Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fosfor ja erinevad liigid (0)

1 Hindamata
Punktid
Fosfor
 
 
Fosforist

Fosfor  on keemiline element, mille  aatomnumber  on 15 ning selle 
tähiseks on P.

Fosfor on mineraalina põhimõtteliselt alati oksüdeeritud olekus, 
anorgaaniliste fosfaatsete kividena

Suurt osa fosforiühenditest on  kasutamisel just väetamisel.

Fosfor on ülimalt oluline, sellepärast, et fosfaadid  on DNA, RNA ja 
ATP kompnendid.

Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik 
rakumembraanid

Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi 
fosforit , millest suur osa on hammastes ning  luudes .
 
 
Valge Fosfor

Kõige laieldasemalt kasutusel.

Valge fosfor on kõige aktiivsem, mürgisem ning ebastabiilseim 
võrreldes teiste allotroopidega.

Aja möödudes muutub Valge Fosfor punaseks fosforiks

Punaseks fosforiks muundumise protsessi kiirendavad valgus ja 
kuumus.

Valge fosfori näidised sisaldavad tihti punast fosforit ja on kerge 
kollaka tooniga, kui see peaks puutuma kokku hapnikuga, siis see 
helendab   pimedas ning on kergelt süttiv.

Valge fosfor on mürgine ning alla neelates põhjustab maokahjustusi
 
 
Punane Fosfor

Tekib kui kuumutada valget fosforit päikesevalgusega või 
temperatuuril 250 kaadi. 

Süttib temperatuuril 300 kraadi, on väga reaktsioonivõimeline.

Sellel on polümeerne struktuur.
 
 
Violetne fosfor

Seda saab toota kui lõõmutada punast fosforit kaksteist tundi 
temperatuuril üle 550 kraadi.
 
 
Must Fosfor

Väikese reaktsioonivõimega.

Termodünaamiliselt stabiilne temperatuuril alla 550 kraadi.

Struktuur on sarnane grafiidi omaga .

Tootmiseks on vajalik kõrge rõhk, tavatingimustel saab seda toota 
metallilisi soolasid kasutades.
 
 
Kasutusalad

Fosforit kasutatakse väetamisel, sest see  varustab  taimi fosfaatidega, 
mis on eluks vajalikud. Fosfaadid soodustavad head saagikust.

Valget fosforit kastutatakse orgaanilistes ühendites, mida kasutatakse 
mitte põlevates materjalides ja vee puhastamisel.

Fosfor on üks tähtsamatest kompnentidest terase, fosforpronksi ja 
muu sellise tootmisel.

Fosforisisaldusega tuletikke hakati  tootma  juba 1830ndatel aastatel, 
tolleaegsed  tuletikud  olid mürgised ja ohtlikud. Punane ots tuletikul 
ongi punane fosfor, mis tõmmates reageerib hapnikuga ning 
kuumeneb ja süttib.
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
Vasakule Paremale
Fosfor ja erinevad liigid #1 Fosfor ja erinevad liigid #2 Fosfor ja erinevad liigid #3 Fosfor ja erinevad liigid #4 Fosfor ja erinevad liigid #5 Fosfor ja erinevad liigid #6 Fosfor ja erinevad liigid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gregoralliksaar Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemia - FOSFOR
14
doc

Keemia - FOSFOR

FOSFOR ­ P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes

Keemia
Fosfor
16
pdf

Fosfor

FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2

Keemia
Keemia
18
doc

Keemia

a) hapnikuga (oksüdeerumine) b) väävliga (tekivad sulfiidid, v.a. kuld) c) halogeenidega (tekivad halogeniidid) d) veega (akt. met. Annavad hüdroksiidi, vähem akt. oksiidi (kõrgel temp.) ja mitteakt. ei reageeri) e) sooladega (iga metall tõrjub järgnevad metallid soolalahustest välja, eelnevaid aga mitte) Korrosioon ja korrosiooni kaitse. 1) Korrosiooni mõiste, näiteid loodusest. 2) Korrosiooni liigid 3) Keemilise korrosiooni olemus, näide 4) Elektrokeemilise korrosiooni olemus, tingimused, näide 5) Millest oleneb korrosiooni kiirus? 6) Nimetada korrosiooni vähendamise võimalusi. 1) Korrosiooniks nimetatakse metalli hävimist ümbritseva keskkonna mõjul. 2) Keemiline korrosioon ja elektrokeemiline korrosioon 3) Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga kõrgemal temperaaturil. Nt. 3Fe + 202 -> Fe3O4

rekursiooni- ja keerukusteooria
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

dissots., 1000-1500°C) - ka mõned teised meetodid, eriti ülipuhta B saamiseks (BBr3 lagundam. hõõguval (1000-1500°) Ta- või W-traadil; tsoonsulatus; monokristall-tehnika Boor lihtainena Mitmed allotroobid - värvitu (üle 10) hall kristalliline punane tumepruun pulber amorfne Allotroopidel tunduvalt erinevad võreparameetrid (tähtsamaid kristallmodifikatsioone 6), seetõttu neil teisenditel üsna erinevad füüsikal. omadused - kristallil. boori tihedus 2,31 … 2,46 kõvadus väga suur (9,3 Mohsi skaala järgi) - ka sulamistäpid erinevad tunduvalt 2074°C ja üle selle Boor on pooljuht (ülipuhast boori kasut. pooljuht-tehnikas) toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi t° tõusul el.-juhtivus suureneb üle 1000°C – hea elektrijuht

Keemia
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

süsinikuga). Teras 30-35 valmistatakse keermetatud detaile. Teras 40,45,50 valmistatakse võlle. Teras 55-60 valmistatakse kulumiskindlaid detaile. Number näitab süsinikusisaldust sajandik %- tes Automaaditeras. Automaaditeraseks nimetatakse teraseid, mida töödeldakse automaatmetallilõikepinkidega. Automaaditerases on suurendatud fosfori ja väävli sisaldust. Nende ainete sisaldus võimaldab töötlemisel saada murdelastu. Seleen ja fosfor parandavad ka pinnakvaliteeti. Automaaditerastest valmistatakse vähem vastutusrikkaid detaile näiteks kruvid, poldid, tihvtid jne. Neid teraseid toodetakse külmalt kalibreerimise teel. Toodetaks järgmisi marke A12,A20,A30,A40,A40C.Arv näitab süsiniku sisaldus sajandik % - tes . Valuteras. Sellele terasele lisatakse räni, et parandata terase vedelvoolavust. Niisugused terased täidavad hästi valuvorme . Süsinik tööriistateras

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

süsinikuga). Teras 30-35 valmistatakse keermetatud detaile. Teras 40,45,50 valmistatakse võlle. Teras 55-60 valmistatakse kulumiskindlaid detaile. Number näitab süsinikusisaldust sajandik %- tes Automaaditeras. Automaaditeraseks nimetatakse teraseid, mida töödeldakse automaatmetallilõikepinkidega. Automaaditerases on suurendatud fosfori ja väävli sisaldust. Nende ainete sisaldus võimaldab töötlemisel saada murdelastu. Seleen ja fosfor parandavad ka pinnakvaliteeti. Automaaditerastest valmistatakse vähem vastutusrikkaid detaile näiteks kruvid, poldid, tihvtid jne. Neid teraseid toodetakse külmalt kalibreerimise teel. Toodetaks järgmisi marke A12,A20,A30,A40,A40C.Arv näitab süsiniku sisaldus sajandik % - tes . Valuteras. Sellele terasele lisatakse räni, et parandata terase vedelvoolavust. Niisugused terased täidavad hästi valuvorme . Süsinik tööriistateras

Materjaliõpe
Rakenduskeemia kordamisküsimused
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

ionisatsioonienergiat võimalik kirjeldada X + energia → X+ + e−, kus X on ioniseerumisvõimeline aatom või molekul, X+ on eemaldatud elektroniga aatom ning e− on eemaldatud elektron. 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või elektronide jagamise teel. Keemiliste sidemete tugevused on väga erinevad – „tugevateks sidemeteks“ võib pidada kovaletseid ja ioonilisi sidemeid, vesinikside on aga näide „nõrgast“ keemilisest sidemest. 10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side on on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides. Kuna kovalentse sidemega seotud aatomid on küll omavahel tugevalt

Rakenduskeemia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringujaamu rajatakse: a) inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele ­ foonaladele; b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne. Monitooringu liigid (meetodite järgi): a) geofüüsikaline (meteonäitajate, kiirgus-, soojus- ja veereziimi m.); b) geokeemiline (õhkkonna, sademete, mere-, pinna- ja põhjavee, muldade, taimkatte ja loomastiku keemilise koostise m.); c) bioloogiline (elustiku ajalise ja ruumilise muutuvuse m.) Monitooringu üheks liigiks on kaugseire ­ Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla näit. taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun