10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hannastiina V
Õppematerjali autor
ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud erandid. Õigusakt on kehtiv sellel territooriumil, mille jaoks ta loodud on. Õigussuhe õiguslikult reguleeritud inimestevaheline suhe. Õigustatud subjekt suhtest osavõttev isik. Kolm õiguse süsteemi: 1. Anglo Ameerika süsteem 2. Mandri Euroopa süsteem (kontinentaal) 3. Islami riikide õigussüsteem Tekkimise puhul aluseks ajalooline areng. Esimene tekkis Suurbritannias
PS-le, Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, Seaduslikkuse põhimõte, Seaduse ülimuslikkus, Demokraatlik õigusemõistmine Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt )
võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused * seadus õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipärasus-vabaduse piir
Täidesaatev e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president. Kohtuvõim õiguse mõistmine esindajad on kohtuasutused Põhiseaduslikud institutsioonid - o Riigikogu o Vabariigi President o Vabariigi Valitsus o Riigikontroll o Õiguskantsler o Kohus o Kohalik omavalitsus PS ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus määrus otsus korraldus käskkiri Seadlus Vabariigi Presidendil on õigus anda (nt sõjaolukorra väljakuulutamine) ja vastutav antud seadluse ees. Ajutise iseloomuga kuid kehtimisel võrdne seadusega, hiljem Riigikogu vastutab kas seadlus vastu võtta seadusena. Määrus universaalne õigusakt Vabariigi Valitsus/minister/kohalikud omavalitsused/kohtumäärus
suunatud kindlale persoonile *ÕIGUSTRAKENDAV rakendab olemas olevat õigust mingis kindlas olukorras nt. Sünnitunnistus. Üldakt on, et alaealised ei tohi suitsetada, aga üksikakt on see siis, kui üks kindel isik on kinnipeetud. Andja järgi - *seadusandliku organi aktid-Riigikogu poolt antavad. *täidesaatvaorgani aktid- Vabariigi valitus *õigust mõistva organi aktid-kohtute poolt. Eestis on õiguse allikaks õiguse üldakt. Põhiseadus seadus, millest teised seadused lähtuvad, alustala. Õigused ja kohustused. Seadus parlamendi poolt vastu võetud. vormi poolest seadus ehk formaalne seadus on iga Riigikogu poolt või rahvahääletuse korras seadusandluse korras vastu võetud tahteakt, mida on nimetatud seaduseks sisu poolest seadus ehk materiaalne seadus on iga abstraktseid õigusnorme sisaldav üldakt. Seadlus ehk dekreet. Presidendi poolt antud õigust loov akt, ehk üldakt. Määrus täitevvõimu üldakt. Seadusele alluv
lubatud või keelatud käitumises. Sanktsioon Õigusnormid a) täielikud a) regulatiivse õigusnormid d b) mittetäielik b) konstitutiiv ud sed õigusnormid seletavad viitavad kitsendavad ÕIGUSE ALLIKAS õiguse allikas - õigusnormi väljendamise viis õiguse allikaks on õiguse üldaktid Eestis on kõige tähtsam õiguse allikas seadus. õigusakt – dokument, mille vahendusel riigiorganid määravad isikute juriidilisi õigusi ja kohustusi õigusakt üldakt e õigustloov akt üksikakt ÕIGUSE ALLIKATE HIERARHIA PÕHISEADUS RAHVUSVAHELINE LEPING SEADUS MÄÄRUS KOHTUOTSUS ÕIGUSTEADLASTE ARVAMUS ÕIGUSE ALLIKAD: PÕHISEADUS vastu võetud 28. juunil 1992 rahvahääletusel reguleerib riigi ja ühiskonna kõige tähtsamaid suhteid peamised valdkonnad:
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid