest võib nimetada naisliikumist, gei- ja lesbiliikumist, rahuliikumist ja keskkonnaliikumist.

Millest koosneb poliitiline kultuur ja milles seisneb selle tähtsus ühiskonna sidumise tagamisel?
Poliitilise kultuuri teooria sündis elulisest huvist leida põhjused, mis teevad mõne valitsemissüsteemi teistest stabiilsemaks, isegi kui valitsemise struktuur on sarnane. Poliitiline kultuur on võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutiste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur moodustab osa üldisest kultuurist. Seetõttu on poliitiliselt kultuuril niisuguseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuriliikidele. Poliitiline kultuur kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele indiviididele; on jäik poliitiliste muutuste suhtes; suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest.

Minu õigused

Kodaniku õigused

Eesti kodanikul, kes on saanud 18 aastat vanaks , on õigus valida
iga vähemalt 21.aastane hääleõiguslik Eesti kodanik võib kandideerida Riigikokku
ainult kodanikul on õigus kuuluda erakonda
vähemalt 40.aastane sünnijärgne kodanik võib kandideerida Vabariigi presidendiks
ühtegi kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välja arvatud kurjategijate väljaandmine, kui riikide vahel on vastav leping)
sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta
kodanikul on õigus kandideerida Riigikokku ja osaleda Riigikogu valimistel ning osaleda rahvahääletusel
õigus riigi ja seaduse kaitsele
kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele
kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta

12. Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta?
Isik kaotab kodakondsuse:

kodakondsusest vabastamisega
kodakondsuse äravõtmisega
mõne muu riigi kodakondsuse omandamisega

Eesti kodakondsust saab taotleda igaüks, kes on selle alaealisena kaotanud. Kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega.
Kelleltki ei tohi veendumuste pärast ära võtta kodakondsust.
Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab:

olema vähemalt 15-aastane
omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust;
oskama eesti keelt igapäevaeluks vajalikul tasemel
tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust;
omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise;
olema lojaalne Eesti riigile;
andma vande: „Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale“

Eesti kodakondsuse omandab sünniga:

laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses;
pärast isa surma sündinud laps, kelle isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses;
Eestis leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodanikuks juhul, kui ei ole tõendatud, et laps on mõne muu riigi kodakondsuses

MÕISTED:

Valimiskünnis – seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks
Avatud nimekiri – kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Pääs parlamenti sõltub valijate toetusest.
Suletud nimekiri – uut pingerida ei moodustata. Kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest.
Kvoot – parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär
Massipartei – parteid jagunesid 1950.-60.aastatel äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele
Populistlik partei – väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve
Survegrupp – legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
Sotsiaalne liikumine – kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus
Poliitiline kultuur – poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks
Sotsialiseerumine – kultuuri õppimine. Toimub ühest küljest sihiteadliku õpetamisena: nt koolis ühiskonnaõpetuse- ja ajalootundides või kodakondsuse taotlejatele korraldavatel kursustel. Teisest küljest omandab iga ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid ka oma igapäevaelu kogemusest.
Kodakondsus – kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi
Erakond – partei. Ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades
Isikumandaat – Eestis Riigikogu valimistel ringkonnas võidetud mandaat.
Otsene surve – seda kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti
Kaudne surve – saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamisgruppe.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 45 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

real Õppematerjali autor

Konspekt tööks

ühiskonna õpetus proportsionaalne valimissüsteem majoritaarne valimissüsteem survegrupp massipartei kvoot kodakondsus erakond isikumandaat valimiskünnis demokraatia

Sarnased õppematerjalid

docx

Vabad valimised

Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tähendab et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valimispartei lüüasaamine näitab et rahvas suhtub eitavalt senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimiselt annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine 19 sajandil oli hääleõigus ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg. 21 sajandil omavad hääleõigust peaaegu kõik. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib

Ühiskond

doc

Demokraatiad, valimissüsteemid jm

Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Kolmandaks on valimised rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivüimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsusparteid lüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Neljandaks on valimistel ka hariv funktsioon. Kampaaniaperioodil tarbivad inimsed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine- enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust v rassist. Arusaam demokraatiast, kui rahva oma valitsusest on tingitud kodakondsuspiirangust. Valimisõigus peab olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel

Ühiskonnaõpetus

doc

Vabad valimised ja parteid

nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei.

Ühiskonnaõpetus

doc

Demokraatia

Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiils

Ühiskonnaõpetus

doc

VALIMISED. Valimiste funktsioonid, põhimõtted, süsteemid

Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud kirjaoskajad mehed. 21

Ühiskonnaõpetus

odt

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine

Ühiskonnaõpetus

doc

Demokraatia liigid

Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted

Avalik haldus

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond

Rohkem sarnaseid