50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pamelapold
Õppematerjali autor
Maalide temaatikas valitses kindel hierarhia: hinnatumad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid, siis ajalooteemalised ja portreed. Maalid olid sageli suureformaadilised. Kompositsioon tasakaalukas, rahulik, sümmeetriline, harilikult võrdhaarsele kolmnurgale ülesehitatud, tegevus koondatud esiplaanile. Elavat loodust kujutati harva, kuna kunstnikud püüdsid loodust parandada, saavutata täiuslikku ilu. Klassitsismi võib pidada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajastu kunstiks, kusjuures maalikunstis jääbki ta eelkõige Prantsuse kunsti eksperimendiks. Suurt tähelepanu pöörati vormile/figuurile, seega jäi värvidele teisejärguline tähtsus, puudub maaliline ühtne üldkoloriit, enamasti maaliti lokaaltoonidega. Inimese juures oli eeskujuks antiikaja skulptuur, mistõttu inimesed mõjusid maalidel nagu antiiksed marmorkujud-
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel.
Pietro I (Aragoni kuningas (Pedro III)1276-1285;Sitsiilia kuningas 1282-1285) Manfredi pärija, valiti sitsiillaste poolt Sitsiilia kuningaks. Kaitses saart Anjou Carlo rünnakute eest. PedroIIIAragon-kaitsesAnjouCarloeest Prantsusmaa: Hugh Capet (987-996)Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis ta oma poja kaaskuningaks. 987rajasKapetingi-rajaskorra Kapetingid. Prantsuse kuningadünastia 987-1328. Kapetingidel oli kombeks troonile asudes võimalikult ruttu kroonida kuningaks ka oma poeg, et jätkuks Kapetingide dünastia võim. Nende ajal kujunes lõplikult välja feodaalkord. Kuningas valitses tegelikult vaid oma domeeni, seetõttu hakkasid Kapetingid tasapisi teisi feodaalvaldusi oma domeeniga liitma. Nii muutus killustatud Prantsusmaa aegamisi tsentraliseeritumaks riigiks. Nende võimu ajal sai Prantsusmaast tugev kuningriik. 1328
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja vasakpoolseteks.
muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. Manfred Sitsiilia kuningas 1258 1266. Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos paavstivastast mässu. 1258 haaras Sitsiilia trooni. Suri 1266 Benevento lahingus, kui Anjou Carlo vallutas paavsti toetusel Sitsiilia. Anjou Carlo Sitsiilia kuningas 1266-1282. Napoli kuningas 1282-1285. Anjou hertsog, kes vallutas paavsti toetusel Sitsiilia riigi ja kuulutas end kuningaks. Prantsuse kuninga Louis IX vend. 1286 hukkas Hohenstaufenite viimase võsu, Konradi. Kukutati 1282 Sitsiilia vesperi ajal, sestpeale jäi talle ainult Napoli kuningriik. Konradin Sitsiilia kuningas 1254-1258. Viimane Hohenstaufen. Manfred kukutas ta troonilt. 1286 üritas Sitsiiliat Anjou Carlolt tagasi vallutada, aga langes vangi ja hukati. Sitsiilia vesper 1282 (Sitsiilia õhtumissa) Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragóni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30
Tagas oma järglaste abielude kaudu Hispaania, Tsehhi ja Ungari trooni, pani nii aluse Habsburgide maailmariigile. Maximilian I tegeles aktiivselt ja edukalt nii sõja, poliitika kui ka rüütliromantikaga, mistõttu teda kutsuti ka Viimaseks Rüütliks. Ta pani aluse Habsburgide hegemooniale Euroopas. Saanud 1499 Svaabi sõjas lüüa, pidi tunnistama Sveitsi lahkulöömist Saksa-Rooma riigist. Burgundia-abielu- see mida tegi Maximilian. Sama naist tahas ka prantsuse kuningas Louis XI. Koos naisega läksid ka suured valdused- Madalmaad. 1291 Eidgenossenschaft ja Sveitsi tekkimine Habsburgid püüdsid mägilaste üle võimu saada, kuna kolme kantoni (maakonna) Schwyzi, Uri ja Unterwaldi maadelt läks läbi tähtis kaubatee Saksamaa ja Itaalia vahelt, millest mägilased tolli näol ja teejuhtidena töötades kasu lõikasid. Nende kaubateede äärde tekkisid jõukad kaubalinnad
asutamise. LÕUNA-PRANTSUSMAA ALLUTAMINE KUNINGAVÕIMULE: Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond) Toulouse hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. PHILIPPE ILUS JA MADALMAAD: Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus, aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga. Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtai lahingus. 1302 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne’I (endise Aktivaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria. PHILIPPE ILUS JA PAAVSTID: 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku. Paavst keelas kirikul riigile makse maksta. Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise. 1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastutasuks paavsti ülemuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid