Gooti kunst (0)

Gooti kunst
Gooti  stiil
... on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. 
sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb 
renessanss.
Ajalugu
Gootika  sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis 
kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset 
ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele  ning on 
pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi.
Kolm perioodi:
Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi:
1. Varagootika 12. sajandi teine pool
2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand
3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand
Arhitektuur
Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud 
välisseinad ja  roosaken . Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse – seda rõhutavad 
teravkaared ja piklikuks venitatud skulptuurid .
Toruni  raekoda  Poolas
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Notre Dame katedraali roosaken
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Skulptuur
Gooti skulptuuri peamiseks ülesandeks oli ehitiste, eelkõige kirikute 
kaunistamine. Rüütlilüürikast inspireerituna algas naisekujude loomine. Kujutati 
ka traagilisi sündmusi ja õhkkonda - sõdu, katku laastavat mõju, tuleriitu.
Viimne kohtupäev
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Madonna. Notre Dame katedraalis.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Maalikunst
Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud ruumi seinamaalide jaoks. Neid 
asendasid akende klaasimaalid – vitraažid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. 
Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis - rikkalikult kaunistati käsikirjalisi 
piibleid, kroonikaid, luuleraamatuid. Hilisgootika ajal hakkas levima ka 
tahvelmaal. 
Sainte  – Chapelle’i vitraaž
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
B.Notke. Surmatants
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Tarbekunst
Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist - kirikuriistadel, 
mööblil, igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid, 
jäljendatakse gooti teravkaarelist aknakujutist ja muid detaile. 
Mood
Ka mood rõhutas gooti stiili vertikaalsust,  saledus ja pikkus muutusid 
hilisgootikas ideaaliks. Pikkust aitas tõsta ka kõrge torukübar, mille kõrgus võis 
printsessil olla kuni 1 meeter, kodanikunaisel kuni 60 cm. Seega rõhutas mood 
valitsevate klasside üleolekut. 
Mood
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Gooti stiil Eestis
Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade 
allutamist ristiusule ehk ca 1250 -80ndatel aastatel. Gootika tõusis 
neogootikana Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika 
varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud 
Oleviste  kirik  Tallinnas ning 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila -Joa mõis.
Kokkuvõte
Gootikas saavutas keskaja kunst oma ülima täiuslikkuse, kadus romaanipärane 
kohmakus. Arhitektuur mõjutas kõiki teisi kunstiliike, aga kuigi arhitektuuri 
juhtijaks oli kiriku disain, vähenes kiriku mõju kunstis, hakati keskenduma 
inimtunnetele, elurõõmule.
Gootika oli ka keskaegse kunsti lõppetapiks.

Document Outline

• Slide 1
• Gooti stiil
• Ajalugu
• Kolm perioodi:
• Arhitektuur
• Toruni raekoda Poolas
• Notre Dame katedraali roosaken
• Skulptuur
• Viimne kohtupäev
• Madonna. Notre Dame katedraalis.
• Maalikunst
• Sainte – Chapelle’i vitraaž
• B.Notke. Surmatants
• Tarbekunst
• Mood
• Mood
• Gooti stiil Eestis
• Kokkuvõte