Realism kirjanduses (0)

Realim
23.04.2013
Romantism on laiem terminin. Mis sarnaneb postmodernism, mis valdab teisi ühiskonna valkondi. Realismi kohta ei saa öedlda, et on kõike hõlmav vaimuelu.
Romantiline luule taotles – lühikesed luuletused – lüürika tänapäeval – see on hilisem nähtus, 19.saj lõpus. Romantikute põhilised taotlused on pikematele teostele. Eeskujuks 17.saj prohvetlik luuletaja John Mitlon – Kaotatud ja leitud paradiis – plankvärsis – mitukümend tuhat värsirida pikk.
Suur kuusik: Wiliam Blake (eluajal ei olnud, leiti alles 19.saj lõpus – müstik – „Sütuse laulud” ja „kogemuse laulud” – laste või usulise luule vaated – suurem osa teostest prohvetlikud raamatud, paljundas, tei juurde ilustratsioonid – lõi oma mütoloogia, raske kirjeldada). Wordsworth ja Coleridge andsid koos välja idagi – rohkem WW kirjutatud – võttis kõnealla lihtsate inimeste tavalised luule sündmused, stiililine tavakeelsus – tavaliselt luule oli väga kuni 18.saj keskpaigani kehtis reegel läänekirjanduses, lihtrahva elu kirjeldatake ainult koomiliselt, mitte omaette – balaadilised, luulelised. „The Rise of Antint Mariner ” (viimane härra) . Lord Byron – imago poolest kõige tuntum väjaspool Inglismaal – dändi – tema loomingus hinnatakse lüürilisest luulest rohkem „Don Juan ”. Shelly – abikaasa kirjutas Frankensteini – ise on hinnatud müstilise luuletajana – pikad poeemid . John Keats – suri noorelt – Bright Star film temast .
Geenius ja inspiratsioon – romantismis kesksed väljendid.
19.saj oli tähtis vastand klassitsism vs romantism.
Loojad luuletajad kui meediumid – vahendajad, hääletorud. Arhailine suhtumine. Romantismi ajal uuesti tõusis. Klassitsism tähistab terviklikust ja lõpetatust, romantism just lõpmatus ja fragmatist. Romantis – enese lunastust, ise pingutab, klassitsism – jumala andestus. Klassitsism – joon; romantist – värv.
Realism ja romanist
Kujutamine / eskapism – maailmas põgenemine, teine reaalsus
Jäljendamine
Tegelikkuse simuleerimine
Realistm – tegelikkuse lähedusele kujutamisele.
*E. Auerbach „Mimesis” – antakse väga panoraamne ülevaade ajaloos tähtsamate teoste olulised lõigud –realismi hea ülevaade. Odüseia võrdlus biibli aabrahami looga. Kuidas on ajas kirjandus muutunud.
„punane ja must” – arusaamine et inimene ja inimsuhted on sotsiaalsed ja poliitliliselt determineeritud . teeb tänapäevaseks. 1830. Noormees provitsist Julirn Sorel – eeskujuks napolion – tahab õukondlikku karjääri teha. Ei õnnestu. Väga populaarne 19.saj – noormees provitsis, kes tahtis karjääri teha – tõusik eesti keeles.
Louie 18 – tuli võimule peale napolioni ja prntsuse revoltusiooni. Napolioni ajal olid klassid peapeale pööratud, said teha nt sõjaväes karjääri.
Balsak – ka 1830ndatel – „inimlik komöödia” – ei dantel ega balsakil ei ole midagi naljakat see komöödia. Koomilisena ei käsitletud vanasti mitte naljakat vaid madalaid teemasid, surelikke lihtinimeste elu. Temal ka noormees provintsist teema. Tuleb välja just temal see realistlik kujutamine.
Flaubert
Marpassant
Erinevad miljööd, kus situatsioonid esinevad, inimesed kituvad.
Romaan on nagu peegel . Romaani eesmärk on kopeerida, teaduslikult edasi anda tegelikkust –realismi taotlus. Samas see on võmatud – kirjutamine alati nõuab teatud valikute langetamist, ei ole foto, isegi selle puhul on kompositsioon ju.
Realism tuleb ladinakeelsest sõna asi – eesti keeles – nt asjalikkus .
Sõna realism on kasutusel ka väljaspool kirjandust ja tähendab teistsuguseid asju.
Keskaegse realismi järgi on reaalne see, mis on üldne. Tänapäeval pigem see mis on üksik – meelemuljed, konkreetsed sündmused.
Charles Dickens ja W.M. Thackery – eristab prantsuse realistidest – dickensil on sotsioloogiline/poliitiline huvi sündste vastu puudub. Thackery erineb sest tal on kombeks (säilitanud) 18.-19.saj kirjutamis stiili – autor vahepeal kommenteerib jutus. Pnts väldib seda. 18.saj kirjanduses on tavaline, et autor kommenteerib ja arutab.
Romantilistes jutustustes ja romaanides autor hajutab loodud tegelikkuse illusiooni ja näitab et see on ainult jutustus – Pushkin Jevgeni Onegin – Kuld pott – sekkuvad. Avankardistlikuks võtteks peetakse.
Realism – autori ja teksti vaheline piir – lähevad nt tegelase mõtetesse vm.
Tähtis joon on see oma aja poliitiliste ja sotsiaalsete asjade tähtsustamine ja kujutamine. Balsak väga madalale ei lange.
Lõpuks jõuab sekkuva õi tendents(jutustav) kirjandudde – „onu tommi onnike” – prantslaste taotlsed on objektivistlikus – Flaubertil on jälestus tunda. Flauberti madame bovary – kirjeldas kõike väga ebaromantiliselt – väga õel raamat – läbipõimunud empaatia või kaastundega. Flaubert vihkas demokraatlikku kodanlikkust. Flaubert läks kõlbmatuse pärast kohtualla.
Tolstoi – anna karenina – realismi kõige kõrgemad saavutused tulevad venekirjandusest. Ülestõusmine on raha eest kirjutatud.
Inglise realismis thomas Hardy 19.saj lõpus – suur skandaal , loobus mõneks ajaks kirjutamisest
TH. Fontane – saksa kirjutaja – ka abielu pettus.
Tõe sarnasus, tõe lähedus, mitte tõde ise. Realistlik romaan reeglina on püüdnud sellised ootamatuid käänakuid vältida, isegi kui päris elus nad toimuvad, kuid harva.
Donw breaking of a blot – aksimaalse täiuseni arendatud Tsehovi novellides – tema oleks nagu kõige täiuslikum realist. Flauberti puhul saime aru, et ta ei poolda seda mis toimub. Tsehovil oli selline meditsiiniline, loodusteaduslik mõtlemine – kirjeldab palju ümbrust. On erinevaid lugusid , tüüpiline on see, et otsad jäävad lahti. Palju sõltub ta tegelasest või kogejast. Nt „ Sündmus” – kuidas kass sünnitab pojad.
19.saj romaanis võib näha sellist 2 suunda – idelistlik ja antiidealistlik ja nende sünteesi. Ideaalne romaan on suundumus is algab antiigist peale – tegelased kellel on kindel idee, mis läbi katsumuste jääb samasuguseks (nt truudus ), tegelaste kõlbeline moraal mida katsumused ei saa murda.
Ideaalset tegelast ei õnnestu kaasaegses miljöös teha siis asetatakse ta ajaloolisesse miljöösse. W. Scott – sotlaste sõdimine minevikus – ideaalne kangelane.
Dickens, tolstoi – lapsepõlve süütus.
Tolstoi tunneb kaasa natuke kohmakatele tegelastele, sellistele üksildastele tõeotsijatele. Anna karenina lõppeb ilmutusega.