19-20 saj. algus (1)

XIX saj. - XX saj. algus

BALTIERIKORD

1.Nimeta kolm Balti kubermangu

Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang

2.Iseloomusta Balti erikorda

Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus , kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu.
Keskvõimu esindas kohapeal kindralkuberner , Balti aadlike huve esindasid rüütelkonnad.

3.Kuidas impeeriumi sõjad puudutasid eestlasi?

Eestlaste hulgast värvati palju nekruteid (sõjamehi) impeeriumi sõjaväkke, siia paigutati lisavägesid ning eestlastel lasus kohustus neid majutada ning vedada.

4.Milline oli baltisakslaste roll Venemaal? Nimeta tuntud baltisakslasi.

Baltisakslased olid haritud ning venelased vajasid asjatundjaid, spetsialiste, sealhulgas ka vägedejuhatajaid.
Adam Johann von Krusestern – Vene admiral , sünd. Hagudis, juhatas 1. ümbermaailmareisi, maetud Tallinna toomkirikusse
Bellingshausen – Vene admiral, sünd. Saaremaal, juhtis ekspeditsiooni Antarktikasse ja Vaikse ookeani lõunaossa, tema järgi on nimetatud meri ja saar.
Michael Andreas Barclay de Tolly – Venemaa sõjaminister, feldmarssal, Georgi risti 4 järgu kavaler , maetud Jõgevestesse.
Karl Ernst von Baer – Loodus- ja arstiteadlane , embrüoloogia rajaja. Sündis 1792 Piibe mõisas. Õppis Tartu Ülikoolis ja Saksamaal. Elas viimastel eluaastatel Tartus.

II Talurahvas

1.Talurahvaseadused

1802/1804 –Talupoegadel õigus vallasvarale, pärimisõigus, seadus keelustas ka koormiste tõstmise (Eestimaa). Keelati talupoegade müük maast lahus, koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega (nii Eestimaal kui ka Liivimaal)
1816/1819 – Kaotati pärisorjus, talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada lisaks vallasvarale nüüd ka kinnisvara va. maa, see oli ikka mõisniku oma, talupojad said piiratud liikumisvabaduse (ühest mõisast teise). Asutati vallakohtud , pandi perekonnanimed , algas teorendi aeg. (Eestimaa ja Liivimaa)
1849/ 1856 – Eraldati talu ja mõisa maa, algas talude päriseks ostmine, toimus üleminek raharendile (Eestimaa ja Liivimaa)
1868 – Kaotai teotöö (vaesemates taludes, kus raha nappis, võis teotöö edasi käia, see oli kokkuleppe asi.

2.Talurahva koormised

Mõisale – teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne.), teotöö, teotöö jagunes: a) nädalategu (3-6 p.) b) abitegu (hooajatööd)
Riigile – Pearaha, selle maksis enamasti mõisnik ise, nekrutikohustus .
Kogukonnale – Teede korrastamine, koolide ehitamine, korrashoid , magasiaida varustamine, kirikumaksud (iga talituse eest maksti)

3.Talurahva omavalitsus – vald, vallakohus , vallareform .

Vald – Vallad olid väikesed, ulatudes ainult ühe mõisa piiresse. Kohus oli vaeste abistamine, magasiaida täimine, koolide ehitamine ning nende korrashoid, kontroll koormiste üle. Vald sõltus palju mõisnikust, kes pidi kinnitama üldkoosoleku otsused.
Vallakohus – Lahendas talurahva omavahelisi tülid ja mõistis kergemaid karistusi nt. 30 kepihoopi.
Vallareform – Vallareformiga vabanesid vallad mõisniku kontrolli alt 1866a. Siis loodi vallavalitsus – vallavanem koos abilistega (kirjutaja, käskjalg)

III Majandus

1. Talude päriseksostmine

Talude päriseksostmine algas Lõuna-Eestis, alguse sai see Mulgimaalt. Raha talude ostmiseks said talupojad linakasvatusest. Alul oli see jõukohane vaid ametimeestele - möldritele, kõrtsmikele. Ent võimalus lõpuks pärisperemeheks saada ja vabaneda mõisniku majandusliku sõltuvuse alt innustas rahvast.

2. Juhtivad tööstusharud. Kohalikul toorainel põhinev tootmine, näited.

Kõige enam andis toodangut tekstiilitööstus. Tekstiilitööstuse tähtsam ettevõte oli Narva Kreenholmi Manufaktuur . Olid ka Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud. Tallinna puuvillamanufaktuur.
Kõige kiirema tõusu tegi masina- ja metallitööstus.
Kohaliku tooraine kasutamine tootmises: savist tehti telliseid , lauanõusid; liivast tehti klaasi; puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa.

3. Balti raudtee , raudteede tähtsus.

Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga. Tänu raudteele suurenes kaubavahetus, inimeste liikumine hõlbustus ning raudtee äärde tekkisid uued asulad.

IV Vaimuelu

1.Tartu Ülikooli taasavamine ja selle tähendus.

Tartu ülikool taasavati 1802 a. , õppetöö toimus saksa ja ladina keeles, üliõpilasteks olid enamasti baltisakslased, kuid seal õppis ka välismaalasi ja vene noormehi.

2. Koolisüsteem

Külades tegutsesid külakoolid, milledes õpetati 3a., kihelkonnakeskustes olid kihelkonnakoolid, samuti 3a. õppeajaga, linnades elementaar- e. algkoolid, mingit eriala sai õppida maakonnakeskustes asuvates kreiskoolides (tänapäevased kutsekoolid ), kubermangulinnades tegutsesid gümnaasiumid, kõrgharidust sai Tartu Ülikoolist, Kunda seminarist ja Valgas Simse seminarist.

3.Vaimuelu tegelased

Janis Cimze -oli sakslane , juhatas kihelkonna õpetajate seminare , mis olid mõeldud eetlastele ja lätlastele.
O. W. Masing – andis eesti keelele õ tähe, eestikeelse ajalehe „ Maarahva Nädala Lehe“ väljaandja.
Fr. R. Faehlmann – oli Tartu Ülikooli eesti keelne rektor, õppis ja töötas arstina, oli „Kalevipoja“ algataja.
Fr. R. Kreutzwald – kirjutas meie rahvuseepose „Kalevipoeg“, andis välja ajakirja „ Maa-ilm ja mõnda, mis seal leida on“

V Rahvuslik liikumine

1. Eeldused, aeg, sisu, keskused.

Eeldused: Rahvas oli isiklikult vaba, pärisorjus oli kaotatud ning nad olid maj. iseseisvad. Olid olemas rahvuslikud haritlased – kooliõpetajad, köstrid, pastorid . Rahvas oli enamasti kirja- ja lugemisoskaja. Valla juhtimises tegutsenud inimestel olid poliitilised kogemused. Osad olid tegutsenud juba seltsiliikumistes nt. laulu- või pasunakoorides. See kõik andis aluse rahvuslikuks liikumiseks.
Ajaliselt toimus rahvuslik liikumine Eestis 1860-1870 aastatel.
Sisuks oli oma rahvuse ja kultuuri teistega võrdseks pidamine. Seni olid haritud eestlased saksastunud, oluline oli, et haritud eestlane jääks eestlaseks.
Keskusteks olid Tartu, Viljandi, Peterburg.

2.Kes olid ja millega seotud?

Johann Voldemar Jannsen – oli saksasõbralik, asutas Vanemuise Seltsi, Eesti hümni sõnade autor, andis välja „Eesti Postimehe“ ja „Pärnu Postimehe“
Johann Köler – oli Eesti kunstnik ja akadeemik , kes toetas oma rahadega Aleksandri liikumist, aitas mulkide poolt tsaarile kirjutatud palvekirju edasi toimetada. Aitas ka eestlastel välja rännata.
Jakob Hurt – oli kirikuõpetaja, Aleksandrikooli liikumise juht, algatas rahva luule ja vana vara kogumise. Oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi juht.
Carl Robert Jakobson – oli kooliõpetaja, Põllumeeste seltsi juht, kirjutas „Sakala“ ajalehte.

3.Eestikeelne ajakirjandus, Eesti Aleksandrikooli- liikumine, esimene üldlaulupidu, seltside loomine.

Ajakirjandus: „Eesti Postimees “, „Pärnu Postimees“, „Sakala“
Eesti Aleksandrikooli liikumine : liikumise eesmärk oli luua eestikeelne keskkool, selle loomiseks koguti rahvalt raha. Tegutses peamiselt Lõuna – Eestis kuid peale venestamist rajati selle asemele venekeelne põllutöökool.
Esimene üldlaulupidu: toimus 1869a. Tartus, selle eestvedajaks oli Jannsen. Üldiselt oli see saksakeelne üritus, kuid kavas oli ka kaks eesti keelset laulu. Traditsioonina on see üritus jäänud pidama siiani.
Seltside loomine: loodi Eesti Põllumeeste Seltsid, Eesti Kirjameeste Selts, Vanemuise Selts ja Estonia Selts.

4. Milles seisnes lõhe rahvuslikus liikumises?

Oli kaks suuremat tüli.
Esimene Jannseni ja Jakobsoni , Hurda vahel. Tüli põhjuseks oli Jannseni saksasõbralikkus ning Jakobsoni kriitilisus sakslaste suhtes. Selle tulemusena lahkusid Jakobson ja Hurt „Postimehe“ juurest.
Teise tüli osapooled olid endised sõbrad Jakobson ja Hurt. Need tülid tekkisid usu pärast. Kuna Hurt oli pastor , ei talunud ta Jakobsoni vaenulikkust ja rünnakuid pastorite ja kiriku suhtes. Ka olid neid huvide lahkhelid, kuna Jakobson oli majandusmees , Hurt rohkem vaimsemat laadi . Lisaks toetas Jakobson venelasi , Hurt pooldas iseolemist.

VI Venestamine

Mõiste

Venestamine oli tsaarivalitsuse poliitika kehtestamine Eestis.

Eesmärk

Eesmärgiks oli ääremaade ühtlustamine Venemaaga.

Teostus

Senise ametliku asjaajamiskeele, saksa keele, asemel sai ametlikuks keeleks vene keel, riigiametnikeks määrati venelased.
Toetati õigeusu kirikut ja usuvahetust. Seda ei sunnitud küll peale, kuid usku vahetanud inimestele võimaldati soodustusi, anti maid juurde vms.
Õppetöö koolides , alates vallakoolidest, lõpetades Tartu Ülikooliga, viidi üle venekeelsele õppele.

Aeg

Alates 1880-dest aastates.

VII XX saj. algus

1. Sajandialguse poliitilised rühmitused, juhid, pooldajad, põhiseisukohad.

Tartu liberaalid

Häälekandjaks oli „Postimees“, eestvedaja Jaan Tõnisson, rühmitusse kuulusid ka Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey , Peeter Põld. Neid pooldasid Lõuna- Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende põhiseisukohaks oli, et haridus olgu eestikeelne ja eestlastel olgu oma õigused. Nad ei sallinud ka kadakasakslust. Venemaad nägid nad ette pigem parlamentaarse monarhiana.

Tallinna radikaalid

Häälekandjaks „ Teataja “. Eestvedaja Konstantin Päts, rühmitusse kuulusid samuti A. H. Tammsaare , Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski . Neid toetasid Põhja-Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende seisukohtadeks oli, et majanduslikku olukorda tulnuks parandada, poliitiline võim eestlastele. Olid sakslaste vastu ja nägid venelastes liitlasi.

Rahvuslikud sotsiaaldemokraadid

Häälekandjaks oli „Uudised“. Eestvedajad Peeter Peeks ja Mihkel Martna. Rühmitusse kuulusid veel Eduard Vilde , Gottleib Ast, Aleksander Keskküla, Fr. Tuglas . Neid pooldasid noored üliõpilased ja gümnasistid ning osa haritlasi ja töölisi. Nemad tahtsid sotsiaalset õiglust, demokraatlikke vabadusi ja eestlaste õigusi. Tahtsid demokraatlikku vabariiki.

2.1905a. revolutsioon : põhjused, olulisemad sündmused, tagajärjed

Põhjused:
Puudus parlament , valitses tsaari piiramatu võim. Puudusid kodanlikud õigused, eksisteerisid sotsiaalsed vastuolud kodanlaste ja lihttööliste vahel. Venestamine ja venelaste häbistav kaotus Vene-Jaapani sõjas.
Ajend :
Verine Pühapäev, mil Peterburis tulistati rahumeelseid demonstrante.
Olulisemad sündmused:
1905a. toimusid ülevenemaaline üldstreik, mille peale andis tsaar välja 17. okt. manifesti, mis lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Toimus Uue turu veresaun – relvitu, rahuliku rahva tulistamine. Eesti, Tartus toimus rahvaasemike koosolek, kus mindi ikka tülli. 1905a. detsembris läksid Tallinna töölised salkadena maale ja rüüstasid ning põletasid enamiku Eesti mõisatest.
Venemaale valiti riigiduuma. Eestis lubati avada eestikeelseid erakoole.
Tagajärjed:
Algas karistussalkade tegevus, paljud mõisarüüstajad lasti maha, neid peksti, osa anti kohtu alla ja ka need mõisteti surma.

3.Areng kahe revolutsiooni vahel

Revolutsioonide vaheline aeg 1905-1917.
Poliitika:
Vene riigiduumasse said ka mõned Eesti saadikud. Kohalikud omavalitsused võtsid võimu sakslastelt üle.
Kultuur:
Lubati asutada eestikeelseid erakoole. Algas haridusseltside rajamine. 1909a. asutati Eesti Rahva Muuseum . Tegevust alustas Eesti kirjanduslik rühmitus Noor Eesti.
Majandus:
Tööstus arenes, eriti jõudsalt arenes see Tallinnas. Suurem osa talusid oli päriseks ostetud ning mõis kasutas palgatööjõudu. Teraviljakasvatus asendus enamuses piimakarjakasvatusega.
Probleemid maal:
Maad jäi puudu, sest suur osa maad oli mõisniku käes. Olid sotsiaalsed vastuolud sulaste ja rikaste taluperemeeste vahel.

Kas ma tean?

Millisel rahatähel on kujutatud Tartu Ülikooli peahoonet?

Kahekroonisel.

Millisel Estonia teatrit?

Viiekümnesel

Milliseid rahvusliku liikumise tegelasi on kujutatud Eesti rahatähtedel?

A. H. Tammsaare – kahekümne viiesel
Carl Robert Jakobson – viiesajasel
Jakob Hurt – kümnesel

Kus asub L. Koidula majamuuseum?

Pärnus

Kus asub muuseum, mis talletab Hurda kogutud rahvaluulet?

Tartus. Eesti Rahva Muuseum.

Talumuuseum, mis asub Jakobsoni rajatud talus.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal .

Maakond, kus ilmub ajaleht „Sakala“

Viljandi

Selts, mis võttis kasutusele Eesti lipuvärvid.

Eesti Üliõpilasselts

Krahv Bergi aretatud rukkisort.

„Sangaste“

Venemaa suurim tööstusettevõte.

Kreenholmi Manufaktuur. Üle 5000 töölise
6