Seadus 9. klass (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Äriõigus

ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum ­ kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum ­ periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus ­ filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus ­ seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus ­ riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm ­ käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud erandid. Õigusakt on kehtiv sellel territooriumil, mille jaoks ta loodud on. Õigussuhe ­ õiguslikult reguleeritud inimestevaheline suhe. Õigustatud subjekt ­ suhtest osavõttev isik. Kolm õiguse süsteemi: 1. Anglo ­ Ameerika süsteem 2. Mandri ­ Euroopa süsteem (kontinentaal) 3. Islami riikide õigussüsteem Tekkimise puhul aluseks ajalooline areng. Esimene tekkis Suurbritannias

Õigusõpetus

20

docx

Õigus ja ühiskond

PS-le, Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, Seaduslikkuse põhimõte, Seaduse ülimuslikkus, Demokraatlik õigusemõistmine Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt )

Õiguse entsüklopeedia

3

docx

Pluralistlik ühiskond

võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ­ ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus ­ üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm ­ riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon ­ põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja ­kohustused * seadus ­ õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm ­ kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm ­ suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Sissejuhatus õigusesse 1. loengu mõisted

Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipärasus-vabaduse piir

Õigus

45

docx

Õiguse konspekt

Täidesaatev ­ e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab ­ esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president. Kohtuvõim ­ õiguse mõistmine ­ esindajad on kohtuasutused Põhiseaduslikud institutsioonid - o Riigikogu o Vabariigi President o Vabariigi Valitsus o Riigikontroll o Õiguskantsler o Kohus o Kohalik omavalitsus PS ­ ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus ­ (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus ­ määrus ­ otsus ­ korraldus ­ käskkiri Seadlus ­ Vabariigi Presidendil on õigus anda (nt sõjaolukorra väljakuulutamine) ja vastutav antud seadluse ees. Ajutise iseloomuga kuid kehtimisel võrdne seadusega, hiljem Riigikogu vastutab kas seadlus vastu võtta seadusena. Määrus ­ universaalne õigusakt ­ Vabariigi Valitsus/minister/kohalikud omavalitsused/kohtumäärus

Õiguse alused

5

odt

Sissejuhatus õigusesse

suunatud kindlale persoonile *ÕIGUSTRAKENDAV ­ rakendab olemas olevat õigust mingis kindlas olukorras nt. Sünnitunnistus. Üldakt on, et alaealised ei tohi suitsetada, aga üksikakt on see siis, kui üks kindel isik on kinnipeetud. Andja järgi - *seadusandliku organi aktid-Riigikogu poolt antavad. *täidesaatvaorgani aktid- Vabariigi valitus *õigust mõistva organi aktid-kohtute poolt. Eestis on õiguse allikaks õiguse üldakt. Põhiseadus ­ seadus, millest teised seadused lähtuvad, alustala. Õigused ja kohustused. Seadus ­ parlamendi poolt vastu võetud. vormi poolest seadus ehk formaalne seadus on iga Riigikogu poolt või rahvahääletuse korras seadusandluse korras vastu võetud tahteakt, mida on nimetatud seaduseks sisu poolest seadus ehk materiaalne seadus on iga abstraktseid õigusnorme sisaldav üldakt. Seadlus ­ ehk dekreet. Presidendi poolt antud õigust loov akt, ehk üldakt. Määrus ­ täitevvõimu üldakt. Seadusele alluv

Õigus

66

ppt

Õigusopetus 2015 - Üldosa

lubatud või keelatud käitumises.  Sanktsioon  Õigusnormid a) täielikud a) regulatiivse õigusnormid d b) mittetäielik b) konstitutiiv ud sed õigusnormid  seletavad  viitavad  kitsendavad  ÕIGUSE ALLIKAS õiguse allikas - õigusnormi väljendamise viis õiguse allikaks on õiguse üldaktid Eestis on kõige tähtsam õiguse allikas seadus. õigusakt – dokument, mille vahendusel riigiorganid määravad isikute juriidilisi õigusi ja kohustusi õigusakt üldakt e õigustloov akt üksikakt ÕIGUSE ALLIKATE HIERARHIA PÕHISEADUS RAHVUSVAHELINE LEPING SEADUS MÄÄRUS KOHTUOTSUS ÕIGUSTEADLASTE ARVAMUS ÕIGUSE ALLIKAD: PÕHISEADUS vastu võetud 28. juunil 1992 rahvahääletusel reguleerib riigi ja ühiskonna kõige tähtsamaid suhteid peamised valdkonnad:

Õigus

3

docx

MÕISTED

Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)