Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaan Tõnisson (esitlus) (0)

1 Hindamata
Punktid
Jaan Tõnisson
Poliitik ja aatemees
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson sündis
22.detsembril 1868.a.
Viljandimaal.
Tema sünniaeg langes
eestlaste rahvuslikku
ärkamisaega.
Noorus
Õppis Viljandi kihelkonnakoolis.
Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu
Ülikoolis õigusteadust õppima.
Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga.
Tegevus
Peagi valiti ta EÜSi esimeheks.
1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe
"Postimees" toimetaja.
Propageeris tugeval kõlbelisel alusel
seisvat rahvuslust.
Tegevus
Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu
edendamist.
Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed
põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja
hoiuühisused.
Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku
Eduerakonna.
Tegevus
1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti
poliitikuna Vene Riigiduumasse.
Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta
eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues
üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid
gümnaasiume.
Poliitiline karjäär
Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna
kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti
iseseisvuse sünniks.
1917.aastal asus Jaan Tõnisson esimese tuntuma
eesti poliitikuna nõudma Eestile täielikku
iseseisvust.
Asus juhtima Eesti välisdelegatsioonide
tegevust.
Poliitiline karjäär
Asutava Kogu valimistel saavutas Jaan
Tõnissoni juhitud Rahvaerakond kolmanda
koha
1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti
peaminister.
Poliitiline karjäär
Keerulises olukorras langetatud otsuste
ebapopulaarsusele vaatamata jätkas Tõnisson
poliitikas osalemist.
Oli korduvalt erinevates valitsustes välisminister
ning mitu korda ka peaminister.
Poliitiline karjäär
Nagu ikka, kutsuti Jaan Tõnisson riigitüüri juurde
siis, kui olukord kõige raskem:
Jaan Tõnissoni valitsuse valusad otsused viisid
Eesti 1930ndate aastate majanduskriisist välja,
kuid tema isiklik populaarsus langes.
Uues olukorras tõusis Jaan Tõnisson
demokraatliku opositsiooni liidriks.
Poliitiline karjäär
1938.a valimistel sai Tõnisson suure ülekaaluga
Riigikogusse, kus jätkas võitlust demokraatia
täieliku taastamise eest.
Paraku okupeeris NSVL Eesti 1940.a
Tõnisson organiseeris nõukogude parlamendi
valimistel vastaskandidaatide esitamist.
1940.aasta sügisel Jaan Tõnisson arreteeriti ning
anti kohtu alla.
Elu lõpp
Täpsed andmed Jaan Tõnissoni saatusest
puuduvad.
Tema surmast on arvukalt legende.
Kõige usutavama versiooni kohaselt lasti Jaan
Tõnisson maha Tallinnas 1941.aasta juuli
esimestel päevadel.
Tema aateline poliitika innustas terveid
põlvkondi ka kõige raskematel aegadel seisma
vastu survele ning jääma oma vaimus vabaks.
Perekond
Jaan Tõnisson abikaasa ja lastega 1928. aastal
Kasutatud kirjandus
http://www.hot.ee/vabadussoda/tonisson_01.htm
http://www.jti.ee/?s=130
http://images.google.ee
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Jaan Tõnisson-esitlus #1 Jaan Tõnisson-esitlus #2 Jaan Tõnisson-esitlus #3 Jaan Tõnisson-esitlus #4 Jaan Tõnisson-esitlus #5 Jaan Tõnisson-esitlus #6 Jaan Tõnisson-esitlus #7 Jaan Tõnisson-esitlus #8 Jaan Tõnisson-esitlus #9 Jaan Tõnisson-esitlus #10 Jaan Tõnisson-esitlus #11 Jaan Tõnisson-esitlus #12 Jaan Tõnisson-esitlus #13 Jaan Tõnisson-esitlus #14 Jaan Tõnisson-esitlus #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eva Sikemäe Õppematerjali autor
11 slaidi, korralik ja ilus esitlus

Sarnased õppematerjalid

Jaan Tõnisson
2
doc

Jaan Tõnisson

POLIITIK JA AATEMEES JAAN TÕNISSON Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal taluperemehe pojana. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J. Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas.

Ajalugu
Jaan Tõnisson
5
doc

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J

Ajalugu
Rahvuslik Ärkamisaeg
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

...........lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe

Ajalugu
Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)

Ajalugu
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

1730-1740 koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad ehk aadli matriklid. Aadelkond jagunes Eesti-, Liiwi- ja Saarerüütelkonnaks. 17 Suurendati makse sõjakulude katteks. Eestis säilisid suhted euroopaga. See oli talupoegadele mingilmääral kasulik. 1739 Rooseni deklaratsioon - Liiwimaa paruni Otto Fabian Roseni poolt kirjutatud kiri. Virumaal Vohnja mõisas elanud möldri Jaan arvas, et temalt võetakse liiga palju makse. Ta kaebas Roosenile. Deklaratsioonis, mis oli kirjutatud Tsaarile seletamaks antud kohtuasja, ütles Roosen, et eesti ja liivi talupojad on pärisorjad. Seda dokumenti hakati hiljem ka teistes kohtuprotsessides kasutama. Georg Brown - Liiwimaa Kindral-Kuberner, kes esimesena püüdis talupoegade olukorda Katariina II ajal leevandad. Eisen von Schwarzenberg - Torma kiriku õpetaja. Alustas rõugetevastast kaitsepookimist. PÕLLUMAJANDUS.

Ajalugu
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris. Eesti riikluse praktiline ülesehitamine sai alguse pärast Saksa okupatsiooni kokkuvarisemist: 11. novembril 1918 kogunes Ajutine Valitsus oma esimesele koosolekule, alustas tegevust. Küsimuseks valitsuse koosseis. Jaan Poska arvates oli vaja eesti rahvast kriitilisel hetkel konsolideerida ja kaasata valitsusse ka sotsiaaldemokraate. Sotsialistide kaasamine valitsusse oli tol ajal tähtis kõigile, nii kodanlikelel parteidele kui ka Tööerakonnale. Selle nimel tehti suuri järeleandmisi, korrigeeriti oluliselt valitsuse koosseisu. ESDTP le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline. Et kas tõsta esikohale eesti rahva kui terviku huvid või proletariaadi internatsionaalse solidaarsuse asjad

Eesti uusima aja ajalugu
Sisepoliitika 1918-1939
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris. Eesti riikluse praktiline ülesehitamine sai alguse pärast Saksa okupatsiooni kokkuvarisemist: 11. novembril 1918 kogunes Ajutine Valitsus oma esimesele koosolekule, alustas tegevust. Küsimuseks valitsuse koosseis. Jaan Poska arvates oli vaja eesti rahvast kriitilisel hetkel konsolideerida ja kaasata valitsusse ka sotsiaaldemokraate. Sotsialistide kaasamine valitsusse oli tol ajal tähtis kõigile, nii kodanlikelel parteidele kui ka Tööerakonnale. Selle nimel tehti suuri järeleandmisi, korrigeeriti oluliselt valitsuse koosseisu. ESDTP le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline. Et kas tõsta esikohale eesti rahva kui terviku huvid või proletariaadi internatsionaalse solidaarsuse asjad

Ajalugu
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun