Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitustehnoloogia ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Ehitustehnoloogia ajalugu!
Niiskus
Põhjustab enamiku probleeme nii uutes kui vanades
majades.Kahju on lihtne aga kulukas parandada
Peamiseks kahjude põhjustajaks on ehitamise ajal
hooletus.
Kaasajal üldiselt kasutatakse ventilatsiooni et hoida ära
niiskust.
Praegu üritatakse leida materjale mis hoiaks niiskuse
kindlalt ja sobiks nii uutele majadele kui ka vanade
konstruktsiooni parandamiseks.
Vanasti kasutati kasetohtu niiskuse isolatsiooniks.Esineb
põhiliselt vannitoas ja WC-s.
Karkass
Karkass moodustab hoone välise skeleti.Selle
külge kinnituvad seinakatted.Kaasajal
kasutatakse jäiku paneele et moodustada osa
või kogu seina osadest.Varem aga kasutasid
puusepad diagonaallõikega tehnikaid seinade
stabiliseerimiseks.
Ventilatsioon
Esimesed ventilatsiooni kohta märkused tulevad iidsest
Egiptusest kust töölistel oli maja sees rohkem tolmu,
selle tõttu tehti rohkem avasi.Keskajal hakati
kuivatama kaminatega õhku kuna inimesed said aru et
õhk levitab haigusi.Kuni 19.sajandini ventilatsiooni
jaoks kasutati avausi ehitistes ja nende
asukohti.19.sajandil võimaldas seda aurumasinate
teke ja elektri avastamine.
Palk
Palk on põhiline ehitusmaterjal, selle juures vaadatakse
aastarõngaste laiust- mida kitsamad aastarõngad,
seda vastupidavam tuleb maja.
Ehituspalgi juures olulisem:
1)diameeter suurem kui 25dm
2)kõrge vaigusisaldus
3)palk peab olema sirge
Ehituspalke kooritakse käsitisi,eluea pikendamiseks.
Kooritud palk seejärel kuivatatakse ja piserdatakse
seenevastase ainega üle.
Tuuletõke
Nõukogudeajal ei peetud tuuletõket tähtsaks.
Enamasti kasutati siis eterniiti, ruberoidi, tõrvapappi või
mänikord tavalist kasvuhoonekilet.
Tähtsaimaks peeti materjali enda tuuletihedus kuna­
minimaalse läbipuhutavuse saavutamiseks peab
materjal olema piisava tihedusega ja väimaldama
konstruktsioonil hingata.
Vooder
Voodri eesmärk on rohkem välimus, üldilme ning ka siis
vee ära hoidmine
Peamised materjalid on: puit, klaas, vooderplast,
krohvitud betoon.
Isolatsioon
Iidses Egiptsus ehitati maju paksust telliskivist et
päikese kuumus ei pääseks sisse.Kreeklased
ehitasid aga sel ajal kaks seina et
nendevaheline õhk hoiaks aastaajast olenevalt
kas külma või sooja.Viikingid aga kasutasid
muda puitu ja tahutud seinadega et pragud kinni
panna.Keskajal rikkad inimesed riputasid vaipu
seinade peale.Kaasajal kasutatakse
klaasikiude, vahtpolüsteroollehti, puuvill,
tselluloos ja isegi lambavill.
Küte
Vana Roomas oli kasutuses süsteem kus läbi
torude mis asusid põranda all tuli soojus
ahjudest.18.sajandi alguses leiutati
hüdroloogiliselt põhinev küttussüsteem.Ning
1830ndatel hakati leiutas Angier March Perkins
ühed avrasematest auruküttemasinatest.
Kaasajal aga kasutatakse radiaatorid mis leiutas
Franz San Galli aastal 1855.
Karkassi näide.
Radiaatori näide.
Tänapäevase ventilatsiooni näide.
Vasakule Paremale
Ehitustehnoloogia ajalugu #1 Ehitustehnoloogia ajalugu #2 Ehitustehnoloogia ajalugu #3 Ehitustehnoloogia ajalugu #4 Ehitustehnoloogia ajalugu #5 Ehitustehnoloogia ajalugu #6 Ehitustehnoloogia ajalugu #7 Ehitustehnoloogia ajalugu #8 Ehitustehnoloogia ajalugu #9 Ehitustehnoloogia ajalugu #10 Ehitustehnoloogia ajalugu #11 Ehitustehnoloogia ajalugu #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Link3321 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun