Prantsuse revolutsioon 1830ndatel ehk Juulirevolutsioon Gerda Niitvähi Pamela Põld Klõpsa tiitli lisamiseks Klõpsa liigenduse lisamiseks Keskklassi ülestõus prantsuse kuninga vastu (Charles X) Kukutati Bourboni dünastia Ajendiks juuliordonnantsid (25. juuli 1830) 27. juuli algas Pariisi tööliste, käsitööliste ja üliõpilaste ülestõus Võit saabus 29. juulil Keskklassi ülestõus prantsuse kuninga vastu (Charles X) Võimule tuli ajutine valitsus 31. juuli Orleansi hertsog Louis-Philippe kuulutati asevalitsejaks 2. august Charles X loobus troonist 7. august Louis-Philippe sai kuningaks 9. august kehtestati uus põhiseadus ja algas juulimonarhia Klõpsa tiitli lisamiseks Klõpsa liigenduse lisamiseks Charles X (9. okt 1757 6. nov 1836) Tuli troonile venna Louis XVIII järel ...
lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Tartu Jaani kirik Tallinna Toomkirik Gooti stiili esindajad · Klaus Sluter (skulptor) · Adam Kraft (skulptor) · Tilman Rimenshnaider (skulptor) · Vit Stvosh (skulptor) · Matteo Dzovanetti ( maalikunstnik) · Juri Felten (arhitektor)
lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente ei kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes juba 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20.
Second level Third level Fourth level Fifth level Gooti stiil Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. Gootika tõusis neogootikana Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Kokkuvõte Gootikas saavutas keskaja kunst oma ülima täiuslikkuse, kadus romaanipärane kohmakus. Arhitektuur mõjutas kõiki teisi kunstiliike, aga kuigi arhitektuuri juhtijaks oli kiriku disain, vähenes kiriku mõju kunstis, hakati keskenduma inimtunnetele, elurõõmule. Gootika oli ka keskaegse kunsti lõppetapiks.
Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil
massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
märkma ka väljaspool teadlaste kitsast ringi Tõde aitab ühiskonda paremkas muuta kunst peab teenima tõde Jean-François Millet ,,The Man with the Hoe" Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetult looduses (plein air) Jean Francois Millet (1814-75) Kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke Range monumentaalse vormi- ja värvikäsitlus Arvati, et õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega
metallilisi soolasid kasutades. Kasutusalad Fosforit kasutatakse väetamisel, sest see varustab taimi fosfaatidega, mis on eluks vajalikud. Fosfaadid soodustavad head saagikust. Valget fosforit kastutatakse orgaanilistes ühendites, mida kasutatakse mitte põlevates materjalides ja vee puhastamisel. Fosfor on üks tähtsamatest kompnentidest terase, fosforpronksi ja muu sellise tootmisel. Fosforisisaldusega tuletikke hakati tootma juba 1830ndatel aastatel, tolleaegsed tuletikud olid mürgised ja ohtlikud. Punane ots tuletikul ongi punane fosfor, mis tõmmates reageerib hapnikuga ning kuumeneb ja süttib.
massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik)...............................9 Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20.
Viikingid aga kasutasid muda puitu ja tahutud seinadega et pragud kinni panna.Keskajal rikkad inimesed riputasid vaipu seinade peale.Kaasajal kasutatakse klaasikiude, vahtpolüsteroollehti, puuvill, tselluloos ja isegi lambavill. Küte Vana Roomas oli kasutuses süsteem kus läbi torude mis asusid põranda all tuli soojus ahjudest.18.sajandi alguses leiutati hüdroloogiliselt põhinev küttussüsteem.Ning 1830ndatel hakati leiutas Angier March Perkins ühed avrasematest auruküttemasinatest. Kaasajal aga kasutatakse radiaatorid mis leiutas Franz San Galli aastal 1855. Karkassi näide. Radiaatori näide. Tänapäevase ventilatsiooni näide.
Kaheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid üldiselt väga ümber küünarnukini, mille lõpus oli sügav mansett. Sellise varruka all olid siidist ja pitsist krooked. Talupojad kandsid kesk ja ida Euroopas väga täidlast varrukat, mis oli kroogitud või volditud õlajoonel ning uuesti kokku tõmmatud varruka otstest ümber randme. Varajase üheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid lühikesed ning puhvis või ülevalt puhvis ning pikad ja ümber käe alt poolt puhvi. 1830ndatel muutus varruka puhv suuremaks, kui kunagi varem, mis nägi välja nagu lambajalg (prantsuse keeles kutsuti sellist varrukat gigot'iks). See stiil tuli tagasi moodi 1890ndatel. 1830ndatel oli ka moes varrukad, mille täidlus kukkus alla poole ning oli kokku tõmmatud ümber randme. 19. sajandi keskpaigas olid varrukad laiad alt poolt olles ainult kolmandikvarruka pikkusega. 1890ndatel lisaks gigot stiilis varrukale tulid moodi õhupalli kujuga varrukad. Need olid
massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
Realism (1830-1870) (ladina keelest res-asi, realis-tõeline, esemeline) Realism püüdleb reaalsuse tõepärase ja võimalikult täpse kujutamise poole, väldib idealiseerimist, romantilist fantaseerimist, üleloomulike ja müstiliste, ebatavaliste isiksuste ja kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena, nagu see näib tavalisele inimesele. Kitsamas tähenduses realism kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prnatsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. 1831 ilmub romantismiteos Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" ja realismi edastav Stendahli ,,Punane ja must". Zanrist sai valdavaks romaan. Realistide eesmärk oli elu kujutada nii, nagu see tegelikult oli kõigi oma tumedate külgede, liialduste ja ilustusteta. 19. saj II poole realistliku suunda kirjanduses nimetatakse kriitiliseks realismiks
REALISM (18301870) Avaramas tähenduses: püüdleb reaalsuse tõepärase ja võimalikult täpse kujutamise poole, väldib idealiseerimist, romantilist fantaseerimist, üleloomulike ja müstiliste nähtuste, erakordsete isiksuste ja ebatavaliste kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena, nagu see näib tavalisele inimesele. Kitsamas tähenduses: kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. Realistlikku elutunnetust mõjutasid: · positivistlik filosoofia tuleb loobuda mõistetest, mida ei saa vahetu kogemuse najal kontrollida ja lähtuda tuleb konkreetsetest faktidest ja teadmistest, s.t sellest, mis on reaalne, käegakatsutav, täpne ja kasulik. · edusammud loodusteaduses (darvinism) kõik põlvneb rakust, organismid on muutlikud, organismi
see paber sobis ainult pakkepaberiks. Suure veekulu tõttu ehitati paberiveskid veerohkete jõgede kallastele. Eesti esimesed paberiveskid olid Emajõe, Võhandu ja Härjapea jõe ääres. Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmise protsessi ja vähendas toorainete kulu. 19.sajandil kujunes välja moodne paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval. 1830ndatel aastatel võeti kasutusele paberi liimistamine otse kiumassi viidava kampoli ja alumiiniumsulfaadiga. 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter sobiva lahenduse, mis võimaldas paberi toorainena kasutada puitu. Peaaegu kõikide taimede töötlemisel on võimalik saada paberi valmistamiseks vajalikku tselluloosi kiudu. Samas ei ole tselluloosi hulk ja tema omadused taimedes ühesugused. Paberi valmistamiseks on parimad taimed, mille koostises leidub palju puhast tselluloosi.
Puskin kirjtas ka loodusluulet, mis said populaarseks: `'Sügis", "Talvine tee" ja "Talveõhtu". 1823. aastal kirjutas ta romantilisi poeeme nagu `'Kaukaasia Vang'', `'Bahtsisari purskkaev'' ja `'Mustlased'', mis tõid talle heakskiidu ja populaarsust. Hiljem kui ta oli uurinud põhjalikumalt ka Venemaa ajalugu ilmusid `'Poltaava'' ja `'Vaskratsanik''. Temalt ilmus ka kuulus värssromaan `'Jevgeni Ongein''. Proosa 1830ndatel kirjutas Pushkin valdavalt proosat. 1831. imlus teos `'Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused''. Tuntuks sai ka `'Padaemand'' ja ilmusid ajaloolised jutustused `'Dubrovski'' ja `'Kapteni tütar''. Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Pushkin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Kokkuvõte Aleksander Pushkin on üks Vene, kuid ka maailma kuulsamaid kirjanikke ja luuletajaid
Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel.Esineb paralleelselt naturalismi ja realismiga. Teostes hoidutakse isiklikkusest,oma mõtete,tunnete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid ehk sümboleid,mis vihjed edasi annavad.Inimese vaimsed hoiakud on varjamata.Tegevus toimub reaalses olustikus. *Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" *Oskar Wilde Realism Sai alguse 1830ndatel,kuid juhtivaks vooluks sai alles 1870ndatel.Teoses kujutatakse tegelikku elu tõepäraselt ja ilustamata.Kirjeldatakse täpselt tolleaegset ühiskonda,antakse sotsiaalsete elude kriitika,tuuakse välja ühiskonna varjuküljed. *Tammsaare ,,Tõde ja õigus" *Charles Dickens ,,Oliver Twist" Psühholoogiline realism tekkis 19.saj II poolel.Teosed on seotud kindla sündmuse, koha vms. ja alati püütakse viidata nähtuse põhjustele,tagamaadele ja tagajärgedele.
Realism Ladina keeles res-asi; realis- tõeline, esemeline. Püüdleb reaalsuse tõepärase ja täpse kujundamise poole. Väldib idealiseerimist, fantaseerimist, müstilisi nähtuste, isikute ja kirgede kujutamist. Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal
determineeritud . teeb tänapäevaseks. 1830. Noormees provitsist Julirn Sorel eeskujuks napolion tahab õukondlikku karjääri teha. Ei õnnestu. Väga populaarne 19.saj noormees provitsis, kes tahtis karjääri teha tõusik eesti keeles. Louie 18 tuli võimule peale napolioni ja prntsuse revoltusiooni. Napolioni ajal olid klassid peapeale pööratud, said teha nt sõjaväes karjääri. Balsak ka 1830ndatel ,,inimlik komöödia" ei dantel ega balsakil ei ole midagi naljakat see komöödia. Koomilisena ei käsitletud vanasti mitte naljakat vaid madalaid teemasid, surelikke lihtinimeste elu. Temal ka noormees provintsist teema. Tuleb välja just temal see realistlik kujutamine. Flaubert Marpassant Erinevad miljööd, kus situatsioonid esinevad, inimesed kituvad. Romaan on nagu peegel. Romaani eesmärk on kopeerida, teaduslikult edasi anda tegelikkust realismi taotlus
sunnitud muutma ka paberitootmise tehnoloogiat. Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmise protsessi ja vähendas toorainete kulu. 19.sajandil kujunes välja moodne paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval. 1799. aastal patendeeris prantslane Nicholas Louis Robert paberivalmistamise masina Juba 18. sajandil oli tehtud palju eksperimente leidmaks uut toorainet paberitööstusele. 1830ndatel aastatel võeti kasutusele paberi liimistamine otse kiumassi viidava kampoli ja alumiiniumsulfaadiga. 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter sobiva lahenduse, mis võimaldas paberi toorainena kasutada puitu. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Puitmassi lisamine muutis paberi tunduvalt odavamaks, kuid samal ajal halvenes paberi kvaliteet. Paremate omadustega paberi saamiseks tuli lisaained uuenduslike keemiliste menetluste abil
märtsil 1848 rahva suur väljaastumine Budapestis. Nõuti autonoomse Ungari kehtestamist, mis sisuliselt ilma võitluseta kohaliku administratsiooni poolt ka lubati. Hakati välja töötama põhiseadust. Lõplik Ungari iseseisvumine kuulutati välja aprillis 1849 ning Kossuthist sai Ungari president. Kuid selleks ajaks oli hakanud toimuma väga suur revolutsiooni mahasurumine. Franz Joseph pöördus abisaamiseks Venemaa keisri Nikolai I poole, kes oli 1830ndatel Poola ülestõusu maha surunud. Nikolai I hakati nimetama Euroopa sandramiks, kes jõuga kaitses vana korda. Nikolai I saatis suure väe Ungari vastu ning suvel 1849 suruti Vene vägede poolt igasugune iseseisuvsliikumine maha, augustis järgnes verine arvete õiendamine kõikide revolutsionääridega. Mõningad reformid, mis olid 1848 uue valitsuse poolt välja kuulutatud, jäid kehtima ka Austrias, nt pärisorjuse kaotamine. Teatud mõju avaldasid Ungari suured revolutsioonid 1867
5. 1817. aastal Mickiewic, Tomas Zan ja teised sõbrad olid korraldanud salajase organisatsiooni Philomaths'id. See organisatsioon keskendus iseõppimisele ja enesearendusele. Looming: 1. Teda peetakse Poola parimaks poeediks. 2. Tema esimesed luuletused ,,Kartul" ja ,,Linna Talv" olid klassikalises stiilis, mõjutatud Voltairest. 3. Mickiewicz'i mõjutused kasvatasid populaarsust folklooris. 4. 1830ndatel töötas ta futuristliku töö kallal ,,Tuleviku ajalugu". See ennustas ette leiutisi mis sarnasesid raadiotele ja televiisoritele. 5. Ta on poola rahvuseepose "Pan Tadeusz" autor. Christian Johann Heinrich Heine Elu: 1. Heine sünnikuupäev ei ole kindlalt teada. Kõik kaasaegsed dokumendid, mis võiksid sünniaega kinnitada, on kaotsi läinud. 2. 18151816 töötas Heine vabatahtlikuna esmalt Frankfurdi pankuri Rindskopffi juures.
inimeste heaolu. 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolm perioodi: - Eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. - Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalrevolutsiooniks nimetatakse 1750-1830ndatel Suurbritannias toimunud muutusi. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. - Postindustriaalset ajajärku on raske seostada konkreetsete tehnoloogiate levikuga või muutustega ühiskonnakorralduses. Ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja
Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti millele on detailselt välja joonistatud kogu küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). suur kloostrikompleks, mis kujutab Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja Ajalugu Page 35 suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel oluline kunstiteos.
Lapsang souchongi peetakse lõhnastatud teeks – see on suitsune ja seda kutsutakse tihti šoti viski joojate teeks. See tuli kasutusele kummalisel viisil – kui teekaravanid rändasid mööda legendaarset Siiditeed Kesk-Aasias, saabus tee sihtkohta tihti laagrituledest suitsutatuna. Tänapäeval kui teelehti suitsutatakse ettevaatlikult männisuitsus, tuntakse teed ikka kui Vene Karavaniteed. Kõige kuulsam kõikidest maitsestatud teedest on muidugi Earl Grey, mille lõi Inglise peaminister 1830ndatel, ning mis on maitsestatud Kantoni pirnikujulise apelsiniga. Nagu enamus maistestaud teesid on ka see armastatud nii oma lõhna kui maitse tõttu. Tänapäeval on mitmed maitsestatud teed maailmas traditsiooniks saanud. Venelased lisavad pisut moosi oma teeklaaside põhja ja rüüpavad teed läbi suhkrutüki. Türklased eelistavad roose ja õunu. Umbes poolteist sajandit tagasi hakkasid marokolased rohelist püssirohuteed lõhnastama värske ja kuivatatud piparmündiga
Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval 9 üsna sageli kasutatav. 20
6. Realism Prantsusmaal Eemaldumine romantismist ei olnud järsk, vaid sujuv ja algas maastikumaalist. J. COSTABLE austas eeskujuna hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. Tema suuri maale ettevalmistavad etüüdid on maalitud otse looduse järgi ning seetõttu objektiivsemad. Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke linnas unistamise asemel pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis. Nende hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Nende stiil oli küll alguses publikule võõras, kuid nad kogusid aegamööda tunnustust. T. ROUSSEAU asus Barbizoni püsivalt elama. ,,Õhtu" J.-F. MILLET oli samuti Barbizonis, kuid kujutas pigem talupoegi. Ta oli inimfiguuri kujutamisel ametliku kunsti ideaalskeemidega teravas vastuolus
.. Zanrid: Romaan, luuletused. Autorid: Friedrich Schiller, Pairon, Shelley, V.Hugo REALISM 1830. aastast kuni 1870. aastani. Püüdleb reaalsuse, tõepärasuse ja võimalikult täpse kujutamise poole. Välditakse idealiseerimist, romantilist fantaseerimist, üleloomulike nähtuste, erakordsete isiksuste ja ebatavaliste kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena nagu see näib tavalisele inimesele. See on kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel. Kriitiline realism kritiseerib ühiskonda - selle pahupoolt, ebaõiglust rõhutavat hoiakut. Maagiline realism maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tunnused: * sündmusi antakse edasi ,,Teise" vaatenurgast * teksti dekodeerimine on keerukas * sündmused toimuvad suhteliselt spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises ... kontekstis
horisontaalsusele. Kõige ilmekamalt näeb klassitsimi vormide muutumist uue ajastu näo järgi Tartu ja Viljandi ümbruse mõisamajade juures (Kuremaa, Suure-Kõpu, Vana-Võidu). Need hooned sarnanevad üksteisega oma pikaks venitatud korpuse ja kõrgema keskkosa poolest. Joonis 1. Keila-Joa mõisa peahoone tagakülg (allikas: Eesti mõisaportaal) Keila-Joa mõis on üks ehe näide historitsismi kujunemise algusaastatest, sest selle esinduslik väljaehitamine algas 1830ndatel, kui mõisahärraks sai Alexander von 3 Benckendorff. Mõis asub looduskaunis kohas, jõe ja joa vahetus läheduses. Romantilisust lisab asjaolu, et Benckendorffid said oma valdusse mõisavaremed, mida ei hakanud aga renoveerima, vaid jätsid need keset metsaparki ja ehitasid oma uue neogooti stiilis häärberi Keila jõe kallastele. Taoline looduslembesus ja inglise stiilis metsik park tõusidki moodi just romantismi tekkega
Venemaad Os imp-s elavate kristlaste huvide kaitsjana. Lisaks pidid rahulepingu järgi loobuma Mutsa mere kaubanduse monopoolsetest õigustest. b) 1826 – 1922 reformide periood 1826 Mahmud II sõjaväereform – seisnes janizaridest ja dimariootidest koosnevatest sõjaväeüksuste lailaisaatmises ja regulaarväe moodustamisest. Sõjaväeliste ümberkorralduste tõttu muutus riik väga nõrgaks ajutiselt. Seetõttu puhkes 1820 – 1830ndatel Mahmud II ja Os imp Egiptuse provintsi valitseja Mohammad Ali vahel 2 korral kodusõda. 1839 – 1876 viidi läbi poliitilised reformid. 1839 Gülhane reskript, millega tunnustati kõigile Os imp-s elavate rahvaste võrdsus. Sellele järgnes põhiseadus. Selle alusel 1876 – 1877 töötas ka parlament. Abdul Hamid II ajal PS ei kehtinud (1876 – 1909). Seetõttu võeti see pärast noortürklaste võimuletulekut 1909 taas vastu. Pärast
magasivilja, mida hoiti magasiaidas (iga talu pidi andma sinna), varasem magasivili müüdi maha ja sai osta vallale asju, pidi hoolitsema vallavaeste eest (need, kellel polnud omakseid), nad käisid külakorda (igas valla talus kordamööda), hiljem ehitati vaestemajad, pidi teed korras hoidma, pidi hoolisema nekrutiandmise eest sõjaväkke, hiljem tuli võimalus end ka sõjaväest vabaks osta. Pärisorjuse kaotamisel anti talupoegadele priinimed (perekonnanimed). Toimus EM 1820ndatel ja LM 1830ndatel. Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist Õiguslikult muutus paremaks, sest polnud enam pärisori, aga majanduslikult halvem, sest teotööl ei olnud piirangut. Samas 19.saj esimesel poolel rahvaarv kasvas ja kõigile rentimiseks talumaad ei jätkunud, mõisad ka pigem vähendasid seda maad. Tekkis terve hulk nn üleliigseid inimesi. Kuna 1840ndad aastad olid kehvade ilmastikuoludega, mis tõid kaasa väiksema näljahäda, siis leidsid aset kaks talupoegade protestiliikumiste vormi
Lapsang souchongi peetakse lõhnastatud teeks see on suitsune ja seda kutsutakse tihti soti viski joojate teeks. See tuli kasutusele kummalisel viisil kui teekaravanid rändasid mööda legendaarset Siiditeed Kesk-Aasias, saabus tee sihtkohta tihti laagrituledest suitsutatuna. Tänapäeval kui teelehti suitsutatakse ettevaatlikult männisuitsus, tuntakse teed ikka kui Vene Karavaniteed. Kõige kuulsam kõikidest maitsestatud teedest on muidugi Earl Grey, mille lõi Inglise peaminister 1830ndatel, ning mis on maitsestatud Kantoni pirnikujulise apelsiniga. Nagu enamus maistestaud teesid on ka see armastatud nii oma lõhna kui maitse tõttu. Tänapäeval on mitmed maitsestatud teed maailmas traditsiooniks saanud. Venelased lisavad pisut moosi oma teeklaaside põhja ja rüüpavad teed läbi suhkrutüki. Türklased eelistavad roose ja õunu. Umbes poolteist sajandit tagasi hakkasid marokolased rohelist püssirohuteed lõhnastama värske ja kuivatatud piparmündiga
Selle organisatsiooni ümber oli salapära. Sinna kuulusid käsitöölised, alamvaimulikud, ohvitserid arstid. 1815-1820 nende hiilgeaeg. Algatasid ülestõusu Napolis. Sõjaline ülestõus 1820 kindral Pepe eesvedamisel. Nõustuti vastu võtma konstitutsioon. Püha Liit kogunes, ning võeti vastu Troppau protogoll, mille järgi heidetakse ohtlik riik organisatsioonist välja, seniks kuni selles on olukord stabiliseerunud. SB sellega alguses ei nõustunud. 1830ndatel uus võitluse etapp Itaalias, et jõuda välja Itaalia ühinemisele. Kujunes välja mõõdukas ehk liberaalne suund, neid nimetati albertistideks. Teine suund oli kodanlik suund, kes polnud huvitatud kuningriigist, vaid tahtsid vabariiki. 15/4 EUROOPA KOLONIAALEKSPANSIOON 19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism: Philip Curtin: kolonialism ,,kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt."
kriitiline hinnang. Romantism: 18. sajandi lõpus Saksamaal tekkinud kirjandusvool, mis väärtustab isiksust, tema elamusi, tundeelu, vaprust, õilsust, armastust, usku ja vabadust. Tähtis roll on ka loodusel. Ülev, positiivseid tegelasi ülistatakse. Tuntumad teosed: Walter Scott ,,Ivanhoe", James Cooper ,,Hirvekütt", Victor Hugo ,,Hüljatud", Alexandre Dumas ,,Kolm musketäri", Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin". Realism: tekkis 1830ndatel aastatel. Taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist. Kujutab tavalist inimest tema probleemide, murede ja õnnestumistega. Inimene ise mõjutab ja kujundab oma saatust. Kasutatakse tavakeelt. Tuntumad teosed: Charles Dickens ,,Oliver Twist", William Golding ,,Kärbeste jumal". DRAMAATIKA üks kirjanduse kolmest põhiliigist. Näitekirjandus, mida iseloomustavad dialoogivorm, olevikus toimuv tegevus ja pingeline arendus ning tegelastevahelised vastuolud.
Daniel Bell eristab raamatus The Coming of Post-Industrial Society (1973) sarnaselt majandusteoreetikutele (nt Clarke, Kondratjev või Schumpeter) eristab ühiskondade arengus kolm perioodi, rääkides esiteks eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalrevolutsiooniks nimetatakse 1750-1830ndatel Suurbritannias toimunud muutusi, kuid kuigi näib, et tagantjärgi on lihtsam selliseid sündmusi dateerida, on ka industriaalrevolutsiooni dateeritud väga erinevalt ja erinevatest tehnoloogilistest murrangutest lähtuvalt. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalse ajajärgu identifitseerimisega on veelgi raskem, sest seda on raske seostada konkreetsete tehnoloogiate levikuga või muutustega
talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuuri, suleti mitmeid ajakirju. Peale AIII võimule tulekut tugevdati veelgi sisepoliitika reaktsioonilist suuda, suurendati rahvuslikku rõhumist ja venestuspoliitikat, sama ajal hoogustus ka revolutsiooniline liikumine. 2. Realismi mõiste ja olemus Tõeline, esemeline, materiaalne. Euroopas tekkis 1830ndatel, esialgu tähendas see vastuseisu romantismile. Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid ta pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Realismi põhizanr on eepika suurvorm- romaan. Realism jaguneb kriitiliseks ja psühholoogiliseks. 3. Realism Vene kirjanduses- teemad, esindajad, olemus
Kunstnikud pettuvad romantismis. Kunstnikud loobusid fantastilistest ja põnevatest motiividest, hakati rohkem enda ümber olevat maailma jälgima. Tegelikkust hakati kujutama ilustamata ja reaalselt. Eemaldumine romantismist toimus aegamisi, esmalt maalikunstis, maastikumaalis. John Constable võttis eeskujuks madalmaade maalikunsti ja hakkas maalima oma kodukohta. Romantikute lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel hakkas rühm pariisi kunstnikke külades peatuma ja tekkis Barbizoni koolkond. Tuntuim esindaja T.Rousseau, asus barbizoni elama, tema mõjutajaks oli constable. Barbizoni koolkond hakkas esimestena looduses maalima. Kunst oli väga tõetruu ja tundus alguses võõrastav. Aegamööda võitisd nad tunnustust. J.F. Millet kujutas põhiliselt talupoegi. Tol ajal olid inimeste kujutamiseks kindlad eeskirjad, nõudis idealiseerimist. Arvati, et millet rõhutab lihtrahvast mässama. Tal oli oma
Revolutsioonilised ideed. 1820. a ülestõus Napolis (Ferdinand I, Püha Liidu ja Austria sekkumine) -ülestõus, kus suudeti Bourbone Ferdinand I ära hirmutada, kuid kes leidis abi Pühaliidust- suurriigid pidid tagama rahu Euroopas. 1821 suruti ülestõus/rev.katse maha. Austria tugevdas oma positsiooni veelgi Itaalias. Sardiinia-Piemonte kuningriik, albertistid, Carlo Alberto, Vittorio Emanuele II, Benso di Cavour, ajaleht ”Il Risorgimento”. 1830ndatel tõusis uus liikumine. Üheks suunaks sai see, et Itaalias peaks ühinema kuninga alla (Sardiinia-Piemento kuningriigiks, Carlo Alberto), liberaalne, mõõdukas suund, eesotsas Cavour’iga(ajalehe Il Risorgimento väljaandja). Kutsuti albertisdideks(kuid Alberto loobus troonist). Kõige liberaalsem suund. Kodanlik-vabariiklik suund (Giuseppe Mazzini, Noor-Itaalia). Teine suund. Nägi lahenduseks vabariiki(liberaalne). Noor-Itaalia liikumine eesotsas Mazziniga, tahtis et
Jõukamad võisid osta mitu talu. Talupojad hakkasid põhiliselt raha saama lina kasvatamisest, Liivimaal. Eestimaal talurahvas hakkas raha teenima kartuli kasvatusega. Kindlal maa tükil oli määratud hind riigi poolt. Oli välja kujunenud tugev mõisamajandus ja talumajandus. 19) Põllumajanduse arengu põhijooned 19. saj: Teoorjuslik mõisamajandus: Teoorjuslik mõisamajandus- Kõrgaeg oli 18. saj lõpu pool ning 19. saj alguspool. Mõisadele suuri sissetulekuid andis viina tootmine. 1830ndatel aastatel Eestimaa kubermangu mõisates ligi pool vilja toodangust läks viina tootmiseks. Polnud enam jätkusuutlik, 1830ndatel aastatel hakkasid levima suuremad ideed. Kõige pealt asendada teotöö raharendiga ning mõisa tööde jaoks üleminek palgalistele töölistele. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine: Mõisamajanduse ratsionaliseerimine- Ajaliselt puudutab 19. sajandi II veerandit ja keskpaika. Laiadaste muutuste algus. Üleminek raharendile
Vasakul Toompea linnus koos Pika Hermanniga Schnelli tiik ehk Toompea-esine vallikraav. Kaevatud 1760ndatel aastatel Harju vallivärav 19. sajandi alguse maalilt. Vasakul Kiek in de Kök, keskel Niguliste kiriku torn Väikese Rannavärava vallivärav 1830ndatel aastatel. Tolleaegne maal. Tagaplaanil Hattorpe ja Stoltingi tornid ning 1820 põlenud Oleviste kiriku torn Alllinna saatus 1617. sajandil 1557 alanud Liivi sõjas lagunes Liivi ordu ja Hansa kaubalinnade senine süsteem. 1561 allutas Tallinn ennast rootslastele, kelle alluvusse jäi ta pooleteiseks sajandiks. 1571 ja 1577 piirasid Tallinna ka
Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. 1830ndatel aastatel tekkinud voolu esindajate, sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. Merkantilsm Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistide õpetus peegeldus eeskätt kaubanduse suurt osakaalu nii kesk kui ka varauusaja majanduselus
uus Pärisorjuse sõjad täiendavad majanduslik Eeestimaa kaotamine koormised surutis talurahvaseadus Eestis · PÕLLUMAJANDUS PÄRAST PÄRISORJUSE KAOTAMIST: 19. sajandil I poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning ligi 60 000 talu Mõisa põhisissetulek tuli teraviljakasvatusest Viljahindade langusega (1820-1830ndatel) kahanesid mõisnike sissetulekud Mõisapõldude laiendamine talupoegade maa arvelt (mõisastamine) Talupoegade rendi tõstmine Hakati kasvatama peenvillalambaid Pandi rõhku piimakarja kasvatusele Hoogsamalt hakati kasvatama kartulit · TALURAHVA OMAVALITSUS: 19. sajandi alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu- ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate
(ähvardada), juhuslik kurjategija, mõjutamatud (kohe kinni panna). Hakati kasutama tingimisi karistamist. Mõisted- kuriteo katse, kaasaaitamine, süüdivus. Sünteetilise tehnika leiutamine- nt. erinevate varguste liigitamine. Surmanuhtluse piiramine, hakati rakendama eluaegset sunnitööd. Reformiti karistuse kandmise süsteemi. Auburni süsteem- vaikuse nõue, eraldi kambrid. Londonis loodi oma nõuetele vastav politsei alles 1830ndatel aastatel, varem väga nõrk. Suurt tähelepanu hakati pöörama keskkonna ja kuritegevuse suhetele. Varem oli kuriteos nähtud vaid kurjategijat, keda sai piirata hirmutamisega. 19.saj hakati mõistma, et keskkond võis mõjuda destruktiivselt ja kuritegevus nakatas inimesi kui teatud tüüpi haigus. Reformistidel kättemaksuteooria. Baieri kriminaalseaduse autori Anselm von Feuerbachi juhitud koolkond lõi õpetuse karistusähvarduse psühholoogilise sundefekti kohta (1813.a). Karistus
massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20.
Religioon on märkide ja sümbolite süsteem." Religioonidimensioonid: 1) Intellektuaalne inimene mõtestab religiooni kaudu maailma 2) Rituaalne/kultuslik väljendud toimingutes 3) Emotsionaalne tunded 4) Eetiline/moraalne aspekt põhimõtted ja käitumisnormid 5) Sotsiaalne institutsioonid (riik, pere jne) 19.saj II poolel algas religiooni teaduslik uurimine. See kasvas välja teoloogiast. Eeldused: 1) Maadeavastamine varasel uusajal 2) 1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu 3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund.
Eesmärgid dikteerib ühiskond, eesmärgid on ühed ja samad. Ärevus ameeriklaste püsiolek. Kaks seletust: 1) Riesmann et al ("The Lonely Crowd") 20ndal sajandil on tekkinud "teistele-orienteeritud" isiksus (nt müügimees) (vrdl Carnegie "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi") (eelmised etapid: "traditsioonile orienteeritud isiksus","sisemiselt juhitud isiksus". 2) Seymour Lipset: ameeriklasi on ärevus alati iseloomustanud (seda on Euroopa autorid märganud juba 1830ndatel aastatel- aristokraati nt Suurbritannias ümbritsevad "sajanditevanused hekid", ta ei pea oma positsiooni pärast muretsema, Ameerikas tuleb hekke alatasa parandada. (Siit ka tarvidus pidevalt kõnelda ja ennast heast küljest näidata). "Näitamiseks mõeldud tarbimine" (conspicuous consumption Veblen), naabrite arvamus äärmiselt oluline.Ameeriklased jagavad müüti, et neil puuduvad klassid, kõik loevad ennast keskklassi kuuluvaks
Ideoloogilise kallakuga nimed tekkisid 19.saj (Aleksandri tn, Troonipärija pst, Vladimiri tn, Peetri plats). Sarjanimed on palju kasutust leidnud meetod nimetamiseks – üheteemalised nimed lähestikku: TLN Raua, Vase, Tina, Pronksi tn. 15) 16) Nimede mitmekeelsus ei kadunud päevapealt. Ametlikud tänavanimed olid eestikeelsed, aga saksa ja vene tõlked olid olemas 1930ndateni, sh uued äsja pandud nimed. 1830ndatel algas rahvusromantiline laine, millega kaasnes nimede rahvuspärastamine. Eesti Rahvuslaste ühing propageeris, et nimed peaks olema vaid eestikeelsed. 1930ndatest olid tänavanimed vaid eesti keeles, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna (tänav, puiestee), aga mitte nimesid endid. Eesti võttis nimede teema tõsiselt käsile 1920ndatel: 1923–25 oli nimede korrastamise kampaania. Kampaania käigus asendati vene ja saksa
Veel kasutati läkitust nt läkitus sõbrale vms. Selle zanri raames sai väljendada oma emotsioone, hingeelu, see oli süvenemine iseendasse. Tähtis zanr oli ka ballaad. Ballaadis ei ole minategelast. Ballaad on lüroeepiline. Jutustus toimub kolmandas isikus. Zukovski tõlkis W. Scotti, Goethet, Bürgerit. Romatikud armastasid erakordseid sündmusi ja need on ka ballaadide sisuks. Ballaad avaldas mõju ka realismile. Scotti ballaadid põimusid ka romaaniga. 1840ndate aastate alguses, 1830ndatel hakkab vene kirjanduses kujunema uus suund. See on pikatoimeline protsess. Romantism taandub aeglaselt kirjanduslikule perifeeriale. Paljud kirjutavad veel romantilisi teoseid. 30-40ndatel hakkab taanduma ka luule. 19. saj esimest kolmandikku nimetatakse kuldajastuks. Sel perioodil oli tegemist väga silmapaistvate literaatidega. Kuldajastu kirjandus on aga enamjaolt luule. Kõik need silmapaistvad literaadid
rioodiks (klassikaline periood) loetakse 250–900 aasta pärast kristust. Linnade suuru- sed olid vahemikus 5–50 tuhat inimest. Järgneval perioodil kuni 16. saj alguseni toimus lagunemine, kus algul tühjenes osa linnu, hiljem aga ka ülejäänud. Lagunemise põhjus ei ole siiamaani päris selge, arvatakse, et see võis olla seotud sõdade eest põgenemise ning maade väljakurnamisega. Maiade rahvaarvuks hinnatakse sel perioodil kuni kaks miljonit inimest. Maiade uurimine algas 1830ndatel aastatel. Kuni 20. sajandi keskkohani arvati, et maiad olid erinevalt Kesk-Mehhiko aladel elanud inimestest oma kultuuri tõttu väga rahuarmastav tsivilisatsioon. Dešifreeritud tekstid seda siiski ei kinnita. Tänapäeval on maiade külad küll olemas, aga seal ollakse kohal rohkem turgude ja muude sündmuste puhul. Tavaliselt on inimesed külade lähedal põllumaadel ja džung- lis. 59 Joonis 14
annaabi.ee 
