Politoloogia Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? (0)

Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid
Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees?
Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu ). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem.
Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja leiboristid ehk sotsiaaldemokraadid , väikseid erakondasid üldiselt ei valita. Võidab lihthäälte enamus. Majoritaarne valimissüsteem on üldjoontes valijatele mõistetav ja see soosib üheparteilise valitsuse teket, mis on reeglina pikaajalisem kui koalitsioonivalitsus. Samuti on saadiku vastutus omavalitsusringkonna ees suurem kui proportsionaalses valimissüsteemis, seega peab saadik kõvasti pingutama, et järgmine kord taas valituks osutuks. Kuid sellel valimissüsteemis on ka nõrkusi, näiteks palju hääli läheb n-ö kaduma, sest valijate antud häälte hulk ja võidetud kohtade arv parlamendis on täiesti erinevad. Samuti soosib süsteem suurerakondasid, mistõttu on väikeerakondadel keeruline parlamenti pääseda ning seetõttu on poliitiline pluralism palju väiksem kui proportsionaalse valitsemissüsteemiga riigis.
Eestis, samuti Lätis, Põhjamaades , Hollandis ja enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Proportsionaalse valimissüsteemi põhimõte on see, et vastavalt valijate antud häältest kujuneb esinduskogus kohtade arv. Riigikogu valimistel jagatakse Eesti 12 valimisringkonnaks, seega 101 tuleb jagada 12-ga. Mida tihedamalt paikneb koos hääleõiguslikke inimesi, seda rohkem paikneb ka läheduses valimisringkondi. Oluline on valida meelepäraseim erakond ning tuleb ka jälgida saadiku järjekorda nimekirjas. Tavaliselt eelistataksegi nimekirjas esimesi kandidaate. Suletud nimekirja puhul on erakonnad ise kandidaadid reastanud ja valija hääletab erakonna poolt. Pärast valimisi saab parlamenti just need kandidaadid, kes on nimekirjas eespool ja vastavalt nii palju, kui suure osa moodustab selle erakonna häältearv koguhäältearvust. Avatud nimekirja puhul ei ole vahet, kus kohas asub kandidaat nimekirjas, ikka saab parlamenti see, kes kõige rohkem hääli kogub. Eestis on kasutusel poolsuletud nimekiri, kus valija saab hääletada nimekirjas ükskõik keda, ka üksikkandidaati, kuid lõpptulemuse määrab ka koht nimekirjas, mitte ainult kandidaadi häälte arv. Eesotsas olevatel kandidaatidel on suurem šanss parlamenti saada, kuid see ei määra kindlalt, et eesotsas olev kandidaat päriselt ka parlamenti saab. Väga olulist rolli mängib ka valimiskünnis , sest see paneb paika, kui suure toetuse peab erakond saama, et üldse pääseda esinduskogusse. Eestis on praegu valimiskünnis 5%, mis tähendab, et alla selle hääli kogunud erakonnad ei pääse Riigikokku.
Proportsionaalse valimissüsteemi eelis on kindlasti see, et väikeerakondadel on suurem võimalus pääseda parlamenti. Poliitiline pluralism on palju suurem kui majoritaarses süsteemis ning samuti läheb n-ö vähem hääli kaduma. Selle nõrkus on keerulisus, paljudele valijatele jääb tihtipeale arusaamatuks, kuidas see süsteem toimib ja mis valijate häältest tegelikult saab. Samuti loob selline valimissüsteem eelduseks koalitsioonivalitsuse tekke, mille eluiga on reeglina lühem kui üheparteilise valitsuse oma. Veel on nõrkuseks saadiku vastutus oma piirkonna ees, sest see tihtipeale hajub. Proportsionaalne valimissüsteem soosib erakondasid, mitte aga üksikkandidaate. Samuti toimub n-ö topelthääletamine, sest üks hääl läheb kandidaadile ja teine sellele erakonnale, kus ta kandideerib. Esmatähtis on just erakond, kus kandideeritakse, teisejärguline on kandidaat ise ning hääli jagatakse kolmes astmes : isikumandaat, ringkonnamandaat ja kompensatsiooni- mandaat .
Hübriidse valimissüsteemi põhimõte on see, et pool parlamendikohtadest valitakse proport-sionaalse valimissüsteemi alusel ja teine pool majoritaarse valimissüsteemisüsteemi alusel. Seega on valijal 2 häält, millest üks läheb antud ringkonna kandidaadile ja teine suletud nimekirja erakonnale.